Mõisad

Kuusalus Peterburi maantee ääres lebab suur kivimürakas Lauritsakivi ehk Rajakivi. Tegu on muistse aja kultuskiviga, aga tõenäoliselt ka Kuusalu kiriku ja Kolga kloostri keskaegse piiritähisega. Täna näed kivi kirikupoolsele küljele raiutud pühak Laurentsiuse sümbolina küpsetusresti või tuletangide ja risti kujutist - legendi kohaselt piinati usukannataja küpsetusrestil surnuks. Kolga-poolsel küljel aga kivi raiendina kloostri embleemi, kus on kaks ristatud abtisaua.

Kivi ümbermõõt on 10,2 m.  

Laurentsius ehk rahvapäraselt Laurits oli vanarahva seas populaarsemaid kaitsepühakuid.

Käsmu kabel on 1863. a külaelanike rahaga ehitatud puitkabel. Kabeli uhkuseks on Tallinnast Rootsi-Mihkli kirikust pärinev eesti üks vanimaid oreleid. Orel on ehitatud tõenäoliselt orelimeister Johann Andreas Steini poolt 18.saj lõpus.

Kabelit ümbritsev kalmistu on ka külale kuulsust toonud kaptenite viimseks puhkepaigaks. Kalmistult leiab Eesti ühe ilusama hauamonumendi, mis püstitati kapten Tiedemanni noorelt surnud lemmiktütre Signe mälestuseks.

Läheduses asub raudkivist Kindrali kabel, mis rajati 1846 kindral Nikolai von Dellingshauseni mälestuseks, kes esimesena avastas Käsmu suvituskohana.

Ilumäe Hiieniinepuu on suur ohvripärn, mis on üks väheseid säilinud hiiepuid Lahemaa rahvuspargis. Hiiepuu vanuseks on hinnatud 300 - 452 aastat.

Loodus- ja muinsuskaitse alla kuluva hiiepuu küljes võime näha paelu - seoseid, mille on jätnud pulmalised ja teised puu austajad. Kohalike mälestuste järgi käidi veel 20. sajandi algul puule kingitusi toomas. Inimesed uskusid, et kui puule midagi head viia, siis läheb endal ka hästi.

Puu alt jooksis välja Silmaallikas, mille vett kasutati silmade ravimiseks. Tänaseks on allikas kuivanud.

Haljala Püha Mauritiuse kirik valmis keskaja lõpuks massiivse kindluskirikuna. Kaitseotstarbest annab tunnistust võimas kaheksakorruseline kamina ja laskepiludega läänetorn. Kirik on saanud kannatada nii Liivi sõja algul 1558. a., kui ka Põhjasõjas 1703. a. Kirikutorni on korduvalt põlema süüdanud ka pikne. Tornikiiver sai praeguse kuju 1865.

Sisustuses väärib tähelepanu 1730. a. J.V. Rabe valmistatud keerdsammastega kantsel, mille kinkis kirikule Wrangellite suguvõsa.

Hea teada: Siinse köstri Karl Willem Johansoni poeg Herbert Voldemar Johanson projekteeris 1922. a. Riigikogu hoone Toompeal.

 
Palmse oli esimene mõis Eestis, mis taastati 1970. aastatel terviklikult koos kõigi mõisasüdamesse kuuluvate hoonetega. Härrastemaja on sisustatud 18. ja 19. sajandist pärit mööbli ja maalidega, mis peegeldavad toonast baltisaksa eluviisi.

Palmses saab:

• jalutada prantsuse stiilis pargis ja matkata metsaradadel
• ettetellimisel osaleda programmides lastele ja täiskasvanutele
• külastada ajaloolist palmimaja
• sõita kalessiga/talvel saaniga
• tutvuda mõisaloomadega
• kõrtsis keha kinnitada
• suvel õunaaias pikniku pidada
• ööbida ajaloolises viinavabriku külalistemajas

Lahemaa rahvuspargis asuv Ilumäe kabel on ehitatud Palmse mõisahärra Carl Magnus von der Pahleni poolt perioodil 1814-1843. Varem asus siin puukabel, mille sisustust on säilinud ka uues kabelis (näiteks barokne altarisein).

Kabeli aknaid kaunistavad Pahlenite ja Palmse mõisa jõukamate talumeeste ning mõisa ametimeeste väikesed vitraažid. Kalmistul näed kohalike seppade käsitööna valmistatud sepisriste ja kohalike kiviraidurite tahutud kiviriste. Aiaga eraldatud kalmistuossa on maetud Pahlenite suguvõsa liikmed.

Alates 2006. a on kabelis toimunud ulatuslikud ehitus- ja restaureerimistööd.

Tapa Jakobi kirik on uusaegne historitsistlik kirik, mis asub Tapa kesklinnas. Tänu raudtee arenemisele hakkas linnas elanikkond kasvama ja tekkis vajadus iseseisva koguduse järele. Tapa iseseisev luteriusu kogudus moodustati 1921. aastal. 

Hoone valmis majanduslikult raskel ajal, 1932. aastal, annetustest kogutud rahadega. Kiriku altarimaali teemal "Tulge minu juurde" maalis kunstnik Olga Oboljaninova Krümmer 1931. aastal. Kiriku tornikiiver sai valmis ja õnnistati koos kullatud risti ja munaga 1996.a. peapiiskop Jaan Kiiviti poolt.

Praegu tegutseb kirikus EELK Tapa Jakobi kogudus.

Kolga mõis on Lahemaa Rahvuspargi läänevärav. Peahoones on võimalik tunnetada ajaloo hõngu. Esimeste teadete järgi kuulus 13. saj. Kolga mõis tsistertslaste ordule. 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III mõisa Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie'le. Praeguse väliskuju sai mõisa peahoone 19. saj. alguses, mil eelmine hoone ehitati ümber klassitsistlikuks paleeks. 2014. a. suveni kuulus mõis Stenbockide aadlisuguvõsale.

Mõis on eraomandis. Peahoonet saad külastada kokkuleppel, ürituste ajal ning giidiga ekskursioonidel. Kõrval mõisa valitsejamajast leiad Kolga Muuseumi.

Esidiakon märter Laurentsiusele pühendatud Kuusalu kirikut peetakse Põhja-Eesti üheks kõige vanemaks kivist pühakojahooneks. Tõenäoliselt olid need tsistertslastest mungad Gotlandilt, kes 13. sajandi lõpus Kuusallu, pühade allikate kõrvale ja oma valduste piirile, asusid jumalakoda ehitama. Ja seda muidugi oma tavade järgi.

Vanema kunstipärandi hulka Kuusalu Laurentsiuse kirikus kuuluvad peale kantsli, altari ja tornikella ka kroonlühtrid, tinast armulauanõud, küünlajalad ja kohrutatud messingbraa 17. sajandist. Haruldased on Lutheri ja Melanchthoni portreed klaasimaalidena.

Toolse ordulinnus asetseb kauni mere ääres ning on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus. Esialgne majakindlus rajati arvatavasti juba 14. sajandil ordu poolt sadama, kauplemiskoha ja teede kaitseks. Liivi sõja käigus käis linnus käest kätte ning lõpuks jäi Rootsi vägede valdusse. Lõplikult purustati ta Põhjasõja päevil 18. sajandi alguses. Praegu on linnus varemetes.

Toolse ordulinnus pakub palju silmailu ning on suurepärane looduse ja mere nautimise koht. 

Jäneda küla (saksa k Jendel) on esmamainitud 1353. a. Praegune mõisahoone on ehitatud Johan von Benckendorfi poolt 1913 - 1915. Kahe sihvaka ja kõrge torni ning tiheda jaotusega akendega lossilik hoone on eeskuju saanud keskaja linnustest.

Ajalukku on mõisa aga kirjutanud proua Maria Zakrevskaja Benckendorf ja seda oma seiklusrikka elu läbi: seosed Leninile tehtud atentaadiga, elu koos kuulsate kirjanike Maksim Gorki ja Herbert Wells’iga.

Hea teada:
- igapäevaselt on mõis vaadeldav väljast
- gruppidel on võimalik mõisa ja muusemi külastus ette tellida eesti, vene, soome, saksa ja inglise keeles

Vainupea kabel õnnistati sisse 1893. aasta suvel. Esimene kirjalik teade puust rannakabeli kohta pärineb aga 1741. aastast. Praeguse kabeli ehitamise korraldas Aaspere ja Sauste mõisnik Eduard von Dellingshausen.

Pärast II maailmasõda kaua tühjalt seisnud kabeli taastamist alustati 1988. aastal. Taastatud Vainupea kabel taaspühitseti 1989. Täna kannab pühakoja eest hoolt Vainupea küla selts ning kabel on populaarne kontsertide ja laulatuste toimumise koht.

Hea teada: lähedal asuvale kalmistule on maetud eesti maalikunstnik Richard Sagrits, kelle sünnikodu asub Vainupea lähedal Karepal.

Lahemaa metsade keskel paiknev Esku kabel rajati 1845. a Sagadi mõisnike von Fockide poolt. Kabel oli mõeldud Sagadi mõisnike pere ja mõisa talupoegade matmispaigana. 

Esku kabeliaiast sai parun Paul Eduard von Focki meelevalla järgi kalmistu, mille sarnast teist Eesti pinnal ei leidu. Kalmistu omapära seisneb kalmistul leiduvates puuristides ja väikestes unikaalsetes raudkivihauaplaatides. Kalmistu kõrval on kaunis metsatukk, kus voolab Altja oja. 

Tagasihoidliku interjööriga kabelis on 300 istekohta. Altari maali maalis Müncheni kunstnik J.C.Koch.