Lahemaa – Nõukogude Liidus esimesena loodud ning ühtlasi ka Eesti vanim ja suurim rahvuspark – võlub oma mitmekesiste loodusmaastike ja rikkaliku kultuuripärandiga. Siin saab nautida looduse vaikust ja rahu liivasel mererannal, ürgses rabas, kadakasel loopealsel või roheluses jõekaldal. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid ja kuulub Natura 2000 võrgustikku. Siinne rannik on kuulus rändrahnude ja kivikülvide rohkuse poolest. Maastiku kujunemist on mõjutanud Balti klint.
Lahemaa rahvuspargi turismipiirkond, mis asub kahe maakonna viies omavalitsuses – Kuusalu vallas ja Loksa linnas Harjumaal ning Haljala, Kadrina ja Tapa vallas Lääne-Virumaal – hõlmab ka metsade ja rabade keskel asuvat Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ja künklikku Neeruti maastikukaitseala. Piirkonnas elab u 24 000 inimest. Tegutsevad aktiivsed kogukonnad ja väikeettevõtted. Tähtsaimaks majandusharuks on põllu- ja metsamajandus. Turismitegevuse aktiivseimaks arendajaks on Lahemaa Turismiühing.
Siinne kant on oma mõnusate metsade, rahulike liivarandade, suurte rändrahnude, maaliliste metsajärvede ja hooldatud matkaradadega loodussõprade paradiisiks. Ööbimisvõimalusi pakuvad nii puhkemajad kui ka puhkekülad. Mitmed toitlustajad kannavad Põhja-Eesti kohaliku toidu märgist. Lahemaal on Euroopa kaitsealade liidu Europarci kestliku turismi sertifikaat ja ülemaailmse rohelise sihtkoha kuldtase.
Rikkalikku kultuuripärandit kohtab nii vanades ranna- ja maakülades, alevikes kui ka kahes omapärase ajaloo ja arhitektuuriga väikelinnas – Loksal ja Tapal. Piirkonnas asuvad mitmed huvitavad mõisad, millest võimsama mulje jätavad Jäneda, Kiiu, Kolga, Palmse, Sagadi, Vihula ja Neeruti. Maamärkideks on Kadrina ja Kuusalu kirik ning Viitna kõrts. Viinistul on suurim eesti kunsti erakogu, Käsmus meremuuseum. Külastamist väärivad ka väiksemad muuseumid. Militaarhuvilised võivad leida põnevaid nõukogudeaegseid piirivalverajatisi. Üha enam Põhja-Eesti väikesadamaid on valmis külastajaid teenindama.
Lahemaalt on kogutud suur osa Eesti vanu rahvalaule ja –tantse. Rahvakultuuri hoiavad elus rahvamajad, kus saab lisaks kogukonnaüritustele korraldada ka erapidusid ja seminare ning toimub avalikke sündmusi. Kultuurielu on eriti vilgas suvel, mil toimub mitmeid traditsioonilisi väliüritusi: Jäneda talupäevad, kalurite päeva tähistamine rannakülades, Võsul muusikafestivalid, lauritsapäeva pidustused Kuusalus, Viru Folk Käsmus, Tapa Vorstifestival, Loksa linna päev ning muinastulede öö lõkkeõhtud randades. Tasub külastada ka Presidendimatka ning laatasid Kuusalus, Jänedal, Kolgas ja Loksal.
Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna koostöö aluseks on mittetulundusühingu Arenduskoda eesvedamisel loodud “Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2019-2030+”