Lahemaa on kivihiidude maa. Siin leidub vähemalt 20 hiidrahnu (läbimõõt üle 10 meetri või
ümbermõõt üle 25 meetri), rohkem kui kuskil mujal Euroopas. Eestis alustas rändrahnude uurimist
19. sajandi lõpus Vene geoloogiakomitee direktor Helmersen, kes käis koos Palmse paruniga
Lahemaal rändrahne kaardistamas. Üks viis avastada Lahemaad, on teha sellele ring peale, külastades
kive. Lahemaa rändrahnudest saab rohkem teavet Palmse ja Oandu külastuskeskustes ning
infotahvlilt Altja paadikuuride juures.
Kiviringi asukohad Google Mapsis
1. Majakivi Juminda poolsaarel on Eesti suuruselt kolmas rändrahn. Sinna viib 7 km õpperada, millel
on ka vaatetorn.
2. Mardimiku kivi Loksa linna servas Valgejõe kaldal on oma nime saanud lähedalasuva talu järgi.
3. Mustkivi, mis asub Viinistu kunstimuuseumi vastas mererannal, on titekivi, mille tagant on
pärimuse järgi küla lapsed pärit.
4. Jaani-Tooma kivi Kasispea külas on olnud üheks Lahemaa rahvuspargi sümboliks ja Eesti
tuntuimaks hiidrahnuks.
5. Tammispea suurkividest kaks annavad hiidrahnu mõõdu välja. Neist suurim pretendeerib Eesti
kõrgeima rahnu tiitlile.
6. Käsmu kivikülv, mis on vast maailma suurim, asub matkaraja ääres metsas. Käsmus tasub jalutada
ka Vana-Jüri kivide juurde, kust avaneb kaunis vaade Saartneemele.
7. Ojakivi juurde Võsu aleviku lähedal metsas viib 2,5 km pikkune matkarada. Ojakivi on mahu
poolest 3. Lahemaal ja 14. Eestis.
8. Altja suurkivi võrgukuuride juures on Altja küla titekivi. Selle tagant olla toodud kõik küla lapsed.
Kui keegi lastest endale õde või venda tahtis, tuli käia kivile koputamas, ja soov läks täide.
9. Kaarna kivi, millega on seotud rohkesti legende ja armulugusid, asetseb Vainupea külas
mererannal. Kaarna kivilt saab elustavat vett ja selle alt algavat maa-alusesse ilma viiv käik.
10. Vahakivi on paljude nimede ja mitmete muistenditega seotud hiidrahn Palmses.