Vaatamisväärsused

Lahemaa loodus ja kultuur on väga mitmekesine. Siin on Põhja-Eestile iseloomulikke maastikke ja loodusväärtusi, sh meri, jõed, järved, metsad, niidud ja sood ning tegemist on kindlasti ühe olulisima ressursiga. Lahemaa rahvuspark on üks Euroopa suurimaid metsakaitsealasid ning piirkonnas on arvukalt rändrahne. Loodus on ka Lahemaa rahvuspargis tegutsevate turismiettevõtjate jaoks oluliseks ressursiks ning võimaldab pakkuda eripäraseid turismielamusi külastajatele.

Kolmandiku Lahemaa rahvuspargist hõlmab Soome laht, mille rannajoon on Lahemaal tugevasti liigestatud ning umbes 145 km. Enamus randadest, mida on nii liivaseid kui kiviseid,  jäävad Haljala ja Kuusalu valda. Liivarandadest enim tuntud on Võsu rand.

Lahemaa jõed on väikesed, kuid kiirevoolulised. Lahemaa rahvuspargi peamised ojad ja jõed on Altja oja, Kolga jõgi, Loobu jõgi, Mustoja, Pudisoo jõgi, Valgejõgi ja Võsu jõgi. Lisaks asuvad Lahemaa rahvuspargis neli juga ja joastikku – Turjekeldri juga, Vasaristi joastik, Nõmmeveski juga ja Joaveski joastik. Lisaks vooluveekogudele jääb Lahemaa rahvuspargi piiridesse ka mitmeid järvesid, neist suurim on Kahala järv. Järvede, jõgede ja mereranna ressursse saab kasutada kalastamiseks, kuid seejuures tuleb kindlasti järgida
nõudeid, et kaitsealal on lubatud kalapüük kalapüügiseaduse alusel kehtestatud kalapüügikorra (kalapüügieeskirja) alusel. Mitmetes jõgedes on aastaringselt kalapüük keelatud. Veeressurssidest leidub
piirkonnas veel allikaid – enam kui 150. Näiteks on rahvuspargis Koljaku-Oandu allikad. Põhja-Eesti paesele pinnasele iseloomulikke karstiallikaid on rohkesti Vasaristil ja Palmses.

Kuna piirkonna rannajoon on liigestatud, siis on piirkonnas mitmeid poolsaari (Käsmu, Pärispea, Juminda) ning saari (näiteks Mohni, Hara). Geoloogilistest moodustistest on olulisim piirkonda jääv balti klint, lisaks on palju rändrahne, sh hiidrahne ja kivikülve.

Silmailu pakkuvad erinevad pargid. Pargid on kuulunud piirkonnas paiknevate mõisate juurde ning on kindlasti eraldi vaatamisväärsusteks. Mõisaid ja parke leidub kõigis piirkonda kuuluvates valdades, kuid
Lahemaa rahvusparki jäävad näiteks Kuusalu vallas Kolga mõisa park ning Haljala vallas Palmse mõisa park ja parkmets, Sagadi mõisa park, Vihula mõisa park ja parkmets. Parkidest jäävad väljapoole Lahemaa rahvuspargi piire Arbavere mõisa, Kolu, Neeruti, Undla, Vohnja ja Udriku mõisa pargid. Tapa vallas on muuhulgas sellised pargid nagu Imastu, Saksi, Jootme, Moe, Linnape ja Jäneda, Kuusalus Kiiu mõisa park ning Haljalas Toolse park. Haljala vallas on veel ka Karepa Ravimtaimeaed.

Lisaks on Lahemaal palju üksikobjekte. Nende hulgas on mitmeid looduskaitsealuseid tammesid, mände, kivisid. Näiteks Ilumäe hiiepärn, Kolgaküla mänd, Lauli kadakad, Lobi ussikuusk, Mohni pärn jne.

Soid ja rabamaastikke leidub piirkonnas mitmeid. Suurimad neist on Laukasoo, Hara soo, Aabla soo ja Viru raba.

Lahemaa rahvuspark on rikkalik heas korras kultuuriressursside poolest, mis on olulised kohaliku kultuuri ja identiteedi ning rahvastiku säilitamise seisukohast ning mis loovad mitmeid võimalusi erineva huviga külastajatele (ajaloo-, militaar- ja kultuurihuvilised nii Eestist kui välismaalt, pered, koolid jne).

Lahemaa  on arvukalt ajaloolis-kultuurilise-militaarpärandi väärtusega elemente ja maastike. Esiajaloolistest maastikest on näiteks Kahala järve ümbruses, Palmse-Vihasoo, Palmse-Karula ja Kõnnu piirkonnas, ajaloolis-kultuurilise väärtusega mõisakohad ja mõisad, mõisapargid, alleed, kõrtsikohad ja ajaloolised teed, veskid, kalmistud, kabelid ja looduslikud pühapaigad, kooli- ja seltsimajad,
söepõletuskohad, lubjaahjud, telliselöövid- ja tehased, piirded ja kiviaiad, põlised kohanimed, sisemaakülade ja rannakülade ajaloolis-kultuurilise ja arhitektuurilise väärtusega hoonestus ja põlised
talukohad ning traditsiooniline asustusstruktuur. Rahvakultuuri mõttes on piirkonnas oluline ka unikaalse vaimse pärandi ja rahvakultuuri säilitamine – kohapärimus, töötraditsioonid, käsitööoskused. Lahemaa rahvusparki peetakse ka üheks tähtsamaks regilaulu piirkonnaks.

Lahemaa rahvuspargis asuvad mitmed mõisad (Sagadi, Vihula, Palmse, Kolga, jne), mis pakuvad võimaluse tutvuda arhitektuuri ja ajaloopärandiga ning lisaks majutust, toitlustust ja vaba aja veetmise võimalusi
(läbi erinevate tuuride, sündmuste, töötubade jne).  Kõik Lahemaa rahvuspargis asuvad mõisad on täielikult või osaliselt taastatud.

Ka kirikud, kabelid ning kalmistud tasuvad avastamist. Lahemaa rahvuspargis on võimalik külastada Vainupea, Käsmu, Esku, Ilumäe, Leesi kabelit ja kalmistut. Arvukat ajalugu, kultuuri, traditsioone ning looduskeskkonda tutvustavad eriilmelisi muuseumid, galeriid ja looduskeskused pakuvad mitmekülgsed ja harivat kogemust. Rahvuspargis on võimalik külastada näiteks Kolgaküla Traktorite ja Tööriista Muuseumi, Toomani või Kaarli Talumuuseumi, Viinistu või Ilumäe Külamuuseumi, Viinistu Kunstimuuseumi, Kõnnu Viinaköögi galeriid, Käsmu Meremuuseumi, RMK Sagadi metsakeskust, Lahemaa rahvuspargi looduskeskust, Kolga Mõisa Galerii.

Muudest ajalooga seotud objektidest on esindatud nii erilised kultuurimaastikud, linnused, kindlused kui ka muud objektid. Näidetena võib tuua välja Käsmu kivikülvi ja Muuksi linnamäge, Palmse kloostrikive,
kiviristkalmed, II Maailmasõjas hukkunute ühishaud jne. Lisaks on rahvuspargis mitmeid mälestusmärke, näiteks Põhjatähe mälestusmärk ja Juminda miinilahingute mälestusmärk. Olulised objektid on veel Käsmu tuletorn, Hara sadam, Suurpea Instituudi endine hoone ja Juminda laevavrakid.

Lisaks eelnevalt mainitutele ressurssidele on Lahemaa rahvuspargis mitmeid harivaid teenuseid ja võimalusi. Näiteks pakutakse Palmse mõisas töötuba „soss-sepast sepaselliks“, Võsul Mamsli mängumaa
muinasjutumänge lastele, Uuri külas Iisaka Lambakasvatus- ja Käsitöötalus töötuba „Muinasajast tänapäevase toimiva peretaluni“ ning mujal mitmeid kunsti ja käsitöö õpitubasid. Nagu eelnevalt mainitud
on olulisel kohal ka loodusharidus ning mitmes keskuses pakutakse erinevaid teemakohaseid harivaid programme.

 

 

 

 

 

 

Eesti ühe suurima kaubavalikuga muuseumipood asub metsamuuseumi esimesel korrusel, pakkudes oma külastajale erinevaid looduse ja metsandusega seotud tooteid. Propageerimaks looduslähedust, säästvat ning tervislikku eluviisi ja seda, et puit on parim, on muuseumipoes müügil enam kui tuhat erinevat toodet. Suur osa toodetest on originaalsed ning neid leiab vaid Sagadi muuseumipoest. Erinevad trükised, puidust mänguasjad, omapärased kodu- ning tarbekaubad ning ainulaadsed loodus- ning disaintooted on muutnud muuseumipoe armastatud paigaks pea kõikidele Sagadi mõisa külalistele.
Sagadi küla, Haljala vald, 45403
Palmse kloostrikivid leiate Viitna poolt tulles paremat kätt teed, Palmse mõisa müüri tagant parkmetsast. Siin on 14 üle 10 meetrise ümbermõõduga ja hulk väiksemaid rabakivirahne, mis mandrijää sulamisel suurema rahnu lagunemisel tekkinud. Nime on nad saanud 15.saj. samas asunud kloostri järgi. Legendi järgi olevat kõigevägevam kuradiga kohtama läinud nunnad kivideks muutnud. Rahvapärimuste järgi võib tegemist olla kivistunud kuraditega, kes nunnakloostris nunnasid piilumas käisid. Kolmas lugu pajatab jällegi sellest, kuidas taevaisa nunnad pattude eest kivideks muutis.  
Palmse küla, Haljala vald, 45435
Palmse mõisa sepp tutvustab külastajatele sepakunsti! Sepikoja ekspositsioonis on hulk vanaaja külmrelvi erinevatest torkerelvadest kuni paljude viskerelvadeni. Sepahaamrite varte valmistamisel kasutab sepp erinevaid puuliike, seega saab iga külastaja ülevaate ka loodusest ja siin kasvavatest puuliikidest. Sepa juhendamisel saavad soovijad endale valmistada suure sepistatud õnnenaela, mille kinnituseks annab sepp vastavasisulise tunnistuse. Vermida saab ka õnnemündi. Hind sisaldab lisaks programmile veel Palmse mõisa kõigi näituste ja pargi külastust ning hobu- ja ponisõite.
Palmse küla, Haljala vald, 45435
Huntkivi on üks kummalise kujuga kivi. Lamavat hunti meenutav migmatiitgraniitrahn. Legendi kohaselt on see hundiks moondatud mõrsja, keda taheti vägisi mehele panna ja kes viimases hädas, pruudipärg peas, põgenenud ning palunud, et teda pigem hundiks moondataks, kui vastu tahtmist mehele sunnitaks.
Palmse küla, Haljala vald, 45435
Piibe butiigist leiad lambavillaseid seinavaipu ja keraamikat. Seinavaipade mustriteks on iidsed kaljumaalingud ja -joonised või teised graafilised kujundid loodusest. Keraamikas on esindatud nii elektri- kui ka puupõletusahjudes valminud taiesed. Soovi korral pakume võimalust etteteatamisel tellida kodukohvikust maitsvaid ja tervislikke suupisteid, kooke, teed ja teha väike retk läbi metsa Jägala jõe äärde. Kokkuleppel toimuvad töötoad!
Saunja küla, Kuusalu vald, 74636
Võsu on suvel siseturistide seas väga populaarne, kuid siia leiavad tee ka paljud väliskülalised. Lisaks kaunile rannale on siin aga ka palju muud teha ning vaadata. Tule ja astu läbi Võsu kunstikuurist!  Võsu Kunstikuur on Lahemaal, Võsu rannaküla vanas pritsikuuris asuv suviste kunstinäituste toimumise koht, mis on tegutsenud juba hulga suvehooaegu.  Kohapeal saad taiestega nii tutvuda kui meeldima hakanud teoseid endale kaasa otsa. Siit saad soetada ka kauneid käsitöötooteid, mõnusaid suveriideid, nägusaid ehteid, veetlevaid kübaraid ja palju muud. Kohtumiseni!
Mere tänav 30, Võsu alevik, Haljala vald, 45501
Esimesed teated Kolga mõisa kohta pärinevad 13. sajandist, kui mõis kuulus Eestimaa Hertsogkonda valitsenud Taani kuningas Valdemar II pojale hertsog Kanutile. Veel praegugi aimdub härrastemajast toonast suursugusust. Mõisakompleksi valitsejamajas asuvas Kolga Muuseumis saad tutvuda Kuusalu kihelkonna ajaloo ja rikkaliku kultuuripärandiga. Lisaks püsinäitusele on avatud hooajanäitused. Hea teada: Kasutades giiditeenust saad jalutada läbi Kolga mõisa tubade, näha Põhja-Eesti klindil asuva Muuksi mäe kõrgeid vaateid ja loopealset, käia hundikangrutes, Turje keldris ning muudes põnevates paikades.
Kolga mõis Valitsejamaja, Kolga alevik, Kuusalu vald, 74602
Muuksi linnamägi rajati looduslikult sobivate eeltingimustega neemikule. Linnuse kohal kerkib läänekülg ümbritsevast maapinnast kuni 10 meetrit kõrgemale. Selle põhiülesanne oli ilmselt rannavalve ja majakaks olemine. Põhja poolt kaitses linnuseala looduslikult järsk ja kõrge klint, lõunakülge aga kaarjas kivimüür. Linnuse hoovi piirab praeguseks vaid osaliselt säilinud madal kamardunud vall. Arheoloogilised kaevamised on välja selgitatud, et koht asustati esmalt I aaastatuhandel eKr, vall rajati alles muinasaja lõpul ja osa leide pärinevadki ilmselt 11.–13. sajandist.
Tsitre küla, Kuusalu vald, 74616
Käsmu viikingilaev  "Aimar"  valmis 2010 suvel, Käsmu Meremuuseumi juures. Huvilised saavad viikingilaevaga meresõitu kogeda. Viikingilaevale mahub kuni 14 inimest, sealhulgas üks või kaks meeskonnaliiget. Hea teada: - Viikingilaevaga sõitmiseks on vaja vähemalt 6 inimest, kes sõuaks.- Meremuuseumis saab ise vermida viikingilaeva toetuseks münti. 
Ranna tee 25, Käsmu küla, Haljala vald, 45601
Vainupea kabel õnnistati sisse 1893. aasta suvel. Esimene kirjalik teade puust rannakabeli kohta pärineb aga 1741. aastast. Praeguse kabeli ehitamise korraldas Aaspere ja Sauste mõisnik Eduard von Dellingshausen. Pärast II maailmasõda kaua tühjalt seisnud kabeli taastamist alustas 1988. aastal Lääne-Viru Teedevalitsus Valentin Transtoki juhtimisel. Taastatud Vainupea kabel taaspühitseti 1989. Täna on kabel populaarne kontsertide ja laulatuste toimumise koht. Hea teada: - lähedal asuvale kalmistule on maetud eesti maalikunstnik Richard Sagrits, kelle sünnikodu asub Vainupea lähedal Karepal.
Vainupea küla, Haljala vald, 45446
Essu Mõisa kompleksilt leiad 2. rajaga bowlingusaali. Essu Bowling rajati 2000. aastal vanasse tallihoonesse. Meie majas on kaks bowlingurada ning piljard. Bowling on kahe korrusega, avatud planeeringuga maja, kus on ideaalne pidada sünnipäevi ja firmapidusid. Suvel on võimalik ka Bowlingu ees oleval platsil korraldada üritusi, näiteks grillpeod. Mõisakompleksil on lisaks majutus külalistemajas ja minigolfi siserajad.
Pargi tänav , Essu küla, Haljala vald, 45303
Vihula Mõisa öko-SPA asub Lahemaal, Eesti ühe kõige maalilisema mõisakompleksi ajaloolises Tõllakuuris. Esimesel korrusel asuvast spa´st leiad 8 hoolitsuste ruumi, fitness-ruumi, sauna, garderoobi ja spa-lounge'i. Tõllakuuri lõunaküljel on avar päikeseterrass tünnisauna ja mullivanniga. Vihula öko-SPA pakub sulle erinevaid massaaže, keha-, näo-, käte-, jalgade- ja iluhoolitsusi. Pakume hoolitsusi ka meestele, kasutades 100 % looduslikke tooteid. Vihula Mõisa öko-SPA kombineerib mõisalikku hõngu ja luksust, traditsioone ja kaasaegseid mugavusi, ökoteadlikkust ja iidseid spa rituaale.
Vihula küla, Haljala vald, 45402
Käsmu neeme otsas asub Käsmu tuletorn ehk tulepaak, mis ehitati 1892. aastal annetustest. See on üks kahest Eestis säilinud puust tuletornist. Tuletorn oli lahte sissesõitmiseks ning see ehitatigi Käsmu merekooli initsiatiivil, et sügisel, kui laevad koju tulid, oleks neil lihtsam oma kodusadamat leida. 2013. aasta suvest on tuletorn kõigile vaatamiseks avatud muuseumina. Tuletorni külastamiseks pöördu Käsmu Meremuuseumi peahoonesse.
Majaka tänav 5, Käsmu küla, Haljala vald, 45601
Põhjarannikul Juminda poolsaare põhjaosas asuv tuletorn aitab laevadel orienteeruda. Esimene atsetüleenilatern paigaldati 1931, uus 24 m kõrgune ja 2-meetrise läbimõõduga tüüptuletorn ehitati aga 1937. aastal olles merepinnast 32 m kõrgusel.  Kuna tuletorn hakkas kasvava metsa varju jääma, ehitati see 2006. aastal 8 m võrra kõrgemaks. Niisiis on Juminda tuletorn tänasel päeval laternaruumi ja kahe rõduga silindrikujuline puna-must-valge metall- ja betoontorn plinkides valget tuld iga 15 sekundi järelt kaks korda järjest. Tuli on nähtav 15 meremiili kaugusele. Külastajad torni sisse ei pääse. 
Juminda küla, Kuusalu vald, 74716
Võsul, Lahemaa rahvuspargis asub siinsete puhkajate üks lemmikuid liivarandu. Rannas on vetelpääste, riietuskabiinid, WC ja duši võimalus. Aktiivsed puhkajad saavad mängida erinevaid pallimänge või treenida välijõusaalis, lapsed kiikuda ja läheduses mänguväljakul mängida. Suuremaid lapsi ootab pump track rulluiskude ja BMX-ratastega katsetamiseks. Suvehooajal saab rannast ka karastusjooke ja suupisteid osta. Lähimad söögikohad ja kauplus asuvad Võsu alevikus, paarsada meetrit rannast. Hea teada: rannas levib ka traadita internet.
Sadama tänav 2, Võsu alevik, Haljala vald, 45501
Jäneda käsitöökeskus on Jäneda Musta Täku talli ülakorrusel asuv näputöömeistrite müügikoht. 600 ruutmeetrisel pinnal on müügil enam kui 40 käsitöötegija tooted alates sepistest ja kudumitest klaasi ning keraamikani välja. Juba aastaid on Jäneda käsitöökeskus lisaks ehtsale kodumaisele käsitööle pakkunud ka võimalust töökodades ise uusi nippe õppida või koolitustel osaleda. Huvitav teada: Jäneda käsitöökeskus on Eesti suurimal pinnal asuv keskus.
Jäneda küla, Tapa vald, 73602
Endises Sagadi mõisa jääkeldri pae- ja maakivist müüride vahel paikneb omanäoline soome saun. Jääkeldri võlvkaarte alla oleme loonud erilise atmosfääriga puhkeruumid. Kahes eraldatud kaarsaalis on kohti kuni 40-le, ümaras kaminaruumis 12-le, lavale mahutame kuni 10 saunalist. Pikemale saunaõhtule pakume võimalust tellida juurde Sagadi restorani saunasuupisteid ja saunajooke.  Öö veetmiseks on pakkuda tube nii hotellis kui ka hostelis.  
Sagadi küla, Haljala vald, 45403
Lahemaa rahvuspargis asuv Ilumäe kabel on ehitatud Palmse mõisahärra Carl Magnus von der Pahleni poolt 1814-1843 siin varem asunud puukabeli asemele. Kabeli aknaid kaunistavad Pahlenite ja Palmse mõisa jõukamate talumeeste ning mõisa ametimeeste väikesed vitraažid. Kalmistul näed kohalike seppade käsitööna valmistatud sepisriste ja kohalike kiviraidurite tahutud kiviriste. Aiaga eraldatud kalmistuossa on maetud Pahlenite suguvõsa liikmed. Alates 2006. a toimuvad kabelis ulatuslikud ehitus-ja restaureerimistööd.
Ilumäe küla, Haljala vald, 45414
Rahulik ja mõnus Karepa rand asub Soome lahe kaldal. Meri on suhteliselt madal ja rand liivane, kuid leidub ka väiksemaid rahne. Suuremalt jaolt sirget rannajoont liigendavad kolm väikest neeme. Juba 19. sajandi lõpus hakkas Karepa muutuma populaarseks suvituspiirkonnaks, kuhu rajasid oma suvilaid mitu aadlisuguvõsa. Populaarne suvituskoht on rand nii kohalike kui kaugemalt tulnute seas ka praegu. Karepal asub kunstnik Richard Sagritsa majamuuseum, ravimtaimeaed ja Kullo noortelaager. Lähimaks linnaks on Kunda.
Karepa küla, Haljala vald, 45401
Kalijärv asub Lääne-Virumaal, Tapa vallas, Jäneda külas.  Järve pindala on 4,1 ha, keskmine sügavus 4,9 m, suurim sügavus 9 m. Järve kirde- ja idakallas on kõrge ja metsane vallseljak, mujal on kaldad madalad. Põhjakaldale on rajatud supluskoht. Lõunast voolab järve külmaveeline kraav, väljavool on põhjaotsast Jänijõkke. Järve taimestik on vähene. Järv on lisatud Terviseameti avalike supluskohtade nimistusse. Jäneda Linnamäe külje all asuva kauni järve ääres on kunagi oma suvepuhkuseid veetnud inglise kirjanik George Herbert Wells.
Jäneda küla, Tapa vald, 73602
Siin selles suursuguses mõisas saate tunnetada salapära ja ajaloo hõngu. Esimeste teadete järgi 13.saj. kuulus Kolga mõis tsistertslaste ordule. 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III mõisa kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie'le. Oma praeguse väliskuju sai mõis 1820. aastal, mil eelmine hoone ehitati põhjalikult ümber stiilseks klassitsistlikuks paleeks.17. sajandi lõpust kuni 2014 aasta suveni kuulus mõis ühele ja samale aadlisuguvõsale, Stenbockidele. Alates 2014.a. on mõis eraomandis. Soovil pakume ka Kolga mõisa külastust ajaloo- ja legendituuriga.
Saalimäe tee , Kolga alevik, Kuusalu vald, 74602
Kui sa tahad teada kuidas puuseentest paberit saab, tule Oandule Lahemaa rahvusparki. Siin tutvustab Helle Väärsi sulle seente salapärast maailma. Saad teada kuidas seenest valmib paber ning milleks seda kasutada. Kevad-suvisel perioodil toimub tegevus Oandul, aastaringselt aga Sagadi mõisas. Töötoa osalemise tasu eelneval kokkuleppel. Oodatud on grupid alates 10. liikmest. Hea teada: saad osaleda ka seentega lõnga värvimise töötoas.
Oandu küla, Haljala vald, 45432
Tule veeda üks kosutav päev maal, looduses ja lõõgastuskeskuses! Jäneda külalistemajas asuvas Lõõgastuskeskus-Spas ootavad Sind erinevad saunad ja  bassein. Kui armastad luksuslikke kehahooldusi on valida Sul erinevate lõõgastavate pakettide vahel. Klientide lemmikuteks on kujunenud erinevad vannid, nagu kadakavann, ürdi-pärlivann ja piimavann. Hinnad on soodsad ja kohapeal on ka võimalik ööbida. 
Jäneda küla, Tapa vald, 73602
Lobi Muuseumi rikkalik eksponaatide kogu jutustab Lobi rannaküla inimeste elust-olust. Näha saab rannaküla inimeste isiklikke esemeid ja põnevaid tööriistu, millest enamik on siinsete inimeste endi vaimu ja kätega valmistatud. Kuulda saab kohalikke legende ja lugusid, mis kõik kokku annavad hea ülevaate elust läbi sajandite ühes Põhja-Eesti rannakülas -Lobil.  Lisaks telli:  Kohaliku teejuhiga retk Lobineemel - põnevad lood ja paigad;Seltskonnale tore päev - aitame sisustada ja korraldada;Seebi viltimise ja seebi valmistamise töötuba;Ürditee pakikeste valmistamine;Hea ja halva tuju tegemine;Piknik.
Lobi küla, Haljala vald, 45425
Sagadi mõisa kompleksis asub Sagadi metsamuuseum, mis tutvustab Eesti metsa ja pärandkultuuri, sealhulgas jahindust, puitkäsitööd ja palju keskkonnaga seonduvat. Siin võib näha põliseid ja tänapäevaseid metsakasutamise viise, töövahendeid nii metsa istutamiseks, mõõtmiseks kui raiumiseks, jahitrofeesid, seeni, putukaid jm. Lisaks on avatud metsamuuseumi Eesti käsitööpood. Tule tutvuma kogu perega!  Sagadi metsamuuseumis ootab Teid püsinäitus “Mets toidab". Ekspositsioon tutvustab meie metsa, mis katab poolt Eestimaad ja toidab tervet Eestit.
Sagadi küla, Haljala vald, 45403
Lahemaa metsade keskel paiknev Esku kabel rajati 1845. a Sagadi mõisnike von Fockide poolt. Kabel oli mõeldud Sagadi mõisnike pere ja mõisa talupoegade matmispaigana. Esku kabeliaiast sai parun Paul Eduard von Focki meelevalla järgi kalmistu, mille sarnast teist Eesti pinnal ei leidu. Kalmistu omapära seisneb kalmistul leiduvates puuristides ja väikestes unikaalsetes raudkivihauaplaatides.
Tepelvälja küla, Haljala vald, 45440
Võhmuta mõis (Wechmuth Manor) rajati 17. sajandi teisel poolel, mil ta oli Eesti üks stiilsemaid klassitsistlikke väikemõisaid. Tõnäoliselt 18. sajandi teisest poolest pärinev puidust ühekorruseline barokne peahoone ehitati 19. sajandi alguses ümber lameda plekk-katusega klassitsistlikuks hooneks.   Peahoone vastu teisele poole auhoovi rajati klassitsistlik väravahoone - võiduvärav, mis on Eestis ainus omataoline. Väravat peetakse 1812. aasta Vene-Prantsuse sõja mälestusmärgiks. Mõis on eraomanduses ja korrastamisel.
Võhmuta küla, Tapa vald, 46030
Toolse ordulinnus asetseb kauni mere ääres ning on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus. Esialgne majakindlus rajati arvatavasti juba 14.saj ordu poolt sadama, kauplemiskoha ja teede kaitseks. Liivi sõja käigus käis linnus käest kätte ning lõpuks jäi Rootsi vägede valdusse. Lõplikult purustati ta Põhjasõja päevil 18. saj alguses. Praegu on linnus varemetes. Toolse ordulinnus pakub palju silmailu ning on suurepärane looduse ja mere nautimise koht. 
Toolse küla, Haljala vald, 45443
Sagadi mõisa vahetus läheduses Rakvere-Võsu maantee 27 km oleme hooajaliselt sisse seadnud käsitöökambrikese, kus pakume perenaise poolt valmistatud huvitavat ja ainulaadset käsitööd ja lõnga. Sellel aastal pakume ka laias valikus trikoaazpaela huvitavate vaipade ja korvide heegeldamiseks. Pakume ka võimaluse jalga puhata ja tassikese kohvi või teed rüübata.
Kakuvälja küla, Haljala vald, 45416
Tamsalu terviseradadel asub keskmisest pisut raskem vaheldusrikas 18-korviline park. Esineb nii mandosid, keerukaid ob-alasid, lageda väljaga üle 150 meetriseid draive kui ka kitsaid 70-meetriseid metsaradu. Discgolfi mängimiseks vajalikke kettaid saab rentida Tamsalu Spordihoonest kuni 3 tunniks, ketaste hind on 2€. Rada on ööpäevaselt avatud ja oma ketastega mängimine on tasuta. Tulge ja katsetage rada järgi!  
Toome tänav , Tamsalu linn, Tapa vald, 46107
Vainupea rand asub Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas. Rand on korrastatud ja varustatud riietuskabiinidega. Randa on paigaldatud pingid, laudtee, prügikastid ning kuivkäimlad. Suvitamine hakkas Eestis moodi minema pärast pärisorjuse kaotamist 19. sajandi lõpus. Umbes 100 aastat tagasi oli Vainupea juba päris aktiivne suvituskoht.
Vainupea küla, Haljala vald, 45446
Esidiakon märter Laurentsiusele pühendatud Kuusalu kirikut peetakse Põhja-Eesti üheks kõige vanemaks kivist pühakojahooneks. Tõenäoliselt olid need tsistertslastest mungad Gotlandilt, kes 13. sajandi lõpus Kuusallu, pühade allikate kõrvale ja oma valduste piirile, asusid jumalakoda. ehitama. Ja seda muidugi oma tavade järgi. Vanema kunstipärandi hulka Kuusalu Laurentsiuse kirikus kuuluvad peale kantsli, altari ja tornikella ka kroonlühtrid, tinast armulauanõud, küünlajalad ja kohrutatud messingbraa 17. sajandist. Haruldased on Lutheri ja Melanchthoni portreed klaasimaalidena.
Kuusalu alevik, Kuusalu vald, 74601
Kivikirstkalmete kogum asub Muuksi külast kagu suunas Kahala järve põhjakaldal. Hundikangrute rühma kuuluvad 85 kivikirstkalmet paiknevad kõrgel loopealsel alal, täna varjab rabamets vaate kalmetelt järvele. Peamiselt Eesti põhja- ja lääneosas levinud kivikirstkalmed on põhilisteks muististeks, mis aitavad tungida varase metalliaja ühiskonna elu-olusse. Huvitav teada: Kivikalmistu tihedaim osa on tuntud Hundikangrute nime all. Kivikuhjatistest kalmete tegemine on Skandinaaviast pärit matmiskomme, mis Eesti alal sai alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta.
Soorinna küla, Kuusalu vald, 74614
Saunamajasid rendime koos majutusega ja ilma majutuseta. Saunamajades on kaminaga puhkeruum kuhu mahub istuma kuni 16 inimest, WC ja duširuum, külmik, pliit/ahi, kraanikauss. Teisel korrusel on suur avatud magamisruum madratsitega, kus on olemas padjad ja voodilinad. Saunamaja terrassil on suvel istumiseks pingid ja lauad, terrassi kõrval on köetav kümblustünn, mis vastavalt teie soovile kas täidetakse külma veega või köetakse soojaks. Saunamajades on olemas vene tüüpi saunaahi, köetav kümblustünn, puhkeruum, väliterrass, väligrill, sauna ärklikorrusel on magamiskohti 16-le inimesele.  
Metsakuru , Valkla küla, Kuusalu vald, 74630
Mamsli Mängumaa muinasjutumängud toimuvad aastaaegade vaheldumise rütmis. Sügismuinasjutt meisterdamise ja sügisandidega, Jaanioja Jõulumuinasjutt ja Kevadmuinasjutt on oma ülesehituselt sarnased. Muinasjutuline jalutuskäik metsas, aarete otsimine, meisterdamine, erinevatesse rollidesse kehastumine ja kostüümidega mängimine aitavad mänguliselt õpetada lihtsaid teadmisi loodusest, arendada loovust ja käsitööoskusi. Jaanioja käsitöötalu perenaine mamsel Janika mängib muinasjutumänge lastele 1999. aastast. Muinasjutumängu kestus sõltub osalevate laste arvust.
Jaanioja tänav 2, Võsu alevik, Haljala vald, 45501
Linnuse väravatorni ajalooga ning endistes Porkuni Kurtide Kooli puhkeruumides asub täna Porkuni Paemuuseum. Siin saad ülevaate paekivi tekkeloost, kivististest ja paekivi erimite kasutamisest. Saad teada, miks Euroopa ainulaadne muuseum just siia rajati. Näha saad Eesti kivimiliike tutvustavat kiviaabitsat.  Müügil on paekivist meened. Paemuuseum viib läbi ekskursioone, töötubasid ja õppeprogramme ka Tamsalu lubjapargis - lubjatööstuse pärandmaastikul.
Mäe tänav 1/2, Porkuni küla, Tapa vald, 46001
Pärast põhjalikke renoveerimistöid näitab Palmse mõis end külastajatele seninägematus ilus. Härrastemaja taga avaneb 1753. a jooniste põhjal rajatud regulaarpark. Palmimajas on end lisaks taimedele sisse seadnud eksootilised linnud ja kalad. Vanas linnaserehis on valminud koolituskeskus. Hea teada: - Mõisas toimuvad põnevad näitused, etendused, kontserdid ja ka pulmad. - Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. - Härrastemajas ootab Teid iidne jahisaal ja rikkalik veinikelder, kus saab nautida erinevate piirkondade parimaid veine.
Palmse küla, Haljala vald, 45435
Keskaegne Kiiu torn valmis arvatavasti 16. sajandi algusepoole ja asub Kiiu mõisapargis. See kunagine tornelamu on kõige väiksem säilinud keskaegne kaitseehitis Baltimaades. Tornis on neli korrust, müüride paksus 1,8 ja torni sisemine läbimõõt 4,3 meetrit. Kitsad aknad olid laskeavadeks, ringrõdu aga kaitsekäiguks. Sõja korral kasutati eluruumina vaid II korrust, ülejäänu oli kaitseotstarbeline.   Unikaalne on Baltimaades erandlik III korrust ümbritsev taladele toetuv kaitsekäik. Eemalt Hollandi tüüpi tuuleveskile sarnanev kaitserajatis restaureeriti 1974.a. Tornis on ka kohvik. 
Torni tänav 1, Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604
Kadrina Katariina kirik on 15. saj ehitatud pühakoda. Paksud müürid ja võlvipealsed lubavad oletada, et kirikul oli ka kaitsefunktsioon. Kiriku vanemast sisustusest on tähelepanuväärne 1490. a Saksamaalt toodud peaaegu elusuuruse Kristuse figuuriga saarepuust krutsifiks. Tegemist on ainsa meie ajani säilinud esemega, mis on ligikaudu sama vana, kui kirikuhoone ise. Kirikus olev praegune orel osteti 1895. a Peterburist. Huvitav teada: - kirikuaias on Vabadussõja mälestuskalju - ettetellimisel saad kirikus kuulata orelimuusikat (Külli Erikson, tel. 53420723)
Kadrina alevik, Kadrina vald, 45201
Ilumäe Hiieniinepuu on suur ohvripärn, mis on üks väheseid säilinud hiiepuid Lahemaa rahvuspargis. Kohalike mälestuste järgi käidi veel 20.saj. algul puule kingitusi toomas. Inimesed uskusid, et kui puule midagi head viia, siis endal läheb ka hästi. Puu alt jooksis välja Silmaallikas, mille vett kasutati silmade ravimiseks. Tänaseks on allikas kuivanud.
Ilumäe küla, Haljala vald, 45414
Porkuni järv on populaarne ujumiskoht, mille järvesaarelt leiad ka Porkuni mõisa ja paemuuseumi.  Porkuni järv on 41 ha, paisudega jagatud Suurjärveks ehk Ülemiseks järveks, Karujärveks ehk Alumiseks järveks, Aiajärveks ja Iiri järveks. Järve on kuulsaks teinud Suurjärvel ujuvad saared ja veetaseme kõikumine. Karstilõhede tõttu on järv mõnel aastal kuivaks jäänud, paljastades järvepõhja ja hävinud kalastiku.  Arvukatest allikatest on tuntuimad Kaie- ja Külmallikas, mille kohta on  mitmeid rahvajutte. Suvel paadi- ja vesirattalaenutus ning kohvik Huvitav teada: Porkuni järvest saab alguse Valgejõgi.
Porkuni küla, Tapa vald, 46001
Õpetlik kahepäevane seiklus Põhja-Kõrvemaal sisaldab õpetusi ning vajalikke ja praktilisi nippe igapäevaeluks läbi seiklusmängude ja -tegevuste. Lapsed omandavad teoreetilisi ja praktilisi algteadmisi metsas olemisest, hakkama saamisest ning orienteerumisest loodusmärkide ja GPSi abil. Lisaks eelnevale ootavad lapsi meeskondlikud loogikamängud, vibu- ja softair-õhkrelvade lasketiirud, sõitmine ARGO amfiib-ATVl, lõkkeõhtu ja ööbimine köetavas sõjaväetelgis. Hinnas on 3 välitingimustes valmistatud söögikorda. Lastega on kogenud instruktorid, kes on läbinud vastavad kursused ja esmaabikoolituse.
Suru küla, Kuusalu vald, 74615
Tapa ajalooga saab tutvust teha muuseumis, mille püsiekspositsioon annab ülevaate Tapast kui vorsti-, raudtee- ja sõjaväelinnast. Samuti kajastub maja II korrusel nõukogude periood.  
1. Mai puiestee 34, Tapa linn, Tapa vald, 45106
Kõrvemaal on igaühel võimalus valida jõukohane distants nii suusatamiseks kui muul viisil looduses liikumiseks. Kõrveküla Puhkekeskusest 7 km kaugusel asub Valgehobusemäe Suusakeskus, kus on hooldatud suusarajad, lumelauanõlv ja lumerõngarada. Meie vahetus  naaburuses saavad alguse Jäneda-Nelijärve - Aegviidu suusarajad,  mis on ühendatud Valgehobusemäe suusakeskuse suusaradadega. Õhtul ootab talispordiharrastajaid palksaunas kuum leil  ja kosutav õhtusöök (tellimisel) ning majutus 9 inimesele. Suurema grupi korral võimalik majutuda suure puhkemaja tubades (29 voodikohta). 
Kõrveküla, Tapa vald, 73605
Porkuni mõisaansambli nüüdishoonestus pärineb 19. sajandist. Viimane mõisnik Rennenkampff lasi 1870-1874 vana häärberi kohale ehitada uue, mida rahvas hakkas kutsuma Porkuni lossiks. Hoone ühel nurgal on gootilik tömbi telkkiivriga kaheksatahuline nurgatorn, mis jäljendab kõrval paikneva piiskopilinnuse väravatorni osa. Linnusetornis paikneb Porkuni Paemuuseum. Lossi astmikfrontooni ehib Rennenkampffide perekonnavapp.  Ümbruskonnas võid näha säilinud mõisakompleksi kõrvalhooneid, osa neist asub väljaspool järvesaart. Mõisaparki läbib Energiarada. Hea teada: Hoonet saad vaadata ainult väljast.
Lossi tänav 1, Porkuni küla, Tapa vald, 46001
Tamsalu Spordikompleksis ootab huvilisi 4-rajaline 25 m pikkune ujumisbassein. Lisaks pakub Tamsalu Spordikompleks palju erinevaid sportimise võimalusi - siin on mitmed pallimängusaalid, jõusaal ja tervisetuba. Majas on ka majutus, kohvik ja seminariruum. Spordikompleksi vahetus lähedusest saavad alguse erineva pikkusega terviserajad ja talvel suusarajad.
Tehnika tänav 2a, Tamsalu linn, Tapa vald, 46107
Puhkus kanuuga jõel on kindlasti üks lihtsamaid võimalusi rebida ennast lahti igapäeva rutiinist. Matk on jõukohane nii vanurile kui juuniorile. Parim puhkus perega, sõpradega või töökollektiiviga.  Pakume sulle 1- ja 2-päevaseid kanuumatku Valgejõel. Peale viibimist looduses pakume lõõgastavat sauna. Ööbida saad suvehooajal telkides ja aidas heintel, aastaringselt aga Õnnela külalistemajas. Hea teada: Linnumäe Loodustalu on Ohepalu raba servas paiknev kaheksat põlve teeninud elektrita popsitare, mis on matkade alguspunktiks või sobib saunatamise kohaks.
Ohepalu küla, Kadrina vald, 45225
Haljala Püha Mauritiuse kirik valmis keskaja lõpuks massiivse kindluskirikuna. Kaitseotstarbest annab tunnistust võimas kaheksakorruseline kamina ja laskepiludega läänetorn. Kirik on saanud kannatada nii Liivi sõja algul 1558. a., kui ka Põhjasõjas 1703. a. Kirikutorni on korduvalt põlema süüdanud ka pikne. Tornikiiver sai praeguse kuju 1865. Sisustuses väärib tähelepanu 1730. a. J.V. Rabe valmistatud keerdsammastega kantsel, mille kinkis kirikule Wrangellite suguvõsa. Hea teada: Siinse köstri Karl Willem Johansoni poeg Herbert Voldemar Johanson projekteeris 1922. a. Riigikogu hoone Toompeal.
Võsu maantee 4, Haljala alevik, Haljala vald, 45301
Oled ööbinud öises metsas keset kõrguvaid puid? Kuulanud öise metsa hääli, kes on need loomad?   Istunud lõkke ääres kuulates seltskonna kogemusi? See on metsalaager koos kosutava saunaga, mis pakub erakordset ööbimiskogemust sõltumata aastaajast. Laager toimub puudega köetavates staabi- ja jaotelkides. Talvine aeg pakub võimalust uisutamiseks ja suplemiseks jääaugus, igal aastaajal aga matkamist Kõnnu Suursoos. Võimalik on juurde tellida ZIL safari ja räätsamatk! Hind sisaldab telke, saunabussi, valgust, lõkkepuid, generaatorit, ööbijatele voodeid ja matte, kütmist öösel ja võimalusel jääauku.
Suru küla, Kuusalu vald, 74615
Kõnnu Viinaköögi Kunstikoda on maalikunstnike Katrin Saagi ja Sven Saagi ateljee ja galerii. Ateljee ja galerii on kõigile kunstihuvilistele avatud vaid ettetellimisel. Galeriis on müügil Katrin ja Sven Saagi maale, mida me heal meelel näitame, räägime lugusid ja soovi korral on neid võimalik osta. Korraldame kunstikojas ka maalimise töötubasid nii lastele kui ka täiskasvanutele.  Galerii enda külastamine on tasuta, aga osalemine maalimise töötubades on täiskasvanule 38€ ja laps 20€.  Kohtumiseni Kõnnu Viinaköögi Kunstikojas!
Kõnnu küla, Kuusalu vald, 74702
Käsmu puitkabel on 1863. a külaelanike rahaga ehitatud puitkabel. Kabeli uhkuseks on Tallinnast Rootsi-Mihkli kirikust pärinev eesti vanimaid oreleid. Orel on ehitatud tõenäoliselt orelimeister Johann Andreas Steini poolt 18. saj lõpus. Kabelit ümbritseval kalmistul on muuhulgas külale kuulsust toonud 25 kapteni hauad. Kalmistult leiab ka Eesti ühe ilusaima hauamonumendi, mis püstitati kapten Tiedemanni noorelt surnud lemmiktütre Signe mälestuseks. Läheduses asub raudkivist Kindrali kabel, mis rajati 1846 kindral Nikolai von Dellingshauseni mälestuseks, kes esimesena avastas Käsmu suvituskohana.
Laane tee 4, Käsmu küla, Haljala vald, 45601
Jäneda linnamäe leiame muistsete Järva-, Harju- ja Virumaa ühinemiskohas. See on Piibe maantee ääres asuv seljandik, mis paikneb Kalijärve idakalda ja Jäneda jõe vahel. Seljandikul asus linnus, mida kasutati aktiivselt 10.–12. sajandil.  Jäneda linnamägi on sadakond meetrit pikk, mitmeosaline küngas. Seal asus 2 osast koosnev ja osaliselt valliga piiratud linnuseõu, mis kitsenes põhja suunas. Jäneda linnamägi on ainus selgelt välja joonistuvate kaitserajatistega linnamägi Põhja-Eestis.  Tasub käia ka lähedal paiknevatel matkaradadel, külastada Kalijärve randa, Jäneda mõisa ja Musta Täku Talli.
Jäneda küla, Tapa vald, 73602
Tapa Jakobi kirik on uusaegne historitsistlik kirik. Tapa kirik valmis majanduslikult raskel ajal annetustest kogutud rahadega 1932. aastal. Altarimaal valmis 1935. Õnnistavat Kristust kujutava maali autoriks on venelannast ikoonimaalija Olga Obojaninova.
Pargi tänav 1, Tapa linn, Tapa vald, 45106
Vohnja mõisast on esimesi teateid 1504. aastast, mil ta kuulus van der Heyde aadliperekonnale. Mõisa viimane omanik oli Ernst von Tiesenhausen. Mõisa klassitsistlik ühekorruseline peahoone on ehitatud 1820-30tel aastatel von Baumgartenite ajal. Põhiosas ühekorruselise hoone keskosa on kahekorruseline ning tipus asuva kolmnurkfrontooniga; külgrisaliitidel on väikesed astmikfrontoonid. Hoones asub Vohnja Lasteaed-Algkool. Mõisahoone ees teisel pool kaasaegset maanteed on tiik ja selle ümber arvukalt stiilseid kõrvalhooneid.
Vohnja küla, Kadrina vald, 45204
Käsmu Meremuuseum asub kaunis kaptenite külas Käsmus. Muuseum paikneb 1993. aastast alates tsaariaegses piirivalvekordoni hoones ja tutvustab legendaarse Käsmu kaptenite küla ajalugu. Muinsuskaitse all olev muuseumimaja paikneb rannas väikesel neemeninal. Siinsamas otsas asub Käsmu tuletorn. Lisaks on õues rida vaatamisväärsusi: majakas, vaatetorn, jäljeõppeplats jpm.   Territooriumil toimuvad erinevad muuseumi üritused, külakonverentsid, teemapäevad, kontserdid ja näitused. Soovi korral võib siin tähistada tähtpäevi - on olemas suitsusaun, suitsuahi, istumiseks kohandatud vana paat ja lehtla.
Merekooli tänav 1, Käsmu küla, Haljala vald, 45601
Alustame kohaliku Lahemaa loodus- ja kultuuripärandi giidi juhendamisel Muuksi linnamäe parklast, linnamäel käiguga, et nautida kaunist vaadet Kolga lahele. Edasi tutvume Tsitre suvemõisa põlise pargi ja mererannaga, kogudes teadmisi  seiklusmänguks.   Meeskondadel tuleb kaardi ja kogutud teadmiste alusel maastikul iseseisvalt toimetada. Saab lõbusalt tegutseda ning nautida loodust. Pärast mängu tulemuste selgumist on soovi korral võimalus pidada rannal,  RMK lõkkekohaskohas, piknik koos suplusega.  Eelneval kokkuleppel on võimalik marsruuti lisada veel mõni ümberkaudsetest huviobjektidest.
Tsitre küla, Kuusalu vald, 74616
Lahemaa rahvuspargis Vainupea liivaranna läheduses asuv Adami talu ootab sind tallu ööbima ja saunamõnusid nautima. Talu taastatud suitsusaun asub maalilise Vainupea jõe kaldal. See on tore paik puhkuseks loodust ja vaikust nautivatele inimestele!  
Vainupea küla, Haljala vald, 45446
Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi ja kuidas sõltub elu puhtast veest ning millest muutub vee kvaliteet. Teemapark koos selle keskusega paikneb Pandivere kõrgustikul, Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Teemapark kannab edasi psühholoog Tõnu Otsa mõtet: „Looja peitis kogu maailma tarkused loodusesse – meie arukus on need üles leida.“ Pakume teenuseid programme ja käsitööoskuse parandamiseks puuetega inimestele sh lastele ka ratastooliga liikujatele.  
Järsi küla, Tapa vald, 46007
Jäneda muuseumi ekspositsiooniruumid asuvad Jäneda mõisa peahoones. Siia on koondatud materjale Jäneda küla ajaloost ja viimaste mõisaomanike von Benckendorfide suguvõsast. Oluline roll on muuseumil Eesti esimese põllutöökeskkooli ajaloo säilitajana. Sul on võimalik giidi abiga saada põhjalik ülevaade Jäneda 5000 aastasest ajaloost, kuulata lugusid Jänedaga seotud kuulsustest ja põnevatest inimestest eesti, vene, soome, inglise ja saksa keeles. Hea teada: Mõisas asub ka Urmas Sisaski Tähetorn, saad tellida tähetornikontserti.
Jäneda küla, Tapa vald, 73602
Jäneda küla südameks on aastaid olnud Jäneda mõis. Praegune mõisahoone on ehitatud Johan von Benckendorfi poolt aastatel 1913 – 1915. Ajalukku on mõisa aga kirjutanud just proua Maria Zakrevskaja Benckendorf ja seda oma seiklusrikka elu läbi: seosed Leninile tehtud atentaadiga, elu koos maailmakuulsate kirjanike Maksim Gorki ja Herbert Wells’iga. Hea teada: - igapäevaselt on mõis vaadeldav väljast - gruppidel võimalik mõisa ja muusemi külastus ettetellimisel eesti, vene, soome, saksa ja inglise keeltes.
Jäneda küla, Tapa vald
Kui sul on huvi seente ja seentega lõnga värvimise vastu tule Oandule Lahemaa rahvusparki. Siin jagab Helle Väärsi seene- ja loodusesõpradele huvitavaid kogemusi seente salapärasest maailmast. Tutvud meie metsades leiduvate värvi- ja puuseentega ning saad teada kuidas nendega lõnga värvida. Aastaringselt pakume teoreetilist koolitust, augustis-septembris aga ka praktilist seenel käiku metsas koos lõnga värvimisega. Töötoa hind eelneval kokkuleppel. Oodatud on grupid alates 10. liikmest. Hea teada: pakume ka seenepaberi valmistamise töötuba Oandul ja Sagadi mõisas.
Oandu küla, Haljala vald, 45432
Kuusalus Peterburi maantee ääres lebab suur kivimürakas Lauritsakivi ehk Rajakivi. Tegu on muistse aja kultuskiviga, aga tõenäoliselt ka Kuusalu kiriku ja Kolga kloostri keskaegse piiritähisega. Täna näed kivi kirikupoolsele küljele raiutud pühak Laurentsiuse sümbolina küpsetusresti või tuletangide ja risti kujutist - legendi kohaselt piinati usukannataja küpsetusrestil surnuks. Kolga-poolsel küljel aga kivi raiendina kloostri embleemi, kus on kaks ristatud abtisaua. Kivi ümbermõõt on 10,2 m.   Laurentsius ehk rahvapäraselt Laurits oli vanarahva seas populaarsemaid kaitsepühakuid.
Teemeistri tänav , Kuusalu alevik, Kuusalu vald, 74601
Kadrina lähedal Jõetaguse külas pakub Madi Puhketalu väikesele seltskonnale saunatamist vana talukompleksi suitsusaunas. Saun sobib 6-10 liikmelisele seltskonnale.  Lisaks on võimalik tellida ka soome saun ning kasutada kümblustünni (2,4*1,8m) . Saunade hinnakirja leiad meie kodulehelt (maditalu.ee).   Kui saunatamine ära väsitab, siis pakume ka majutust kuni 20 inimesele. Tule veeda oma seltskonnaga meil üks lõõgastav õhtu!
Jõetaguse küla, Kadrina vald, 45210
Raudsilla Matkakompleks asub imelise looduse keskel, kus on ideaalne nii rahulikumaid kui ka aktiivsemaid meeskonna- ja seiklusmänge mängida. Meie juures on teil võimalik maha pidada üks korralik vibu- või pildilahing, proovida oma kätt discgolfis või oskusi võrkpallivõistlusel. Pange proovile oma meeskonna ühtsus orienteerumismängus või maa ja taeva vahel kõikudes. Need seiklused jäävad kauaks meelde!
Uuri küla, Kuusalu vald, 74627
Talumuuseum ise on omaette vaatamisväärsus - sajandeid oli see Selja mõisa kalamehe elupaik. 19. sajandi lõpul sai rentnikuks tuntud meremaalija Richard Sagritsa isa. Muuseum on avatud suvehooajal. Kalamel näed 19. sajandi ehitatud hooneid ja tüüpilist põhjaranniku rehielamut.  Kõige unikaalsem hoonete seas on 19. sajandil peakivist laotud silmuköök, mis on praegugi kasutatav, kus on väljapanek omaaegsetest kalapüügivahenditest.  Suviti näed talumuuseumi ateljees Richard Sagritsa maalide näitust. Näituste teemad vahetuvad iga suvi. Maja taga Alice Sagritsa taastatud kiviktaimla.  
Karepa küla, Haljala vald, 45401
Sagadi mõisakompleks asub Lahemaa Rahvuspargis. Mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi. Sagadi mõisakompleksi keskmes paelub pilku mõisa härrastemaja, mis on sisustatud eelkõige 19. sajandi mõisastiilis mööbliga. Kompleksi muudab haruldaseks tema terviklikkus: mitmete kõrvalhoonete arv korrastatud teede, alleede, pargi ja tiikidega. Kompleksi haldab Riigimetsa Majandamise Keskus - RMK. Sagadi metsakeskuses toimivad koos metsamuuseum ja mõis-muuseum, looduskool, hotell ja restoran. Praeguseks on Sagadist kujunenud tuntud loodusharidus-, kultuuri- ja turismikeskus.
Sagadi küla, Haljala vald, 45403
Vihula Mini-Golfi plats asub Mustoja jõe kaunil saarel. See on Baltimaade suurim, 1880 m² rahvusvahelistele standarditele vastav 18-auguline minigolfirada, mis on hariv ja meelelahutuslik atraktsioon. Golfiväljaku radadel võib näha Eesti, Läti ja Lee­du vaatamisväärsusi, seega saab mängu käigus justkui läbi nende riikide reisida.  Kui sa pole varem golfi mänginud ja tahaksid selle mängu ära proovida, siis Vihula Mõis pakub unikaalset võimalust mängida minigolfi ja harida end samaaegselt!
Vihula küla, Haljala vald, 45402
Essu Mõisas asub 18 viltkattega minigolfirada. Siseruumides paiknevad rajad võimaldavad sulle aastaringset mängunaudingut. Golfisaal on ruumikas ning istumisala juurde on võimalik paigutada suupistelaud. Minigolfi võib tulla mängima nii üksi, sõpradega kui ka rentida kogu saali oma ürituse jaoks. 
Essu küla, Haljala vald, 45303
Viinistu Kunstimuuseum avas uksed 2002. aastal. Muuseumi peahoone on ümber ehitatud endise kalurikolhoosi kalatöötlemistehase külmhoonest. Täna leiab muuseumi saalidest enam kui neljasajast teosest koosneva ekspositsiooni Jaan Manitski rikkalikust kunstikogust, mis hõlmab Eesti kunstnike loomingut 19. sajandist kaasajani. Püsinäitus annab hea ülevaate Eesti kunsti ajaloost, pakkudes samal ajal võimalust piiluda ühe konkreetse koguja isiklike eelistuste maailma. Muuseum on ainus omataoline Eestis.  Tünnigaleriides pakuvad silmailu ja tekitavad emotsioone iga suvi vahetuvad külalisnäitused.
Viinistu küla, Kuusalu vald, 74701
Suurepärane võimalus pidada nii firmapäevi kui ka isiklikke tähtpäevi tavalisest teistmoodi. Maastikuviburajal on Teil võimalus veeta perega või seltskonnaga aktiivset puhkust Lahemaa looduses ja tunda ennast hetkeks ajaloolise kütina, sest vibu on inimeste üks vanimaid ja tähtsamaid leiutisi. Meil saate seda vanasti eluliselt tähtsat jahiriista tundma õppida ning peale väikest juhendamist ka ise kätt proovida. Tule ja pane ennast ning teisi proovile Lahemaa Matkakeskuses! Vibujahi saate ühendada saunaga Lahemaal.
Loobu küla, Kadrina vald, 45220
Esmane kirjalik viide Lahemaa rahvuspargis asuva Vihula Mõisa kohta pärineb 1501.a. Siis kuulus mõis Taanist pärit parunile Hans von Lodele. Põhjasõja päevil mõis põletati, seejärel said omanikeks Wekebrod, kes pärandasid mõisa tütre perele von Helffreichidele. 1810. ostis mõisa Alexander von Schubert. Tänane Vihula ehitati üles von Schubertite ajal ajavahemikul 1820-1880. Renoveeritud mõisakompleksis asuvad täna esinduslik restoran ja luksuslik spaa ja hotell. Toimuvad kontserdid, konverentsid, korraldatakse vastuvõtte ja pulmapidusid.
Vihula küla, Haljala vald, 45402
Viinistu külamuuseum asub Viinistu külaplatsil Sunimäel Rahvamajaga ühe katuse all. Muuseumi varad on saadud 1960. aastate alguses siinsete külaelanike annetustena. Muuseumis saab tutvuda endisaegsete töö- ja tarbeesemetega, kala- ja hülgepüügiriistadega. Näha vanu fotosid siinsetest inimestest ja hoonetest ning valikut Viinistu talude peremärkidest. Eksponaate on palju ja kõik ei mahu muuseumiks kohandatud väikesesse ruumi, mille tõttu paigutati esemed vaatamiseks ka Rahvamajja, mis on muuseumiga samal ajal avatud.
Viinistu küla, Kuusalu vald, 74701
Lahemaa südames Võsu idapiiril on kunagise karjamõisa looduskaunis asukohas omapärane paik - kividega ääristatud tee viib kollase käsitöömajani, eemalt paistab arhailine väliköök, vana suur palkhoone, püstkoda, saun ja sepipada. Käsitöökursusel "Kudumitest lapitöö - lillemantlid ja lapivammused" õpetab perenaine, kuidas valmistada ainulaadseid lillemantleid ja lapivammuseid. Kursus sobib nii vähese kogemusega käsitöösõbrale kui ka süvahuvilisele uute ideede ja oskuste saamiseks. Lisaks on võimalik osaleda käsitöökursustel "Pehmed maskid" ja "Särasilmsed Pupsikud". Osalejaid ka toitlustatakse.
Jaanioja tänav 2, Võsu alevik, Haljala vald, 45501
Eestlased peavad oma emakeelt väga ilusaks ja austusväärseks. Selle tõttu tekkiski mõte väljendada seda lugupidamist ausamba püstitamisega. Ajakirjanik Rein Siku eestvedamisel ja annetustest kogutud rahadega avati eesti keele ausammas Kadrina kooli kõrval 21. mail 1994. Eesti aabitsal kujutatud kuke stiliseeritud pead meenutavalt rahnult leiad kirja "Sõna seob" (keeleteadlase Märt Mägeri idee). Huvitav teada: Eesti keele auks püstitatud monument on teadaolevalt Euroopas ainuke.
Viru tänav 16b, Kadrina alevik, Kadrina vald, 45201
Aardejaht on lõbus seikluslikku laadi maastikumäng, mille käigus õpitakse kaardi ja kompassi abil liikuma. See on võistkondlik mäng, kus pannakse proovile inimeste leidlikkus, tähelepanuvõime ja koostööoskused. Raja läbimisel näevad osalejad kõiki Käsmu suuremaid vaatamisväärsusi. Mängus osalemine ei eelda mingeid eelteadmisi maastikul orienteerumisest ning see sobib igas vanuses osavõtjatele. Varieerida saab raja pikkuse (3 km, 10 km), sisu ja läbimisajaga. Hind alates 10 eurot osaleja kohta. Hind kehtib 12-35 in/grupis ning suurematel ja väiksematel gruppidel on hind kokkuleppel.
Käsmu küla, Haljala vald, 45601

Ei leidnud vastust? Võtke ühendust.


Liitu uudiskirjaga


    TAVA

    Uudiskirjast saad häid ideid ja vihjeid, kuidas planeerida oma järgmine puhkus.