Meie Lahemaa lood ja paigad: Vergi poolsaar
Vergi poolsaar on paik, kus meri meri, mets ja vanad rannakülad moodustavad ühe terviku. Siinne tuntuim asula on Võsu – armastatud kuurort pika liivaranna ja suvilatega. Poolsaare teisel serval asub üks meie külastatumaid vanu kalurikülasid Altja. Nende vahele jäävad väiksemad rannakülad – Lobi, Lahe, Koolimäe, Natturi, Pedassaare, Pihlaspea ja Vergi – mille avastamiseks tasub maanteelt kõrvale keerata.
Kunagistest kaluriküladest on tänaseks saanud pigem suvituskohad. Poolsaare siseosa katavad metsad, rannikut liigendavad lahed, neemed, kivised rannad ja väikesaared. Meri on siin sajandeid andnud inimestele elatist ning kujundanud nii külade elu kui ka maastikku.
Viis põnevat fakti Vergi poolsaare kohta
- Võsu avastasid suvitajad juba 1870. aastatel ning nõukogude ajal kujunes sellest Eesti suurim puhkeasula.
- 18.–19. sajandil oli Vergi oluline Soome kalakaubanduse keskus.
- Pedassaarel kasvavad Eesti vanimad männid ning piirkond on seotud ka vana laevaehituse ja merenduslooga.
- Natturi neeme lähedal asuvad pisikesed Älvi ja Loodukse saared.
- Altja võrgukuurid on saanud üheks Lahemaa tuntumaks sümboliks.
Mida Vergi poolsaarel teha?
- Jaluta Võsu rannas ja alevikus. Lisaks pikale liivarannale tasub uurida Võsu suvitusarhitektuuri.
- Avasta seitse rannaküla. Lahe, Koolimäe, Lobi, Natturi, Pedassaare, Pihlaspea ja Vergi pakuvad igaüks erinevaid vaateid rannakülade elule ja loodusele.
- Mine matkama. Ojakivi matkarada (5 km) viib läbi metsade suure rändrahnu juurde, Altja loodus- ja kultuurilooline rada (3 km) tutvustab nii rannaloodust kui ka vana kaluriküla. Piirkonda läbivad ka Oandu-Ikla matkatee ja Metsa matkarada.
- Põika sadamatesse. Nii Võsu kui ka Vergi väikesadam on mõnus koht mereäärseks peatuseks.
Kohalik giid jutustab
Kohalik giid Ulvi Koov soovitab Vergi poolsaarel võtta aega just väikeste rannakülade avastamiseks.
„Vergi poolsaar on seitse rannaküla ühe mere ääres. Siin ei ole ühte suurt vaatamisväärsust, kuhu peaks kindlasti kohale jõudma. Pigem on väärtus kogu teekonnas – metsastes teedes, väikestes külades, randades ja lugudes, mis avanevad siis, kui võtad aega ringi vaadata.“
Ulvi sõnul on nende külade ajalugu kirjutanud meri. Kalapüük, kaubavahetus, paadiehitus ja meresõit on jätnud oma jälje nii küladele kui ka inimestele. Tänapäeval tullakse siia üha enam rahu otsima, jalutatakse rannas ja metsateedel ning avastatakse väikeseid paiku, millest suurematel turismikaartidel alati juttu ei ole.
„Vergi poolsaar ei kutsu ennast valjult vaatama. Ta kutsub aeglustama. Võib-olla ongi see tema suurim väärtus.“
Tänane Vergi poolsaar
Kui Võsu on suviti poolsaare kõige elavam paik, siis väiksemates rannakülades kulgeb elu rahulikumas tempos. Siin leidub puhkemaju ja majutuskohti, RMK Võsu telkimisala ning Lepispea karavanipark. Söögikohti on kõige rohkem Võsul, kuid kohalikku toitu saab nautida ka Altjal ja Vergis.
Vergi sadam on tänapäevalgi küla oluline koht ja üks Lahemaa mereväravaid. Vergi sadama restorani Wirkes perenaine Kelli Suigusaar ütleb, et nende jaoks tähendab Lahemaa eelkõige kohapealset elu ja maitseid.
„Oleme Vergi külas aastaringselt olemas ja püüame ka toiduga jutustada selle kandi lugu. Kasutame võimalikult palju seda, mis siinsamas kasvab ja valmib – kala ja metsaande, aiasaadusi ning kohalike väiketootjate toodangut. Toit on üks lihtsamaid viise paiga tundmaõppimiseks: mida siin süüakse, räägib palju ka sellest, kuidas siin elatakse.“
Vergi poolsaart tasub avastada rahulikult. Keera peateelt kõrvale, jaluta rannas või metsateel, vaata väikestesse sadamatesse ja küladesse ning võta aega mere jaoks. Siin peitub Lahemaa vaiksem pool, mille lood avanevad kõige paremini just neile, kes ei kiirusta.
