Meri ja rannad moodustavad kolmandiku Lahemaa rahvuspargi pindalast ja sel on rohkem kui oluline roll siinsete külade ning nende elanike vormimisel. Kohalikku pärandisse on põimunud peatükid kalastamisest, salapiirituse vedamisest, kaptenite koolist ning laevaehitusest.
Väikesadamaid leiad nii Lahemaalt (Hara, Viinistu, Vergi ja Võsu) kui ka Lahemaa vahetust lähedusest (Salmistu). Madala süvisega alused saavad end kai külge siduda ka Käsmus. Igas sadam tervitab oma külalisi omanäolise miljöö, kõhutäie ning soovi korral ka öömajaga.
Valdav enamus Lahemaa rannajoonest on kivine, ent supelsakstele on loodus maalinud mitmed kaunid rannad, kus päikest ja merevett nautida. Parima rannataristu ja hooldatud liivarannaga suvituskoht on kindlasti Võsu, elementaarsed mugavused leiab samuti Suureliiva rannast Vainupealt. Avastamist väärivad kindlasti ka Juminda poolsaare (Kolga-Aabla) ja Pärispea poolsaare (Loksa, Loksa “Raketa”, Odakivi, Pähknemänniku, Joosti) rannad. Täiesti omanäolise rannapuhkuse saad aga planeerida omale Mohni saare ida- või läänekaldal asuval liivarannal.
Magevees suplejad leiavad omale sobivalt sooja ujumisveel Kahala, Lohja, Käsmu või Viitna järves. Väärt ujumiselamust pakuvad aga rabalaukad Viru rabas ja Kõnnu suursoos.
Väikesadamad Lahemaa rahvuspargis:
Hara sadam
Viinistu sadam
Võsu sadam
Vergi sadam
Planeeri vaade merele, suplus või mõni sadamaresto Lahemaa Ringil siin.
Meri ootab sind endast ka osa saama – erinevad tegevused ja üritused, millest suvehooajal tasub kindlasti osa saada:
Pop-up merekool “Meresõber”
WÜRTH Open Water Estonia – Käsmu 2023
Porkuni järv on populaarne ujumiskoht, mille järvesaarelt leiad ka Porkuni mõisa ja paemuuseumi.
Porkuni järv on 41 ha, paisudega jagatud Suurjärveks ehk Ülemiseks järveks, Karujärveks ehk Alumiseks järveks, Aiajärveks ja Iiri järveks.
Järve on kuulsaks teinud Suurjärvel ujuvad saared ja veetaseme kõikumine. Karstilõhede tõttu on järv mõnel aastal kuivaks jäänud, paljastades järvepõhja ja hävinud kalastiku.
Arvukatest allikatest on tuntuimad Kaie- ja Külmallikas, mille kohta on mitmeid rahvajutte.
Suvel paadi- ja vesirattalaenutus ning kohvik
Huvitav teada: Porkuni järvest saab alguse Valgejõgi.
Porkuni küla, Tapa vald, 46001
Puhkus kanuuga jõel on kindlasti üks lihtsamaid võimalusi rebida ennast lahti igapäeva rutiinist. Matk on jõukohane nii vanurile kui juuniorile. Parim puhkus perega, sõpradega või töökollektiiviga.
Pakume sulle 1- ja 2-päevaseid kanuumatku Valgejõel.
Peale viibimist looduses pakume lõõgastavat sauna. Ööbida saad suvehooajal telkides ja aidas heintel, aastaringselt aga Õnnela külalistemajas.
Hea teada: Linnumäe Loodustalu on Ohepalu raba servas paiknev kaheksat põlve teeninud elektrita popsitare, mis on matkade alguspunktiks või sobib saunatamise kohaks.
Ohepalu küla, Kadrina vald, 45225
Lauge ja liivane Leesi rand asub Kolga lahe ääres ja on kauneim supelrand oma liivaluidetega. Tegemist on nn metsiku rannaga, kus on mõnus nautida privaatsemat rahulikku äraolemist. Luidete vahele võib end tuulisema ilmaga ära peita ja kui kõht tühjaks läheb, siis kõrval asuvast imeilusast Kolga-Aabla kalurikülast leiab armsa kodurestorani.
Kel on randa külastades isu millegi erilise järele, siis restoran MerMer pakub ahvatlevaid gurmeeroogasid! Enne minekut tee kindlasti broneering.
Kolga-Aabla küla, Kuusalu vald, 74717
Võsu Surfikool tegutseb Võsu Rannas alates 2013. a. suvest. Pakume lohe, aerusurfi- ja tiivasurfi koolitusi + rent. Iga suvi toimuvad meil ka laste surfilaagrid.Peale laste surfilaagrite on meie juures võimalik korraldada omaenda surfipäev, sünnipäev, firmapidu või mis iganes üritus. Surfikoolis on ka Surfcafe & bar. Samuti on meil siseala või "lounge", kuhu saab vihma eest peitu pugeda või peale külma surfikoolitust sooja minna!
Oleme Surfikool, kes ootab kõiki! Meie pakutavate sportlike tegevuste seast leiad endale sobiva!
Mere põik 2, Võsu alevik, Haljala vald, 45501
Võsu sadam on Soome lahe kaldal Lahemaa rahvuspargis asuv väikesadam, kus on olemas elektriühendused, saab joogivett ja muid sadamateenuseid kasutada. Olemas on ka makseterminaliga konteinertankla, ööpaevaringne valve ning restoraniga sadamamaja.
Võsu sadam ei ole uus sadam, vaid tegu on ajaloolisele sadamakohale uue elu andmisega. Võsu jõe suudme lähedal oleval platsil toodeti 18. saj lõpust kuni 1920. telliseid. Samas on tegutsenud ka lauavabrik.
Muul oli paadisadamana kasutuses juba 80ndatel.
Võsu keskusesse (ca 1 km) pääseb mööda rannas looklevat kergliiklusteed.
Tutvu ka sadamaregistriga
Piiri tänav 6, Võsu alevik, Haljala vald, 45501
Kadrina Spordikeskuse ujulast, mis on avatud hooajaliselt (oktoober-aprill) leiate kolm basseini - nelja rajaga 25-meetrise suure basseini, lastebasseini ja lisaks väikese beebibasseini.
Kadrina Spordikeskus pakub lisaks võimalust treenida või veeta aktiivset puhkust sportmängude saalis, jõusaalis, lauatennisesaalis, maadlussaalis. Lõõgastust pakuvad leilisaunad.
Hea teada: Kadrina Spordikeskuses asub ka hubane ja soodne hostel!
Rakvere tee 14, Kadrina alevik, Kadrina vald, 45201
Tamsalu Spordikompleksis ootab huvilisi 4-rajaline 25 m pikkune ujumisbassein.
Lisaks pakub Tamsalu Spordikompleks palju erinevaid sportimise võimalusi - siin on mitmed pallimängusaalid, jõusaal ja tervisetuba. Majas on ka majutus, kohvik ja seminariruum.
Spordikompleksi vahetus lähedusest saavad alguse erineva pikkusega terviserajad ja talvel suusarajad. Olemas ka rullirada.
NB! Ujula on suveperioodil suletud.
Tehnika tänav 2a, Tamsalu linn, Tapa vald, 46107
Võsul, Lahemaa rahvuspargis asub siinsete puhkajate üks lemmikuid liivarandu. Rannas on vetelpääste, riietuskabiinid, WC ja duši võimalus. Aktiivsed puhkajad saavad mängida erinevaid pallimänge või treenida välijõusaalis, lapsed kiikuda ja läheduses mänguväljakul mängida. Suuremaid lapsi ootab pump track rulluiskude ja BMX-ratastega katsetamiseks.
Suvehooajal saab rannast ka karastusjooke ja suupisteid osta. Lähimad söögikohad ja kauplus asuvad Võsu alevikus, paarsada meetrit rannast.
Hea teada: rannas levib ka traadita internet.
Sadama tänav 2, Võsu alevik, Haljala vald, 45501
Õhtune süstasõit Valkla rannast Pedassaarele on mõnus tegevus päeva lõpetamiseks. Pedassaar on Kolga lahe kõige kõrgem saar ilusate liivarandade ja männimetsadega.
Saarel külastame endist metsavahikohta ning saare põhjakaldal on väga hea vaade ülejäänud Kolga lahe saartele. Vaatame pealetungiva mere tegevusjälgi, viskame pilgu rändrahnudele meres ning kaeme päikeseloojangut. Päikeseloojangu nähtavus sõltub ilmast, kuid ka pilves ilmaga võib kohata läänetaevas värvide mängu.
Valkla küla, Kuusalu vald, 74630
Puhkus kanuuga jõel on kindlasti üks lihtsamaid võimalusi rebida ennast lahti igapäeva rutiinist. Matk on jõukohane nii vanurile kui juuniorile. Parim puhkus perega, sõpradega või töökollektiiviga.
Pakume sulle 1- ja 2-päevaseid kanuumatku Valgejõel.
Peale viibimist looduses pakume lõõgastavat sauna. Ööbida saad suvehooajal telkides ja aidas heintel, aastaringselt aga Õnnela külalistemajas.
Hea teada: Linnumäe Loodustalu on Ohepalu raba servas paiknev kaheksat põlve teeninud elektrita popsitare, mis on matkade alguspunktiks või sobib saunatamise kohaks.
Ohepalu küla, Kadrina vald, 45225
Valkla rannas saab laenutada korraga kuni 5 aerusurfi lauda, mille kasutusjuhendi annab instruktor maa peal enne vette minekut. Aztron Eclipse 10.6 aerusurfi laual on pehme ülaosa ja täisplaat, mis muudab selle mahukaks, hoiab hästi stabiilsust ja on äärmiselt kerge. Ümmargune piirjoon pakub suurepärast juhitavust, samas kui pehme maandumisplatvorm muudab aerutamise väga andestavaks ja mugavaks.
Lapsed saavad sõita ainult vanemate järelvalvel või nendega koos. Laua kandevõime on 110 kg. Kohapeal on 2 laste vesti ja 4 täiskasvanute vesti turvaliseks suppamiseks.
Valkla küla, Kuusalu vald, 74630
Erasadam, mis pakub teenuseid paadiomanikele, kutselistele kaluritele ning mereturistidele. Sadamas on kokku 31 kaikohta ja slipp aluste veeskamiseks. Sadama navigatsiooniperiood algab 01.05 ja lõpeb 30.09.
Sadam on valgustatud, varustatud tanklaga (diiselkütus, bensiin), ilmajaamaga, vee- ja elektriühendusega. Territooriumil on 24h videovalve. Mereturistidele on sadamas pesemisvõimalused, jalgrataste laenutus, SUP laua laenutus, pesu pesemise võimalus, pikniku- ja grillterrass.
Suveperioodil korraldab sadam purjespordiõpet ning talveperioodil pakub sadam seminariteenust.
Sadamaregister
Eisma küla, Haljala vald, 45411
Kas sulle meeldivad uued kogemused ning soovid neid omandada turvaliselt koos toetava seltskonnaga? Siis see matk on just sinule!Sind ootavad koolitatud ja oma tööd armastavad matkajuhid, kes õpetavad sõidutehnikat ning saadavad sind terve matka. Lisaks ka mõnus matkaseltskond, mis koosneb sinuga sarnastest inimestest.
Käänulise jõe pinnalt sillerdab vastu päike. Linnulaulu saatel kulgeme 10 kilomeetrit mööda metsikut Valgejõge ja unustame nendeks tundideks kogu ülejäänud maailma olemasolu.
Süstad sobivad ka lastele alates 16. eluaastast.
Suru küla, Kuusalu vald, 74615
Tamsalu Spordikompleksis ootab huvilisi 4-rajaline 25 m pikkune ujumisbassein.
Lisaks pakub Tamsalu Spordikompleks palju erinevaid sportimise võimalusi - siin on mitmed pallimängusaalid, jõusaal ja tervisetuba. Majas on ka majutus, kohvik ja seminariruum.
Spordikompleksi vahetus lähedusest saavad alguse erineva pikkusega terviserajad ja talvel suusarajad. Olemas ka rullirada.
NB! Ujula on suveperioodil suletud.
Tehnika tänav 2a, Tamsalu linn, Tapa vald, 46107
Läheme suppama!
Mis see on? SUP (ingl k Stand Up Paddle) ehk eesti keeles aerusurf on mõnus võimalus avastada erinevaid veekogusid. Aerusurfi laud on üks suur plaat, mis on ca 3 meetrit pikk, 80 cm lai ja selle all on uim. Edasi liigutakse aerutades.
Suppamine on jõukohane kõigile huvilistele, kes naudivad vett ja aerutamist. See on suurepärane võimalus, et avastada kaunist loodust, nautida seltskonda ja võtta aeg maha.
Meiega saab seigelda Valgejõel Tapal iga ilmaga, igal aastaajal - jõgi on alati hoopis ise nägu! Kogu varustus ja juhendamine meie poolt.
Moe küla, Tapa vald, 45005
Valkla rannas saab laenutada korraga kuni 5 aerusurfi lauda, mille kasutusjuhendi annab instruktor maa peal enne vette minekut. Aztron Eclipse 10.6 aerusurfi laual on pehme ülaosa ja täisplaat, mis muudab selle mahukaks, hoiab hästi stabiilsust ja on äärmiselt kerge. Ümmargune piirjoon pakub suurepärast juhitavust, samas kui pehme maandumisplatvorm muudab aerutamise väga andestavaks ja mugavaks.
Lapsed saavad sõita ainult vanemate järelvalvel või nendega koos. Laua kandevõime on 110 kg. Kohapeal on 2 laste vesti ja 4 täiskasvanute vesti turvaliseks suppamiseks.
Valkla küla, Kuusalu vald, 74630
Veekogudel on vahva ka omapäi seigelda! Seiklusfirma Reimann Retked pakub süsta-, kanuu- ja parverenti Saunja külas Jägala jõe ääres ja kokkuleppel tuuakse sõidukid kohale ka teistesse Eestimaa punktidesse. Jägala jõel saab sõita üles- ja allavoolu ilma transportimata, aga soovi korral viime või tuleme veesõidukile järgi väikse lisatasu eest.
Rendihind sõltub valitud sõidukist ja sellest, kui pikaks perioodiks on soov veesõiduk rentida.
Kui soovid tulla matkale koos instruktoriga, siis registreeri end retkele!
Saunja küla, Kuusalu vald, 74636
Vanast kalasadamast on saanud jahisadam!
Navigeerides sadama suunas tervitab sind peagi Mohni majakas – truu kaaslane pakpoordis kuni tüürpoordi ilmuvad meie kaks korstnat.
Lisaks sadamateenustele saa osa hääst rannarahva köögist ja kultuurist - sind ootavad rannaresto, hotell, külmhoonest kunstimuuseum ja katlamajast teatrisaalid, jalgrattarent ja tennis, korraldame ka ekskursioone.
Süvisega väikelaevad saab kinnitada vööriga põhja- või lõunakaisse ahtripoist, varustame aluseid elektriga, põhjakail lisaks ka veega. Sadamast väljuvad ettetellimisel kaatrisõidud Mohni saarele.
Viinistu küla, Kuusalu vald, 74701
Porkuni järv on populaarne ujumiskoht, mille järvesaarelt leiad ka Porkuni mõisa ja paemuuseumi.
Porkuni järv on 41 ha, paisudega jagatud Suurjärveks ehk Ülemiseks järveks, Karujärveks ehk Alumiseks järveks, Aiajärveks ja Iiri järveks.
Järve on kuulsaks teinud Suurjärvel ujuvad saared ja veetaseme kõikumine. Karstilõhede tõttu on järv mõnel aastal kuivaks jäänud, paljastades järvepõhja ja hävinud kalastiku.
Arvukatest allikatest on tuntuimad Kaie- ja Külmallikas, mille kohta on mitmeid rahvajutte.
Suvel paadi- ja vesirattalaenutus ning kohvik
Huvitav teada: Porkuni järvest saab alguse Valgejõgi.
Porkuni küla, Tapa vald, 46001
Hara väikelaevasadamasse, endisesse allveelaevade baasi, on ehitatud juurde tänapäevased väikelaevasadamale vajalikud rajatised. Sissesõidutee on sügavusega 2,5 m ja on tähistatud navigatsioonimärgistusega. Sadamas on tähistatud külaliskai kohti 18 alusele.
Sadam pakub turismi toetavaid ja külastust pikendavaid teenuseid. Sadamaala ja kaid on valgustatud pakkudes turvalist keskkonda. Külaliste jaoks on 24 h kättesaadav elekter ja vesi ning ööpäevaringselt kasutamiseks WC-d ja pesemisvõimalused koos saunaga, millel on ligipääs ka erivajadusega külalisele. Tervel alal on tasuta WiFi võrk.
Hara küla, Kuusalu vald, 74810
Vergi jahisadam on Soome lahe kaldal Lahemaa rahvuspargis asuv väikesadam.
Oleme lähipiirkonnas üks vähestest sadamatest, kuhu purjekaga sisse mahud! Külaliskohti on meil 8, mille ööpäevane rent on 20 € ning sisaldab tualeti ja duši kasutust (max 4 inimesele), elektrit kail ning vett. Pääsed meie sadamasse, kui su alus on kuni 35 m ning kuni 2,5 m süvisega.
Avatud on ka Restoran Wirkes', kus saab tasuda teenuse eest ning miks mitte ka keha kinnitada? Oleme südamest tänulikud, kui helistad meile ette, et teaksime sind oodata!
Kontakt:
lauri@vergisadam.ee
kelli@vergisadam.ee
Sadama tee 51, Vergi küla, Haljala vald, 45404
Õhtune süstasõit Valkla rannast Pedassaarele on mõnus tegevus päeva lõpetamiseks. Pedassaar on Kolga lahe kõige kõrgem saar ilusate liivarandade ja männimetsadega.
Saarel külastame endist metsavahikohta ning saare põhjakaldal on väga hea vaade ülejäänud Kolga lahe saartele. Vaatame pealetungiva mere tegevusjälgi, viskame pilgu rändrahnudele meres ning kaeme päikeseloojangut. Päikeseloojangu nähtavus sõltub ilmast, kuid ka pilves ilmaga võib kohata läänetaevas värvide mängu.
Valkla küla, Kuusalu vald, 74630
Läheme suppama!
Mis see on? SUP (ingl k Stand Up Paddle) ehk eesti keeles aerusurf on mõnus võimalus avastada erinevaid veekogusid. Aerusurfi laud on üks suur plaat, mis on ca 3 meetrit pikk, 80 cm lai ja selle all on uim. Edasi liigutakse aerutades.
Suppamine on jõukohane kõigile huvilistele, kes naudivad vett ja aerutamist. See on suurepärane võimalus, et avastada kaunist loodust, nautida seltskonda ja võtta aeg maha.
Meiega saab seigelda Valgejõel Tapal iga ilmaga, igal aastaajal - jõgi on alati hoopis ise nägu! Kogu varustus ja juhendamine meie poolt.
Moe küla, Tapa vald, 45005
Kaunis Vainupea rand asub põhjarannikul Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, Lahemaa rahvuspargi külje all. Rand on korrastatud ja varustatud riietuskabiinidega. Randa on paigaldatud pingid, laudtee, prügikastid ning kuivkäimlad.
Suvitamine hakkas Eestis moodi minema pärast pärisorjuse kaotamist 19. sajandi lõpus. Umbes 100 aastat tagasi oli Vainupea juba päris aktiivne suvituskoht.
Vainupea küla, Haljala vald, 45446
Veekogudel on vahva ka omapäi seigelda! Seiklusfirma Reimann Retked pakub süsta-, kanuu- ja parverenti Saunja külas Jägala jõe ääres ja kokkuleppel tuuakse sõidukid kohale ka teistesse Eestimaa punktidesse. Jägala jõel saab sõita üles- ja allavoolu ilma transportimata, aga soovi korral viime või tuleme veesõidukile järgi väikse lisatasu eest.
Rendihind sõltub valitud sõidukist ja sellest, kui pikaks perioodiks on soov veesõiduk rentida.
Kui soovid tulla matkale koos instruktoriga, siis registreeri end retkele!
Saunja küla, Kuusalu vald, 74636
Kas sulle meeldivad uued kogemused ning soovid neid omandada turvaliselt koos toetava seltskonnaga? Siis see matk on just sinule!Sind ootavad koolitatud ja oma tööd armastavad matkajuhid, kes õpetavad sõidutehnikat ning saadavad sind terve matka. Lisaks ka mõnus matkaseltskond, mis koosneb sinuga sarnastest inimestest.
Käänulise jõe pinnalt sillerdab vastu päike. Linnulaulu saatel kulgeme 10 kilomeetrit mööda metsikut Valgejõge ja unustame nendeks tundideks kogu ülejäänud maailma olemasolu.
Süstad sobivad ka lastele alates 16. eluaastast.
Suru küla, Kuusalu vald, 74615
Võsul, Lahemaa rahvuspargis asub siinsete puhkajate üks lemmikuid liivarandu. Rannas on vetelpääste, riietuskabiinid, WC ja duši võimalus. Aktiivsed puhkajad saavad mängida erinevaid pallimänge või treenida välijõusaalis, lapsed kiikuda ja läheduses mänguväljakul mängida. Suuremaid lapsi ootab pump track rulluiskude ja BMX-ratastega katsetamiseks.
Suvehooajal saab rannast ka karastusjooke ja suupisteid osta. Lähimad söögikohad ja kauplus asuvad Võsu alevikus, paarsada meetrit rannast.
Hea teada: rannas levib ka traadita internet.
Sadama tänav 2, Võsu alevik, Haljala vald, 45501
Võsu sadam on Soome lahe kaldal Lahemaa rahvuspargis asuv väikesadam, kus on olemas elektriühendused, saab joogivett ja muid sadamateenuseid kasutada. Olemas on ka makseterminaliga konteinertankla, ööpaevaringne valve ning restoraniga sadamamaja.
Võsu sadam ei ole uus sadam, vaid tegu on ajaloolisele sadamakohale uue elu andmisega. Võsu jõe suudme lähedal oleval platsil toodeti 18. saj lõpust kuni 1920. telliseid. Samas on tegutsenud ka lauavabrik.
Muul oli paadisadamana kasutuses juba 80ndatel.
Võsu keskusesse (ca 1 km) pääseb mööda rannas looklevat kergliiklusteed.
Tutvu ka sadamaregistriga
Piiri tänav 6, Võsu alevik, Haljala vald, 45501
Rahulik ja mõnus Karepa rand asub Soome lahe kaldal. Meri on suhteliselt madal ja rand liivane, kuid leidub ka väiksemaid rahne. Suuremalt jaolt sirget rannajoont liigendavad kolm väikest neeme.
Juba 19. sajandi lõpus hakkas Karepa muutuma populaarseks suvituspiirkonnaks, kuhu rajasid oma suvilad mitu aadlisuguvõsa. Populaarne suvituskoht on rand nii kohalike kui kaugemalt tulnute seas ka praegu.
Karepal asub kunstnik Richard Sagritsa majamuuseum, ravimtaimeaed ja Kullo noortelaager. Lähimaks linnaks on Kunda.
Karepa küla, Haljala vald, 45401
Kalijärv asub Lääne-Virumaal, Tapa vallas, Jäneda külas. Järve pindala on 4,1 ha, keskmine sügavus 4,9 m, suurim sügavus 9 m. Järve kirde- ja idakallas on kõrge ja metsane vallseljak, mujal on kaldad madalad. Põhjakaldale on rajatud supluskoht. Lõunast voolab järve külmaveeline kraav, väljavool on põhjaotsast Jänijõkke. Järve taimestik on vähene. Järv on lisatud Terviseameti avalike supluskohtade nimistusse.
Huvitav teada:
Jäneda Linnamäe külje all asuva kauni järve ääres on kunagi oma suvepuhkuseid veetnud inglise kirjanik George Herbert Wells.
Jäneda küla, Tapa vald, 73602