Lahemaa vaatamisväärsused on kõige lihtsamini leitavad Navicup kaardirakenduse või prinditava kaardi abil.
Lahemaa rahvuspark annab parima tunnetuse teadliku inimtegevuse ja kauni looduse koostoimimisest. Maaliliste loodusvaadetega vahelduv ajalooline küla- ja nõukogude aja pärand on Lahemaale loonud mitmekülgse valiku vaatamisväärsusi.
Kuna Lahemaa rahvuspark oma looduse, kogukondade ja tegevusvaldkondaga on niivõrd mitmekülgne, siis ei piirdu siin kujunev elamustepagas vaid nägemisaistingute toel. Seega, olete oodatud Eesti vanimasse rahvusparki tutvuma kõigi siinsete elamusväärsustega!
Loodus
Lahemaa rahvuspark on tõeliselt metsarikas - tegemist on Euroopa ühe suurima metsakaitsealaga. Lisaks on külvanud 10 000 aasta tagune liustikujää tulek põhjaranniku üle rändrahnudega - lihtsamini leitavad on Majakivi (suuruselt 3.) ja Jaani-Tooma suurkivi (suuruselt 20.) Kasispeal. Eesti suurim hiidrahn, Letipea Ehalkivi, asub Lahemaast linnulennult 30 km kaugusel idas. Loodusesse liikuma kutsuvad aga rahvuspargi eriilmelised matkarajad metsades, rabades ja rannikujoonel. Lahemaalt saab alguse ka Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee.
Külad
Lahemaal kaunist loodust ilmestavad erinäolised asulad. Võsu, Lahemaa kuurortkeskus, kutsub oma suvitamiseks ideaalse rannajoone, ohtrate söögikohtade ja elava õhtuse vööndiga. Maaliline kaptenite küla Käsmu pakub aga võimalust peita end melu eest ning nautida merevaadet ja ümbruskonna metsi lühemateks ja pikemateks jalutuskäikudeks. Rahvuspargi kultuurimekas Viinistul ootab sind aga Eesti suurim erakätes olev kunstimuuseum ja hooajal kõikvõimalikud etendused-kontserdid. Juminda poolsaarel Leesil tervitavad sind aga kokkuhoidvad kohalikud koos oma õdusa kogukondliku külapoega.
Kultuur ja ajalugu
Lahemaa ajaloos on tähtsat rolli mänginud mõisad. Renoveeritud Palmse, Sagadi ja Vihula hellitavad külastajad erinevate teenustega ning ootavad kõiki aastaringselt mõisavõlusid nautima. Eesti suurim mõis asub Kolgas. Selle müstilise hiiglasega tutvumiseks võta ühendust kohalikuga giidiga. Rannakülade ajalooga saad tutvuda Altjal ning Käsmu meremuuseumis.
Militaarpärandist huvitunutele on aga külastamiseks müstiline Hara allveelaevade demagnetiseerimisjaam, mida täna arendatakse väikesadamana. Pärispea poolsaarelt leiab mitmeid põnevaid militaarhooneid, kuid ajahamba poolt räsitud hoonestus on erinevas lagunemisastmes ning ettevaatust ei ole kunagi liiga palju.
See on vaid osake Lahemaalt leitavast, Lahemaa vaatamisväärsused leiad meile külla tulles!
Porkuni järv on populaarne ujumiskoht, mille järvesaarelt leiad ka Porkuni mõisa ja paemuuseumi.
Porkuni järv on 41 ha, paisudega jagatud Suurjärveks ehk Ülemiseks järveks, Karujärveks ehk Alumiseks järveks, Aiajärveks ja Iiri järveks.
Järve on kuulsaks teinud Suurjärvel ujuvad saared ja veetaseme kõikumine. Karstilõhede tõttu on järv mõnel aastal kuivaks jäänud, paljastades järvepõhja ja hävinud kalastiku.
Arvukatest allikatest on tuntuimad Kaie- ja Külmallikas, mille kohta on mitmeid rahvajutte.
Suvel paadi- ja vesirattalaenutus ning kohvik
Huvitav teada: Porkuni järvest saab alguse Valgejõgi.
Porkuni küla, Tapa vald, 46001
Endises Sagadi mõisa jääkeldris, pae- ja maakivist müüride vahel paikneb
omanäoline soome saun. Jääkeldri võlvkaarte alla oleme loonud erilise
atmosfääriga puhkeruumid. Kahes eraldatud kaarsaalis on kohti kuni 40-le, ümaras kaminaruumis 12-le, lavale mahutame kuni 10 saunalist.
Pikemale saunaõhtule pakume võimalust tellida juurde Sagadi restorani saunasuupisteid ja saunajooke. Öö veetmiseks on pakkuda tube nii hotellis kui ka hostelis.
Sagadi küla, Haljala vald, 45403
Kadrinas asub üks vahva muuseum-nostalgiakeskus, kus saab ajas tagasi minna ja üle 1000 ruutmeetril sõna otseses mõttes nostalgitseda. Meie juures leiad pea kõik Nõukogude aja esemed alates niidist kuni traktorini välja.
Lisaks emotsionaalsele ajas tagasirändamisele on võimalik vanu asju ka endale kaasa soetada. Osutame teenuseid ka gruppidele, selleks kindlasti broneerida aeg. Asju täis maja võimaldab korraldada kontserte ning muid üritusi.
Viru tänav 1a, Kadrina alevik, Kadrina vald, 45201
Lahemaa rahvuspargis asuv Ilumäe kabel on ehitatud Palmse mõisahärra Carl Magnus von der Pahleni poolt perioodil 1814-1843. Varem asus siin puukabel, mille sisustust on säilinud ka uues kabelis (näiteks barokne altarisein).
Kabeli aknaid kaunistavad Pahlenite ja Palmse mõisa jõukamate talumeeste ning mõisa ametimeeste väikesed vitraažid. Kalmistul näed kohalike seppade käsitööna valmistatud sepisriste ja kohalike kiviraidurite tahutud kiviriste. Aiaga eraldatud kalmistuossa on maetud Pahlenite suguvõsa liikmed.
Alates 2006. a on kabelis toimunud ulatuslikud ehitus- ja restaureerimistööd.
Ilumäe küla, Haljala vald, 45414
Võhmuta mõis (Wechmuth Manor) rajati 17. sajandi teisel poolel, mil ta oli Eesti üks stiilsemaid klassitsistlikke väikemõisaid. Tõnäoliselt 18. sajandi teisest poolest pärinev puidust ühekorruseline barokne peahoone ehitati 19. sajandi alguses ümber lameda plekk-katusega klassitsistlikuks hooneks.
Peahoone vastu teisele poole auhoovi rajati klassitsistlik väravahoone - võiduvärav, mis on Eestis ainus omataoline. Väravat peetakse 1812. aasta Vene-Prantsuse sõja mälestusmärgiks.
Mõis on eraomanduses ja korrastamisel.
Võhmuta küla, Tapa vald, 46030
Suppama? Mis see on? SUP (Stand Up Paddle ingl) ehk eesti keeles aerusurf on mõnus võimalus avastada erinevaid veekogusid. Aerusurfi laud on üks suur plaat, mis on ca 3 meetrit pikk, 80 cm lai ja selle all on uim. Edasi liigutakse aerutades. Suppamine on jõukohane kõigile huvilistele, kes naudivad vett ja aerutamist. See on suurepärane võimalus, et avastada kaunist loodust, nautida seltskonda ja võtta aeg maha.
Meiega saab seigelda Valgejõel Tapal iga ilmaga, igal aastaajal - jõgi on alati hoopis ise nägu! Kogu varustus ja juhendamine meie poolt.
Moe küla, Tapa vald, 45005
Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi ja kuidas sõltub elu puhtast veest ning millest muutub vee kvaliteet.
Teemapark koos selle keskusega paikneb Pandivere kõrgustikul, Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal.
Teemapark kannab edasi psühholoog Tõnu Otsa mõtet: „Looja peitis kogu maailma tarkused loodusesse – meie arukus on need üles leida.“
Pakume teenuseid programme ja käsitööoskuse parandamiseks puuetega inimestele sh lastele ka ratastooliga liikujatele.
Järsi küla, Tapa vald, 46007
Haljala Püha Mauritiuse kirik valmis keskaja lõpuks massiivse kindluskirikuna. Kaitseotstarbest annab tunnistust võimas kaheksakorruseline kamina ja laskepiludega läänetorn. Kirik on saanud kannatada nii Liivi sõja algul 1558. a., kui ka Põhjasõjas 1703. a. Kirikutorni on korduvalt põlema süüdanud ka pikne. Tornikiiver sai praeguse kuju 1865.
Sisustuses väärib tähelepanu 1730. a. J.V. Rabe valmistatud keerdsammastega kantsel, mille kinkis kirikule Wrangellite suguvõsa.
Hea teada: Siinse köstri Karl Willem Johansoni poeg Herbert Voldemar Johanson projekteeris 1922. a. Riigikogu hoone Toompeal.
Võsu maantee 4, Haljala alevik, Haljala vald, 45301
Tule veeda üks kosutav päev maal, looduses ja lõõgastuskeskuses!
Jäneda külalistemajas asuvas Lõõgastuskeskus-Spas ootavad Sind erinevad saunad ja bassein.
Kui armastad luksuslikke kehahooldusi on valida Sul erinevate lõõgastavate pakettide vahel. Klientide lemmikuteks on kujunenud erinevad vannid, nagu kadakavann, ürdi-pärlivann ja piimavann. Hinnad on soodsad ja kohapeal on ka võimalik ööbida.
Jäneda küla, Tapa vald, 73602
Hubane ja mõnus külapood on avatud aastaringi. Poes on väike raamatunurk, pakutakse kohvi, saiakesi, hamburgerit ning wrappi. Suvel liigub kohalikku värsket kala. Müügil on ainulaadsed Käsmu vaadetega postkaardid ja Käsmu oma postmark.
Lisaks on võimalik poehoones majutuda ja saab ka rentida ruumi. Suvel on avatud mõnus terrass, millelt avaneb imeilus vaade merele. Saab ka jalgrattaid laenutada.
Merekooli tänav 4, Käsmu küla, Haljala vald, 45601
Verner Luke loomingut on mõjutanud kaunis Karepa loodus, meri oma erinevate ilmetega, võimsad loodusnähtused nagu tormid, äike, kuu- ja päikesevarjutused. Ajatu loodus, mis oli ja jääb ka peale meid.
Verner Luke maaligaleriis saab vaadata ning osta loodus- ja meremaale.
Enamasti on tegemist õlimaalidega lõuendil või papil. Lisaks on võimalik jalutada Karepa Ravimtaimeaias, juua kohvi või ürditeed, gruppidel või peredel ettetellimisel süüa ka lõunat.
Karepa küla, Haljala vald, 45401
Viinistu külamuuseum asub Viinistu külaplatsil Sunimäel Rahvamajaga ühe katuse all. Muuseumi varad on saadud 1960. aastate alguses siinsete külaelanike annetustena.
Muuseumis saab tutvuda endisaegsete töö- ja tarbeesemetega, kala- ja hülgepüügiriistadega. Näha vanu fotosid siinsetest inimestest ja hoonetest ning valikut Viinistu talude peremärkidest.
Eksponaate on palju ja kõik ei mahu muuseumiks kohandatud väikesesse ruumi, mille tõttu paigutati esemed vaatamiseks ka Rahvamajja, mis on muuseumiga samal ajal avatud.
Viinistu küla, Kuusalu vald, 74701
Käsmu neeme otsas asub Käsmu tuletorn ehk tulepaak, mis ehitati 1892. aastal annetustest. See on üks kahest Eestis säilinud puust tuletornist. Tuletorn oli vajalik lahte sissesõitmiseks ning see ehitatigi Käsmu merekooli initsiatiivil, et sügisel, kui laevad koju tulid, oleks neil lihtsam oma kodusadamat leida.
2013. aasta suvest on tuletorn kõigile vaatamiseks avatud muuseumina. Tuletorni külastamiseks pöördu Käsmu Meremuuseumi peahoonesse. Tuletornide passiomanikud - tulge küsige muuseumist endale passi ka tempel!
Merekooli tänav 1, Käsmu küla, Haljala vald, 45601
Käsmu kabel on 1863. a külaelanike rahaga ehitatud puitkabel. Kabeli uhkuseks on Tallinnast Rootsi-Mihkli kirikust pärinev eesti üks vanimaid oreleid. Orel on ehitatud tõenäoliselt orelimeister Johann Andreas Steini poolt 18.saj lõpus.
Kabelit ümbritsev kalmistu on ka külale kuulsust toonud kaptenite viimseks puhkepaigaks. Kalmistult leiab Eesti ühe ilusama hauamonumendi, mis püstitati kapten Tiedemanni noorelt surnud lemmiktütre Signe mälestuseks.
Läheduses asub raudkivist Kindrali kabel, mis rajati 1846 kindral Nikolai von Dellingshauseni mälestuseks, kes esimesena avastas Käsmu suvituskohana.
Laane tee 4, Käsmu küla, Haljala vald, 45601
Muuksi linnamägi rajati looduslikult sobivate eeltingimustega neemikule. Linnuse kohal kerkib läänekülg ümbritsevast maapinnast kuni 10 meetrit kõrgemale. Selle põhiülesanne oli ilmselt rannavalve ja majakaks olemine. Põhja poolt kaitses linnuseala looduslikult järsk ja kõrge klint, lõunakülge aga kaarjas kivimüür. Linnuse hoovi piirab praeguseks vaid osaliselt säilinud madal kamardunud vall.
Arheoloogilised kaevamised on välja selgitatud, et koht asustati esmalt I aaastatuhandel eKr, vall rajati alles muinasaja lõpul ja osa leide pärinevadki ilmselt 11.–13. sajandist.
Tsitre küla, Kuusalu vald, 74616
Käsmu Meremuuseum asub kaunis kaptenite külas Käsmus.
Muuseum paikneb 1993. aastast alates tsaariaegses piirivalvekordoni hoones ja tutvustab legendaarse Käsmu kaptenite küla ajalugu. Muinsuskaitse all olev muuseumimaja paikneb rannas väikesel neemeninal. Siinsamas otsas asub Käsmu tuletorn. Lisaks on õues rida vaatamisväärsusi: majakas, vaatetorn, jäljeõppeplats jpm.
Territooriumil toimuvad erinevad muuseumi üritused, külakonverentsid, teemapäevad, kontserdid ja näitused. Soovi korral võib siin tähistada tähtpäevi - on olemas suitsusaun, suitsuahi, istumiseks kohandatud vana paat ja lehtla.
Merekooli tänav 1, Käsmu küla, Haljala vald, 45601
Pane proovile oma maitsemeeled, avasta Magasimaa maagilisi võimalusi - tule ja loo erilisi kooslusi, mida hiljem naudid teetassis! Võimalik on teha mitut sorti meelepäraseid segusid ja pakendada teekotikestesse. Kasutada on Magasimaa aasal kasvanud ürte, õisi, vürtse, marju.
Oled oodatud Lahemaa Rahvuspargi südames asuvasse Magasimaa talu töötuppa kestvusega 45 min. Hinnas sisalduvad vajalikud vahendid, materjalid ja juhendamine. Töötoas valminud ürditee pakikesed saavad segumeistrid endaga kaasa viia. Olenevalt osavõtjate arvust ja ilmastikuoludest võib hinnale lisanduda ruumi renditasu.
Tepelvälja küla, Haljala vald, 45440
Haras põimuvad omavahel imeline Lahemaa loodus, ajalugu ja esivanemate visadus. See on endine sõjaväesadam, mida praegu tuntakse Hara allveelaevade baasina. Veealuste tehnorajatiste abil toimus demagnetiseerimine, millega muudeti nii laevade kui ka allveelaevade korpused magnetmiinidele tuvastamatuteks.
Saad jalutada kail ja vaadata hoonete varemeid (kohati varisemisohtlikud - ettevaatlikkus on oluline!), soovi korral telli giidiga tuur.
Kas teadsid, et just Hara saarel toodeti V. R. Sörenseni eestvedamisel kuulsaid „Tallinna kilusid“? Hara lahes ehitati ka Eesti ilusaim purjelaev Tormilind.
Hara küla, Kuusalu vald, 74810
Sagadi mõisakompleks asub Lahemaa Rahvuspargis. Mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi. Sagadi mõisakompleksi keskmes paelub pilku mõisa härrastemaja, mis on sisustatud eelkõige 19. sajandi mõisastiilis mööbliga.
Kompleksi muudab haruldaseks tema terviklikkus: mitmete kõrvalhoonete arv korrastatud teede, alleede, pargi ja tiikidega. Kompleksi haldab Riigimetsa Majandamise Keskus - RMK. Sagadi metsakeskuses toimivad koos metsamuuseum ja mõis-muuseum, looduskool, hotell ja restoran. Praeguseks on Sagadist kujunenud tuntud loodusharidus-, kultuuri- ja turismikeskus.
Sagadi küla, Haljala vald, 45403
Lahemaa Rahvuspargi paksude metsade vahel Korjusel elab käsitöö- ja keraamikamoor. Tema osavates kätes valmib palju erinevaid kauneid näputöid. Silma rõõmustab lai värvikirev valik kõrgkuumus käsitöökeraamikat. KMOORi keraamika on omanäoline ja kõik esemed on ainueksemplarid.
Kokkuleppel võib ka iga soovija ise endale meelepärase eseme valmistada. Meie Keraamikagaleriisse-kotta on oodatud igasuguses vanuses savinäpud ja ainulaadsete kingituste otsijad.
Korjuse küla, Haljala vald, 45421
Lobi Muuseumi rikkalik eksponaatide kogu jutustab Lobi rannaküla inimeste elust-olust. Näha saab rannaküla inimeste isiklikke esemeid ja põnevaid tööriistu, millest enamik on siinsete inimeste endi poolt valmistatud. Kuulda saab kohalikke legende ja lugusid, mis kõik kokku annavad hea ülevaate elust läbi sajandite ühes Põhja-Eesti rannakülas - Lobil.
Lisatasu eest saab muuseumist tellida giidiga retke kauni loodusega Lobineemel, meeleolukaid õpitubasid või sisuka päevaveetmise võimaluse koos programmiga.
Lobi küla, Haljala vald, 45425
Valkla rannas saab laenutada korraga kuni 5 aerusurfi lauda, mille kasutusjuhendi annab instruktor maa peal enne vette minekut. Aztron Eclipse 10.6 aerusurfi laual on pehme ülaosa ja täisplaat, mis muudab selle mahukaks, hoiab hästi stabiilsust ja on äärmiselt kerge. Ümmargune piirjoon pakub suurepärast juhitavust, samas kui pehme maandumisplatvorm muudab aerutamise väga andestavaks ja mugavaks.
Lapsed saavad sõita ainult vanemate järelvalvel või nendega koos. Laua kandevõime on 110 kg. Kohapeal on 2 laste vesti ja 4 täiskasvanute vesti turvaliseks suppamiseks.
Valkla küla, Kuusalu vald, 74630
Talumuuseum ise on omaette vaatamisväärsus - sajandeid oli see Selja mõisa kalamehe elupaik. 19. sajandi lõpul sai rentnikuks tuntud meremaalija Richard Sagritsa isa. Muuseum on avatud suvehooajal.
Kalamel näed 19. sajandil ehitatud hooneid ja tüüpilist põhjaranniku rehielamut. Kõige unikaalsem hoonete seas on 19. sajandil peakivist laotud silmuköök, mis on praegugi kasutatav ja seal saab tutvuda on väljapanekuga omaaegsetest kalapüügivahenditest.
Suviti näed talumuuseumis Richard Sagritsa maalide näitust ning ajutisi näituseid. Maja taga on Alice Sagritsa taastatud kiviktaimla.
Karepa küla, Haljala vald, 45401
Alustame Muuksi linnamäe parklast, linnamäel käiguga, et nautida kaunist vaadet Kolga lahele. Edasi tutvume Tsitre suvemõisa põlise pargi ja mererannaga, kogudes teadmisi seiklusmänguks.
Meeskondadel tuleb kogutud teadmiste alusel maastikul iseseisvalt toimetada. Saab lõbusalt tegutseda ning nautida loodust.
Pärast mängu tulemuste selgumist on soovi korral võimalus pidada rannal, RMK lõkkekohas, piknik .
Eelneval kokkuleppel on võimalik marsruuti lisada veel mõni ümberkaudsetest huviobjektidest ja kodumuuseumitest.
Tsitre küla, Kuusalu vald, 74616
Käsmu viikingilaev "Aimar" valmis 2010. suvel Käsmu Meremuuseumi juures. Laeva ehitamisel võeti eeskujuks Norrast Gokstadi kääbastest leitud viikingite fjordipaat. Kaheksa aeruga viikingilaev "Aimar" on 9 m pikk, 2 m lai, masti kõrgus on 6 m ja raapuri 15m2.
Huvilised saavad viikingilaevaga meresõitu kogeda ning tunda ka ennast viikingitena. Viikingilaevale mahub kuni 14 inimest, sealhulgas üks või kaks meeskonnaliiget.
Hea teada:
- Viikingilaevaga sõitmiseks on vaja vähemalt 6 inimest, kes sõuaksid.
- Meremuuseumis saab ise vermida viikingilaeva toetuseks münte.
Ranna tee 25, Käsmu küla, Haljala vald, 45601
Siin selles suursuguses mõisas saate tunnetada salapära ja ajaloo hõngu.
Esimeste teadete järgi 13.saj. kuulus Kolga mõis tsistertslaste ordule. 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III mõisa kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie'le.
Oma praeguse väliskuju sai mõis 1820. aastal, mil eelmine hoone ehitati põhjalikult ümber stiilseks klassitsistlikuks paleeks.17. sajandi lõpust kuni 2014 aasta suveni kuulus mõis ühele ja samale aadlisuguvõsale, Stenbockidele.
Mõis on eraomandis ja külastada saab ürituste ajal ning ekskursiooniga. Lisainfot leiate mõisa Facebooki lehelt.
Saalimäe tee , Kolga alevik, Kuusalu vald, 74602
Juminda poolsaarel asuv rannarahva kivikirik ja kalmistu põlispärnade varjus on lihtne ja ruumimõjult arhailine. Värviliste kujudega kantslil leidub Harju-Jaani vana kiriku kantslilt pärinevaid varabarokseid nikerdusi aastast 1646, silma rõõmustavad ennistatud klaaslühter, iidne rahapakk ja Mart Paadimeistri purjelaevamudel aastast 1920.
Tänapäeval käib kirikus evangeelne luterlik kogudus.
Leesi küla, Kuusalu vald, 74704
Porkuni mõisaansambli nüüdishoonestus pärineb 19. sajandist. Viimane mõisnik Rennenkampff lasi 1870-1874 vana häärberi kohale ehitada uue, mida rahvas hakkas kutsuma Porkuni lossiks. Hoone ühel nurgal on gootilik tömbi telkkiivriga kaheksatahuline nurgatorn, mis jäljendab kõrval paikneva piiskopilinnuse väravatorni osa. Linnusetornis paikneb Porkuni Paemuuseum. Lossi astmikfrontooni ehib Rennenkampffide perekonnavapp.
Ümbruskonnas võid näha säilinud mõisakompleksi kõrvalhooneid, osa neist asub väljaspool järvesaart. Mõisaparki läbib Energiarada.
Hea teada: Hoonet saad vaadata ainult väljast.
Lossi tänav 1, Porkuni küla, Tapa vald, 46001
Keskaegne Kiiu torn valmis arvatavasti 16. sajandi algusepoole ja asub Kiiu mõisapargis.
See kunagine tornelamu on kõige väiksem säilinud keskaegne kaitseehitis Baltimaades. Tornis on neli korrust, müüride paksus 1,8 ja torni sisemine läbimõõt 4,3 meetrit. Kitsad aknad olid laskeavadeks, ringrõdu aga kaitsekäiguks.
Sõja korral kasutati eluruumina vaid II korrust, ülejäänu oli kaitseotstarbeline. Unikaalne on Baltimaades erandlik III korrust ümbritsev taladele toetuv kaitsekäik.
Eemalt Hollandi tüüpi tuuleveskile sarnanev kaitserajatis restaureeriti 1974.a.
Torni tänav 1, Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604
Tamsalu terviseradadel asub keskmisest pisut raskem vaheldusrikas 18-korviline park. Esineb nii mandosid, keerukaid ob-alasid, lageda väljaga üle 150 meetriseid draive kui ka kitsaid 70-meetriseid metsaradu.
Discgolfi mängimiseks vajalikke kettaid saab rentida Tamsalu Spordihoonest kuni 3 tunniks, ketaste hind on 2€. Rada on ööpäevaselt avatud ja oma ketastega mängimine on tasuta.
Tulge ja katsetage rada järgi!
Toome tänav , Tamsalu linn, Tapa vald, 46107
Kas sulle meeldivad uued kogemused ning soovid neid omandada turvaliselt koos toetava seltskonnaga? Siis see matk on just sinule!Sind ootavad koolitatud ja oma tööd armastavad matkajuhid, kes õpetavad sõidutehnikat ning saadavad sind terve matka. Lisaks ka mõnus matkaseltskond, mis koosneb sinuga sarnastest inimestest.
Käänulise jõe pinnalt sillerdab vastu päike. Linnulaulu saatel kulgeme 10 kilomeetrit mööda metsikut Valgejõge ja unustame nendeks tundideks kogu ülejäänud maailma olemasolu.
Süstad sobivad ka lastele alates 16. eluaastast.
Suru küla, Kuusalu vald, 74615
Jäneda käsitöökeskus on Jäneda Musta Täku talli ülakorrusel asuv näputöömeistrite müügikoht. 600 ruutmeetrisel pinnal on müügil enam kui 40 käsitöötegija tooted alates sepistest ja kudumitest klaasi ning keraamikani välja. Juba aastaid on Jäneda käsitöökeskus lisaks ehtsale kodumaisele käsitööle pakkunud ka võimalust töökodades ise uusi nippe õppida või koolitustel osaleda.
Huvitav teada: Jäneda käsitöökeskus on Eesti suurimal pinnal asuv käsitöökeskus.
Jäneda küla, Tapa vald, 73602
Pakume erinevatele sihtgruppidele paindlikku, uuenduslikku seiklust kõikjal Eestis. Pädeva instruktori saatel õpitakse erinevaid tegevusi, mis aitavad minimaalse varustusega metsas hakkama saada, näiteks:
kuidas jääda ööbima metsaloodusliku vee filtreerimistilma tikkudeta tule tegemistmatkatoidu valmistamist katelokigaPakett sobib nii sõpruskonnale, peredele, kui ka ettevõtetele, kes soovivad oma töötajaid motiveerida. Võimalus tellida 24 tunnist paketti.
Meeskonnatöö ja seikluslikud tegevused toimuvad igal aastaajal ja kõikjal üle Eesti.
Väike tänav 21, Tapa linn, Tapa vald, 45108
Võsul, Lahemaa rahvuspargis asub siinsete puhkajate üks lemmikuid liivarandu. Rannas on vetelpääste, riietuskabiinid, WC ja duši võimalus. Aktiivsed puhkajad saavad mängida erinevaid pallimänge või treenida välijõusaalis, lapsed kiikuda ja läheduses mänguväljakul mängida. Suuremaid lapsi ootab pump track rulluiskude ja BMX-ratastega katsetamiseks.
Suvehooajal saab rannast ka karastusjooke ja suupisteid osta. Lähimad söögikohad ja kauplus asuvad Võsu alevikus, paarsada meetrit rannast.
Hea teada: rannas levib ka traadita internet.
Sadama tänav 2, Võsu alevik, Haljala vald, 45501
Jäneda mõisa (saksa k Jendel) on esmamainitud 1510. a. Praegune mõisahoone on ehitatud Johan von Benckendorfi poolt 1913 - 1915. Kahe sihvaka ja kõrge torni ning tiheda jaotusega akendega lossilik hoone on eeskuju saanud keskaja linnustest.
Ajalukku on mõisa aga kirjutanud proua Maria Zakrevskaja Benckendorf ja seda oma seiklusrikka elu läbi: seosed Leninile tehtud atentaadiga, elu koos kuulsate kirjanike Maksim Gorki ja Herbert Wells’iga.
Hea teada:
- igapäevaselt on mõis vaadeldav väljast
- gruppidel on võimalik mõisa ja muusemi külastus ette tellida eesti, vene, soome, saksa ja inglise keeles
Jäneda küla, Tapa vald
Essu Mõisas asub 18 viltkattega minigolfirada. Siseruumides paiknevad rajad võimaldavad sulle aastaringset mängunaudingut.
Golfisaal on ruumikas ning istumisala juurde on võimalik paigutada suupistelaud.
Minigolfi võib tulla mängima nii üksi, sõpradega kui ka rentida kogu saali oma ürituse jaoks.
Essu küla, Haljala vald, 45303
Kadrina lähedal Jõetaguse külas pakub Madi Puhketalu väikesele seltskonnale saunatamist vana talukompleksi suitsusaunas. Saun sobib 6-10 liikmelisele seltskonnale.
Suitsusaun on saadaval perioodil mai-september.
Talvisel ajal on saadaval ainult tavasaun.
Lisaks on võimalik tellida ka soome saun ning kasutada kümblustünni (2,4*1,8m) . Saunade hinnakirja leiad meie kodulehelt (maditalu.ee).
Kui saunatamine ära väsitab, siis pakume ka majutust kuni 20 inimesele.
Tule veeda oma seltskonnaga meil üks lõõgastav õhtu!
Jõetaguse küla, Kadrina vald, 45210
Enneolematu saunaelamus keset ürgset metsa!
Püstkoja stiilis ehitatud väike saun karastavalt külma veega jõe kaldal. Selle saunaga käib alati kaasas kuum tünnisaun. Nimi võib küll olla väike, aga saun mahutab kuni 25 inimest korraga leili viskama.
Koobassaun koos leiliruumis asuva jaheda veega basseiniga. Selle sauna leil ei ole kunagi hammustav ja seda saab nautida väga pikka aega. Sauna mahub kuni 50 inimest korraga.
Tule ja proovi ise järgi!
Uuri küla, Kuusalu vald, 74627
Igaühes meis peitub kunstnik, tule lase loovus valla! Seebi viltimise töötuba on teraapiline tegevus, mille tulemusel valmib oma kätega loodud praktiline kingitus. Vajalikud materjalid sisalduvad hinnas.
Töötubasid teeme Magasimaa talus või Lobi muuseumi juures õues. Olenevalt ilmastikuoludest ja grupi suurusest rendime vajadusel sobiva ruumi kokkuleppel lisatasu eest.
Vaata Magasimaa võimalusi - kombineeri endale ja oma seltskonnale meeleolukas vahva päev!
Tepelvälja küla, Haljala vald, 45440
Palmse kloostrikivid leiate Viitna poolt tulles paremat kätt teed, Palmse mõisa müüri tagant parkmetsast.
Siin on 14 üle 10 meetrise ümbermõõduga ja hulk väiksemaid rabakivirahne, mis mandrijää sulamisel suurema rahnu lagunemisel tekkinud. Nime on nad saanud 15.saj. samas asunud kloostri järgi.
Legendi järgi olevat kõigevägevam kuradiga kohtama läinud nunnad kivideks muutnud. Rahvapärimuste järgi võib tegemist olla kivistunud kuraditega, kes nunnakloostris nunnasid piilumas käisid. Kolmas lugu pajatab jällegi sellest, kuidas taevaisa nunnad pattude eest kivideks muutis.
Palmse küla, Haljala vald, 45435
Lahemaa südames Võsu idapiiril on kunagise karjamõisa looduskaunis asukohas omapärane paik - kividega ääristatud tee viib kollase käsitöömajani, eemalt paistab arhailine väliköök, vana suur palkhoone, püstkoda, saun ja sepipada.
Käsitöökursusel "Kudumitest lapitöö - lillemantlid ja lapivammused" õpetab perenaine, kuidas valmistada ainulaadseid lillemantleid ja lapivammuseid. Kursus sobib nii vähese kogemusega käsitöösõbrale kui ka süvahuvilisele uute ideede ja oskuste saamiseks.
Lisaks on võimalik osaleda käsitöökursustel "Pehmed maskid" ja "Särasilmsed Pupsikud".
Osalejaid ka toitlustatakse.
Jaanioja tänav 2, Võsu alevik, Haljala vald, 45501
Kadrina Spordikeskuse ujulast, mis on avatud hooajaliselt (oktoober-aprill) leiate kolm basseini - nelja rajaga 25-meetrise suure basseini, lastebasseini ja lisaks väikese liumäega beebibasseini.
Kadrina Spordikeskus pakub lisaks võimalust treenida või veeta aktiivset puhkust sportmängude saalis, jõusaalis, lauatennisesaalis, maadlussaalis. Lõõgastust pakuvad leilisaunad.
Hea teada: Kadrina Spordikeskuses asub ka hubane ja soodne hostel!
Rakvere tee 14, Kadrina alevik, Kadrina vald, 45201
Kalijärv asub Lääne-Virumaal, Tapa vallas, Jäneda külas. Järve pindala on 4,1 ha, keskmine sügavus 4,9 m, suurim sügavus 9 m. Järve kirde- ja idakallas on kõrge ja metsane vallseljak, mujal on kaldad madalad. Põhjakaldale on rajatud supluskoht. Lõunast voolab järve külmaveeline kraav, väljavool on põhjaotsast Jänijõkke. Järve taimestik on vähene. Järv on lisatud Terviseameti avalike supluskohtade nimistusse.
Huvitav teada:
Jäneda Linnamäe külje all asuva kauni järve ääres on kunagi oma suvepuhkuseid veetnud inglise kirjanik George Herbert Wells.
Jäneda küla, Tapa vald, 73602
Esmane kirjalik viide Lahemaa rahvuspargis asuva Vihula Mõisa kohta pärineb 1501. a. Siis kuulus mõis Taanist pärit parunile Hans von Lodele. Põhjasõja päevil mõis põletati, seejärel said omanikeks Wekebrod, kes pärandasid mõisa tütre perele von Helffreichidele. 1810. ostis mõisa Alexander von Schubert.
Tänane Vihula ehitati üles von Schubertite ajal ajavahemikul 1820-1880. Renoveeritud mõisakompleksis asuvad täna esinduslik restoran ja luksuslik spaa ja hotell. Toimuvad kontserdid, konverentsid, korraldatakse vastuvõtte ja pulmapidusid.
Vihula küla, Haljala vald, 45402
Tamsalu Lubjapargi moodustavad valdavalt varemetes tööstusrajatised, mahajäetud paemurrud, väljatöötatud alade puistangud ja looduslik mets nende vahel ning neid ühendavad looduse- ja pärandkultuuuri õpperajad.
Lubjapark on looduse- ja pärandkultuuri objekt, kus mahajäetud tööstusmaastikust on kujundatud vaatamisväärsus. Lubja põletamine lõpetati siin 1980. aastal.
Tutvuda saab mitut tüüpi lubjapõletusahjudega, sh hiiglaslike ringahjudega. Õpperada on varustatud infostendidega.
Täpsem info ja ekskursioonide tellimine Porkuni Paemuuseumist.
Tööstuse tänav 14, Tamsalu linn, Tapa vald, 46107
Jäneda linnamäe leiame muistsete Järva-, Harju- ja Virumaa ühinemiskohas. See on Piibe maantee ääres asuv seljandik, mis paikneb Kalijärve idakalda ja Jäneda jõe vahel. Seljandikul asus linnus, mida kasutati aktiivselt 10.–12. sajandil.
Jäneda linnamägi on sadakond meetrit pikk, mitmeosaline küngas. Seal asus 2 osast koosnev ja osaliselt valliga piiratud linnuseõu, mis kitsenes põhja suunas. Jäneda linnamägi on ainus selgelt välja joonistuvate kaitserajatistega linnamägi Põhja-Eestis.
Tasub käia ka lähedal paiknevatel matkaradadel, külastada Kalijärve randa, Jäneda mõisa ja Musta Täku Talli.
Jäneda küla, Tapa vald, 73602
Eestlased peavad oma emakeelt väga ilusaks ja austusväärseks. Selle tõttu tekkiski mõte väljendada seda lugupidamist ausamba püstitamisega.
Ajakirjanik Rein Siku eestvedamisel ja annetustest kogutud rahadega avati eesti keele ausammas Kadrina kooli kõrval 21. mail 1994. Eesti aabitsal kujutatud kuke stiliseeritud pead meenutavalt rahnult leiad kirja "Sõna seob" (keeleteadlase Märt Mägeri idee).
Huvitav teada: Eesti keele auks püstitatud monument on teadaolevalt Euroopas ainuke.
Viru tänav 16b, Kadrina alevik, Kadrina vald, 45201
Unustamatu maastikuauto sõit Põhja-Kõrvemaal! Soovi korral koos söögi, majutuse ja saunaga.
Mis on safari?
See on aastaringne, ekstreemne, seiklusi täis ning unustamatu sõiduelamus kõikides võimalikes ja võimatutes kohtades (põllud, metsad, mäed, kraavid, muda, vesi jne).
Varasem kogemus pole oluline, meie poolt pakutavad sõidud sisaldavad kohapealset koolitust turvaliseks ja mugavaks kogemuseks ning alati on kaasas asjatundja, kes hoiab sõidu ajal teil silma peal ning vajadusel annab juhtnööre!
Sõidule on oodatud KÕIK sõltumata soost ja vanusest!
Läste küla, Tapa vald, 73608
Sagadi mõisa kompleksis asub Sagadi Metsamuuseum, mis tutvustab Eesti metsa ja pärandkultuuri, sealhulgas jahindust, puitkäsitööd ja palju keskkonnaga seonduvat.
Siin võib näha põliseid ja tänapäevaseid metsakasutamise viise, töövahendeid nii metsa istutamiseks, mõõtmiseks kui raiumiseks, jahitrofeesid, seeni, putukaid jm. Lisaks on avatud metsamuuseumi Eesti käsitööpood. Tule tutvuma kogu perega!
Sagadi metsamuuseum eksponeerib põnevat püsinäitust Mets toidab. Ekspositsioon tutvustab meie metsa, mis katab poolt Eestimaad ja toidab tervet Eestit.
NB! Hetkel renoveerimistööd, avatakse sept 2022
Sagadi küla, Haljala vald, 45403
Disc-golf on Eestis plahvatuslikult kasvanud ja võib julgelt öelda, et Eesti on selle mängu harrastamises maailmas esiviisikus! Seega sea sammud disc-golfi rajale ja proovi ka ise ketas korvi saada!
Tapa linna piiril ootab sind 18-korviga 1,8 km pikkune mängurada, mis sobib nii algajale kui ka juba kogenenud mängijale. Suvel mõnusas roheluses ja talvel lume sees mängimine on kõigile põnev tegevus.
Raja kasutamine on tasuta ja julgelt võib tulla oma ketastega mängima. Kel kettaid omal pole, saab need laenutada 1,5 km kaugusel olevast Tapa Spordikeskusest 1 € eest.
Karja tänav 4, Tapa linn, Tapa vald, 45106
Kaunis Vainupea rand asub põhjarannikul Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, Lahemaa rahvuspargi külje all. Rand on korrastatud ja varustatud riietuskabiinidega. Randa on paigaldatud pingid, laudtee, prügikastid ning kuivkäimlad.
Suvitamine hakkas Eestis moodi minema pärast pärisorjuse kaotamist 19. sajandi lõpus. Umbes 100 aastat tagasi oli Vainupea juba päris aktiivne suvituskoht.
Vainupea küla, Haljala vald, 45446
Kivikirstkalmete kogum asub Muuksi külast kagu suunas Kahala järve põhjakaldal.
Hundikangrute rühma kuuluvad 85 kivikirstkalmet paiknevad kõrgel loopealsel alal, täna varjab rabamets vaate kalmetelt järvele. Peamiselt Eesti põhja- ja lääneosas levinud kivikirstkalmed on põhilisteks muististeks, mis aitavad tungida varase metalliaja ühiskonna elu-olusse.
Huvitav teada: Kivikalmistu tihedaim osa on tuntud Hundikangrute nime all. Kivikuhjatistest kalmete tegemine on Skandinaaviast pärit matmiskomme, mis Eesti alal sai alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta.
Soorinna küla, Kuusalu vald, 74614
Essu Mõisa kompleksilt leiad 2. rajaga bowlingusaali.
Essu Bowling rajati 2000. aastal vanasse tallihoonesse. Meie majas on kaks bowlingurada ning piljard. Bowling on kahe korrusega, avatud planeeringuga maja, kus on ideaalne pidada sünnipäevi ja firmapidusid. Suvel on võimalik ka Bowlingu ees oleval platsil korraldada üritusi, näiteks grillpeod.
Mõisakompleksil on lisaks majutus külalistemajas ja minigolfi siserajad.
Pargi tänav , Essu küla, Haljala vald, 45303
Saunakompleks on sobiv koht, kus mõnusa seltskonnaga oma argipäevamured unustada! Broneeri saun oma privaatseks ürituseks. Minimaalne rendiaeg on 2h.
Essu mõisa saunakompleks hõlmab nelja ruumi – saunas on kaks eesruumi, pesuruum külmavee basseiniga ning leiliruum. Basseini (1 x 5m, sügavus ca 1,5m) on võimalik kasutada ainult ette tellides. Esimeses eesruumis on teie käsutuses ka külmkapp.
Pargi tänav , Essu küla, Haljala vald, 45303
Vainupea kabel õnnistati sisse 1893. aasta suvel. Esimene kirjalik teade puust rannakabeli kohta pärineb aga 1741. aastast. Praeguse kabeli ehitamise korraldas Aaspere ja Sauste mõisnik Eduard von Dellingshausen.
Pärast II maailmasõda kaua tühjalt seisnud kabeli taastamist alustati 1988. aastal. Taastatud Vainupea kabel taaspühitseti 1989. Täna kannab pühakoja eest hoolt Vainupea küla selts ning kabel on populaarne kontsertide ja laulatuste toimumise koht.
Hea teada: lähedal asuvale kalmistule on maetud eesti maalikunstnik Richard Sagrits, kelle sünnikodu asub Vainupea lähedal Karepal.
Vainupea küla, Haljala vald, 45446
Tapa Muuseum kogub, talletab ja eksponeerib esemeid, fotosid ja dokumente, mis on seotud Tapa valla aja- ja kultuurilooga. Püsiekspositsioon annab ülevaate Tapast kui raudtee- ja sõjaväelinnast, vorstilinnast, siin asunud Tapa külaolustikust, tööstusest, koolidest, kirikutest, tuletõrjest, soomusrongirügemendist, linna valitsemisest läbi aegade ja Tapa endisest ja ühtlasi ka viimasest mõisnikeperest von Fockidest.
1. Mai puiestee 34, Tapa linn, Tapa vald, 45106
Pärast põhjalikke renoveerimistöid näitab Palmse mõis end külastajatele seninägematus ilus. Härrastemaja taga avaneb 1753. a jooniste põhjal rajatud regulaarpark. Palmimajas on end lisaks taimedele sisse seadnud eksootilised linnud ja kalad. Vanas linnaserehis on valminud koolituskeskus.
Hea teada:
- Mõisas toimuvad põnevad näitused, etendused, kontserdid ja ka pulmad.
- Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele.
- Härrastemajas ootab Teid iidne jahisaal ja rikkalik veinikelder, kus saab nautida erinevate piirkondade parimaid veine.
Palmse küla, Haljala vald, 45435
Esidiakon märter Laurentsiusele pühendatud Kuusalu kirikut peetakse Põhja-Eesti üheks kõige vanemaks kivist pühakojahooneks. Tõenäoliselt olid need tsistertslastest mungad Gotlandilt, kes 13. sajandi lõpus Kuusallu, pühade allikate kõrvale ja oma valduste piirile, asusid jumalakoda. ehitama. Ja seda muidugi oma tavade järgi.
Vanema kunstipärandi hulka Kuusalu Laurentsiuse kirikus kuuluvad peale kantsli, altari ja tornikella ka kroonlühtrid, tinast armulauanõud, küünlajalad ja kohrutatud messingbraa 17. sajandist. Haruldased on Lutheri ja Melanchthoni portreed klaasimaalidena.
Kuusalu alevik, Kuusalu vald, 74601
Porkuni Paemuuseum asub pilkupüüdvas piiskopilinnuse väravatorni ajalooga hoones. Torni viis korrust annab ülevaate Eesti rahvuskivist – paekivist. Ekspositsioon tutvustab paekivi tekkelugu, kivistisi, levikut ja kasutust. Saad ka teada, miks Euroopa ainulaadne muuseum just siia rajati ning näha Eesti kivimiliike tutvustavat kiviaabitsat. Müügil on paekivist meened.
Torni tipus asub vaateplatvorm, millelt saad heita pilgu Porkuni järvele, mõisakompleksile ja ümbruskonnale.
NB! Paemuuseum viib läbi ekskursioone, töötubasid ja õppeprogramme ka Tamsalu lubjapargis - lubjatööstuse pärandmaastikul.
Mäe tänav 1/2, Porkuni küla, Tapa vald, 46001
Vohnja mõisast on esimesi teateid 1504. aastast, mil ta kuulus van der Heyde aadliperekonnale. Mõisa viimane omanik oli Ernst von Tiesenhausen.
Mõisa klassitsistlik ühekorruseline peahoone on ehitatud 1820.-30.-ndatel aastatel von Baumgartenite ajal. Põhiosas ühekorruselise hoone keskosa on kahekorruseline ning tipus asuva kolmnurkfrontooniga; külgrisaliitidel on väikesed astmikfrontoonid. Hoones asub Vohnja Lasteaed-Algkool.
Mõisahoone ees teisel pool kaasaegset maanteed on tiik ja selle ümber arvukalt stiilseid kõrvalhooneid.
Vohnja küla, Kadrina vald, 45204
Viinistu Rahvamaja on üks vähestest, mis ehitati üles 1918 aastal kohaliku rahva rahadest ja elanike toel. 2018 aasta oktoobris sai Rahvamaja 100 aastaseks.
Rahvamajal on ka lugemissaal, kuid see avatakse 2022 jaanuaris.
Huvilised saavad seal siis lugeda raamatuid ning ajalehti või vajadusel kasutada ka arvutit. Lastel on oma lasteraamatute kogu, lisaks mängunurk ja lauamängud.
Rahvamaja vahetus läheduses asuvad Viinistu Kunstimuuseum ja rannaresto. Samuti on võimalus külastada ka Mohni saart.
Viinistu küla, Kuusalu vald, 74701
Lahemaa metsade keskel paiknev Esku kabel rajati 1845. a Sagadi mõisnike von Fockide poolt. Kabel oli mõeldud Sagadi mõisnike pere ja mõisa talupoegade matmispaigana.
Esku kabeliaiast sai parun Paul Eduard von Focki meelevalla järgi kalmistu, mille sarnast teist Eesti pinnal ei leidu. Kalmistu omapära seisneb kalmistul leiduvates puuristides ja väikestes unikaalsetes raudkivihauaplaatides.
Tepelvälja küla, Haljala vald, 45440
Viinistu Kunstimuuseum avas uksed 2002. aastal. Muuseumi peahoone on ümber ehitatud endise kalurikolhoosi kalatöötlemistehase külmhoonest.
Täna leiab muuseumi saalidest enam kui neljasajast teosest koosneva ekspositsiooni Jaan Manitski rikkalikust kunstikogust, mis hõlmab Eesti kunstnike loomingut 19. sajandist kaasajani. Püsinäitus annab hea ülevaate Eesti kunsti ajaloost, pakkudes samal ajal võimalust piiluda ühe konkreetse koguja isiklike eelistuste maailma. Muuseum on ainus omataoline Eestis.
Tünnigaleriides pakuvad silmailu ja tekitavad emotsioone iga suvi vahetuvad külalisnäitused.
Viinistu küla, Kuusalu vald, 74701
Jäneda muuseumi ekspositsiooniruumid asuvad Jäneda mõisa peahoones. Siia on koondatud materjale Jäneda küla ajaloost ja viimaste mõisaomanike von Benckendorfide suguvõsast. Oluline roll on muuseumil Eesti esimese põllutöökeskkooli ajaloo säilitajana.
Sul on võimalik giidi abiga saada põhjalik ülevaade Jäneda 5000 aastasest ajaloost, kuulata lugusid Jänedaga seotud kuulsustest ja põnevatest inimestest eesti, vene, soome, inglise ja saksa keeles.
Hea teada: Mõisas asub ka Urmas Sisaski Tähetorn, saad tellida tähetornikontserti.
Jäneda küla, Tapa vald, 73602
Tamsalu Spordikompleksis ootab huvilisi 4-rajaline 25 m pikkune ujumisbassein.
Lisaks pakub Tamsalu Spordikompleks palju erinevaid sportimise võimalusi - siin on mitmed pallimängusaalid, jõusaal ja tervisetuba. Majas on ka majutus, kohvik ja seminariruum.
Spordikompleksi vahetus lähedusest saavad alguse erineva pikkusega terviserajad ja talvel suusarajad.
NB! Ujula on suveperioodil suletud.
Tehnika tänav 2a, Tamsalu linn, Tapa vald, 46107
Talu eluhoone valmis August Volbergi projekti järgi 1932. aastal, kunagise viljaaida on pererahvas restaureerinud väikeseks talumuuseumiks. Rookatusega hoonesse on koondatud sepa varustust ja teisi vanu tööriistu, rahvapäraseid rõivaesemeid ja kangaid, on ka nurgake kivististest-fossiilidest.
Tänast rahvaloomingut esindavad perenaise kootud kaltsuvaibad. Toomani vanavara hulgas on palju kunagi nii igapäevaseid esemeid, mis kannavad hästi edasi Muuksi ajaloolist hõngu. Aida kõrval paikneb lohuga ohvrikivi ja õues kasvab võimas hõbepappel.
Talu asub eramaal ja külastamiseks tuleb võtta ühendust.
Muuksi küla, Kuusalu vald, 74612
Vihula Mõisa öko-SPA asub Lahemaal, Eesti ühe kõige maalilisema mõisakompleksi ajaloolises Tõllakuuris. Esimesel korrusel asuvast spa´st leiad 8 hoolitsuste ruumi, fitness-ruumi, sauna, garderoobi ja spa-lounge'i. Tõllakuuri lõunaküljel on avar päikeseterrass tünnisauna ja mullivanniga.
Vihula öko-SPA pakub sulle erinevaid massaaže, keha-, näo-, käte-, jalgade- ja iluhoolitsusi. Pakume hoolitsusi ka meestele, kasutades 100 % looduslikke tooteid. Vihula Mõisa öko-SPA kombineerib mõisalikku hõngu ja luksust, traditsioone ja kaasaegseid mugavusi, ökoteadlikkust ja iidseid spa rituaale.
Vihula küla, Haljala vald, 45402
Tapa Jakobi kirik on uusaegne historitsistlik kirik, mis asub Tapa kesklinnas. Tänu raudtee arenemisele hakkas linnas elanikkond kasvama ja tekkis vajadus iseseisva koguduse järele. Tapa iseseisev luteriusu kogudus moodustati 1921. aastal.
Hoone valmis majanduslikult raskel ajal, 1932. aastal, annetustest kogutud rahadega. Kiriku altarimaali teemal "Tulge minu juurde" maalis kunstnik Olga Oboljaninova Krümmer 1931. aastal. Kiriku tornikiiver sai valmis ja õnnistati koos kullatud risti ja munaga 1996.a. peapiiskop Jaan Kiiviti poolt.
Praegu tegutseb kirikus EELK Tapa Jakobi kogudus.
Pargi tänav 1, Tapa linn, Tapa vald, 45106
Kadrina Katariina kirik on 15. saj ehitatud pühakoda. Paksud müürid ja võlvipealsed lubavad oletada, et kirikul oli ka kaitsefunktsioon. Kiriku vanemast sisustusest on tähelepanuväärne 1490. a Saksamaalt toodud peaaegu elusuuruse Kristuse figuuriga saarepuust krutsifiks. Tegemist on ainsa meie ajani säilinud esemega, mis on ligikaudu sama vana, kui kirikuhoone ise.
Kirikus olev praegune orel osteti 1895. a Peterburist.
Huvitav teada:
- kirikuaias on Vabadussõja mälestuskalju
- ettetellimisel saad kirikus kuulata orelimuusikat (Külli Erikson, tel. 53420723)
Kadrina alevik, Kadrina vald, 45201
Kuusalus Peterburi maantee ääres lebab suur kivimürakas Lauritsakivi ehk Rajakivi. Tegu on muistse aja kultuskiviga, aga tõenäoliselt ka Kuusalu kiriku ja Kolga kloostri keskaegse piiritähisega. Täna näed kivi kirikupoolsele küljele raiutud pühak Laurentsiuse sümbolina küpsetusresti või tuletangide ja risti kujutist - legendi kohaselt piinati usukannataja küpsetusrestil surnuks. Kolga-poolsel küljel aga kivi raiendina kloostri embleemi, kus on kaks ristatud abtisaua.
Kivi ümbermõõt on 10,2 m.
Laurentsius ehk rahvapäraselt Laurits oli vanarahva seas populaarsemaid kaitsepühakuid.
Kuusalu alevik, Kuusalu vald, 74601
Esimesed andmed Lahemaal asuva Käsmu küla kohta pärinevad aastast 1453. Käsmu on tuntud "kaptenite küla" nime all. Siin töötas merekool ja pea igas peres oli oma kapten või tüürimees. Küla omapäraks olid valged kaptenimajad ja kõrged lipumastid.
Küla on tuntud rohkete kultuurimälestiste poolest. Ajaloost annab hea ülevaate Käsmu Meremuuseum.
Praegu on Käsmu populaarne suvituspaik, kus võid hinge kosutada rannas jalutades, õpperajal matkates, kontserte nautides või vaatamisväärsustega tutvudes. Suvel võta ette retk lähedal asuvale Saartneemele, mis on rahva seas tuntud ka Kuradisaarena.
Neeme tee , Käsmu küla, Haljala vald, 45601
Lääne-Virumaal Kadrinas Pärnu-Rakvere maantee vahetus läheduses asub Kadrina terviseradadel discgolfi park. Seiklusliku raja pikkuseks on 789 m, millel asetseb 9 korvi (29 par). Varustuse olemasolu on vajalik.
Radade pikkused varieeruvad 55 m - 133 m.
Parkimiseks on 10 kohta.
Viitna tee , Kadrina alevik, Kadrina vald, 45201
Põhjarannikul Juminda poolsaare põhjaosas asuv tuletorn aitab laevadel orienteeruda. Tuletorn ehitati 1937. aastal ja tänase kõrguse ja kuju sai 2006. aastal.
Nõukogude ajal oli poolsaarel piirivalve poolt rangelt valvatud raketibaas. Juminda poolsaare neeme tipus peeti 1941. a. augustis maailma ohvriterohkem merelahing. Juminda poolsaart on mitmeid kordi mainitud ka Eesti rahvuseepose "Kalevipoja" lugudes.
Tuletorni on võimalik vaadelda vaid eemalt. Poolsaare ajalugu on aga niivõrd huvitav, et avastamist jagub seal kindlasti terveks päevaks!
Juminda küla, Kuusalu vald, 74716
Võsu Surfikool tegutseb Võsu Rannas alates 2013. a. suvest. Pakume lohe, aerusurfi- ja tiivasurfi koolitusi + rent. Iga suvi toimuvad meil ka laste surfilaagrid.Peale laste surfilaagrite on meie juures võimalik korraldada omaenda surfipäev, sünnipäev, firmapidu või mis iganes üritus. Surfikoolis on ka Surfcafe & bar. Samuti on meil siseala või "lounge", kuhu saab vihma eest peitu pugeda või peale külma surfikoolitust sooja minna!
Oleme Surfikool, kes ootab kõiki! Meie pakutavate sportlike tegevuste seast leiad endale sobiva!
Mere põik 2, Võsu alevik, Haljala vald, 45501
Saunamajasid rendime koos majutusega ja ilma majutuseta. Saunamajades on kaminaga puhkeruum kuhu mahub istuma kuni 16 inimest, WC ja duširuum, külmik, pliit/ahi, kraanikauss. Teisel korrusel on suur avatud magamisruum madratsitega, kus on olemas padjad ja voodilinad. Saunamaja terrassil on suvel istumiseks pingid ja lauad, terrassi kõrval on köetav kümblustünn, mis vastavalt teie soovile kas täidetakse külma veega või köetakse soojaks.
Saunamajades on olemas vene tüüpi saunaahi, köetav kümblustünn, puhkeruum, väliterrass, väligrill, sauna ärklikorrusel on magamiskohti 16-le inimesele.
Metsakuru , Valkla küla, Kuusalu vald, 74630
Lääne-Virumaal, Neeruti maastikukaitseala piiril asub Neeruti mõis – üks väljapaistvamaid juugendstiili näiteid Eestis. Esimesed teated Neeruti mõisast (saksa k Buxhöwden) pärinevad 1406. aastast. Tollase valdaja von Buxhöwdeni nimi on kinnistunud mõisa saksakeelse nimena.
Kõrvalhoonetest tähelepanuväärsemad on klassitsistlik ühekorruseline valitsejamaja, ait ja uusgooti stiilis teenijatemaja-pesuköök. Hoone on ebasümmeetriline. Seda kujundavad mansardkorrus, arvukad voluutjalt kumerduvad frontoonid ja muljetavaldav 30 m kõrgune vaaterõduga torn lõunatiival. Mõisas korraldatakse pargikontserte.
Neeruti küla, Kadrina vald, 45224
Reimann Retkede merekeskuses Valkla rannas saad ettetellimisel sõita süstaga Pedassaarele. See mõnus õhtune väljasõit Kolga lahe väikesaarele on jõukohane ka kõigile algajatele.
Saarel vaatame pealetungiva mere tegevusjälgi, imetleme metsa, viskame pilgu teistele saartele ja rändrahnudele meres ning kaeme päikeseloojangut. Päikeseloojangu nähtavus sõltub ilmast, kuid ka pilves ilmaga võib kohata läänetaevas värvide mängu.
Matkaks on vajalik vähemalt 6 osalejat, hinnas algõpe, süstavarustus, matkajuht, kerge eine. Retke alustame juulikuu õhtutel algusega kell 19:00 ja augusti õhtutel kell 18:00.
Valkla küla, Kuusalu vald, 74630
Vihula Mini-Golfi plats asub Mustoja jõe kaunil saarel. See on Baltimaade suurim, 1880 m² rahvusvahelistele standarditele vastav 18-auguline minigolfirada, mis on hariv ja meelelahutuslik atraktsioon. Golfiväljaku radadel võib näha Eesti, Läti ja Leedu vaatamisväärsusi, seega saab mängu käigus justkui läbi nende riikide reisida.
Kui sa pole varem golfi mänginud ja tahaksid selle mängu ära proovida, siis Vihula Mõis pakub unikaalset võimalust mängida minigolfi ja harida end samaaegselt!
Vihula küla, Haljala vald, 45402
Rahulik ja mõnus Karepa rand asub Soome lahe kaldal. Meri on suhteliselt madal ja rand liivane, kuid leidub ka väiksemaid rahne. Suuremalt jaolt sirget rannajoont liigendavad kolm väikest neeme.
Juba 19. sajandi lõpus hakkas Karepa muutuma populaarseks suvituspiirkonnaks, kuhu rajasid oma suvilad mitu aadlisuguvõsa. Populaarne suvituskoht on rand nii kohalike kui kaugemalt tulnute seas ka praegu.
Karepal asub kunstnik Richard Sagritsa majamuuseum, ravimtaimeaed ja Kullo noortelaager. Lähimaks linnaks on Kunda.
Karepa küla, Haljala vald, 45401
Võsu on suvel siseturistide seas väga populaarne, kuid siia leiavad tee ka paljud väliskülalised. Lisaks kaunile rannale on siin aga ka palju muud teha ning vaadata. Tule ja astu läbi Võsu kunstikuurist!
Võsu Kunstikuur on Lahemaal, Võsu rannaküla vanas pritsikuuris asuv suviste kunstinäituste toimumise koht, mis on tegutsenud juba hulga suvehooaegu.
Kohapeal saad taiestega nii tutvuda kui meeldima hakanud teoseid endale kaasa otsa. Siit saad soetada ka kauneid käsitöötooteid, mõnusaid suveriideid, nägusaid ehteid, veetlevaid kübaraid ja palju muud.
Kohtumiseni!
Mere tänav 30, Võsu alevik, Haljala vald, 45501
Veekogudel on vahva ka omapäi seigelda! Seiklusfirma Reimann Retked pakub süsta-, kanuu- ja parverenti Saunja külas Jägala jõe ääres ja kokkuleppel tuuakse sõidukid kohale ka teistesse Eestimaa punktidesse. Jägala jõel saab sõita üles- ja allavoolu ilma transportimata, aga soovi korral viime või tuleme veesõidukile järgi väikse lisatasu eest.
Rendihind sõltub valitud sõidukist ja sellest, kui pikaks perioodiks on soov veesõiduk rentida.
Kui soovid tulla matkale koos instruktoriga, siis registreeri end retkele!
Saunja küla, Kuusalu vald, 74636
Lahemaa rahvuspargis Vainupea liivaranna läheduses asuv Adami talu ootab sind tallu ööbima ja saunamõnusid nautima.
Talu taastatud suitsusaun asub maalilise Vainupea jõe kaldal. See on tore paik puhkuseks loodust ja vaikust nautivatele inimestele!
Vainupea küla, Haljala vald, 45446
Aardejaht on lõbus seikluslikku laadi maastikumäng, mille käigus õpitakse kaardi ja kompassi abil liikuma. See on võistkondlik mäng, kus pannakse proovile inimeste leidlikkus, tähelepanuvõime ja koostööoskused. Raja läbimisel näevad osalejad kõiki Käsmu suuremaid vaatamisväärsusi.
Mängus osalemine ei eelda mingeid eelteadmisi maastikul orienteerumisest ning see sobib igas vanuses osavõtjatele. Varieerida saab raja pikkuse (3 km, 10 km), sisu ja läbimisajaga.
Hind alates 10 eurot osaleja kohta. Hind kehtib 12-35 in/grupis ning suurematel ja väiksematel gruppidel on hind kokkuleppel.
Käsmu küla, Haljala vald, 45601
Puhkus kanuuga jõel on kindlasti üks lihtsamaid võimalusi rebida ennast lahti igapäeva rutiinist. Matk on jõukohane nii vanurile kui juuniorile. Parim puhkus perega, sõpradega või töökollektiiviga.
Pakume sulle 1- ja 2-päevaseid kanuumatku Valgejõel.
Peale viibimist looduses pakume lõõgastavat sauna. Ööbida saad suvehooajal telkides ja aidas heintel, aastaringselt aga Õnnela külalistemajas.
Hea teada: Linnumäe Loodustalu on Ohepalu raba servas paiknev kaheksat põlve teeninud elektrita popsitare, mis on matkade alguspunktiks või sobib saunatamise kohaks.
Ohepalu küla, Kadrina vald, 45225
Piibe talu pakub Sulle võimalust proovida kätt Eesti käsitööd tehes!Osaleda saab erinevates põnevates töötubades, kus külastaja saab proovida viltimist, nunoviltimist, tekstiilidele saviprintimist või mõnda muud tehnikat vastavalt hooajale (hingelind, monoprint) ning soovile. Piibe talus on ka väljapanek villatöödest ja kaljumaalingutega vaibaseeriast, mida külastajad saavad uudistada.
Soovijad viime väikesele retkele Jägala jõeni, kus teekonnal pakatame lugusid meie pere siiajõudmisest. Kokkuleppel kostitab kodukohvik sooja toidu, koogi ja kuuma joogiga.
Töötoa täpsem hind selgub broneerimisel.
Saunja küla, Kuusalu vald, 74636
Kolga muuseum on Kuusalu valla koduloomuuseum, mis asub Eesti ühes suurimas ja vanimas mõisakompleksis - Kolga mõisas. Viime külastaja ajarännakule läbi mõisa ja talurahva eluolu kuni tänapäevani välja.
Muuseumis on 17 eriilmelist püsiekspositsiooni sealhulgas toad teemadel mõis, kool, talurahva tööriistad, mets, kalapüük, sport, nostalgilised 60ndad-70ndad ja palju muud põnevat. Lastele on loodud eraldi mängunurk.
Soovijatele pakume ka legendi- ja ajalootuure mõisa peahoonesse. Muuseumi läheduses asub ka tuntuks saanud Viru raba ja mitmed teised kaunid Lahemaa rahvuspargi looduspaigad.
Kolga mõis Valitsejamaja, Kolga alevik, Kuusalu vald, 74602
Kõrvemaal on igaühel võimalus valida jõukohane distants nii suusatamiseks kui muul viisil looduses liikumiseks. Kõrveküla Puhkekeskusest 7 km kaugusel asub Valgehobusemäe Suusakeskus, kus on hooldatud suusarajad, lumelauanõlv ja lumerõngarada. Meie vahetus naaburuses saavad alguse Jäneda-Nelijärve - Aegviidu suusarajad, mis on ühendatud Valgehobusemäe suusakeskuse suusaradadega.
Õhtul ootab talispordiharrastajaid palksaunas kuum leil ja kosutav õhtusöök (tellimisel) ning majutus 9 inimesele.
Suurema grupi korral võimalik majutuda suure puhkemaja tubades (29 voodikohta).
Kõrveküla, Tapa vald, 73605
Kõnnu Viinaköögi Kunstikoda on maalikunstnike Katrin Saagi ja Sven Saagi ateljee ja galerii. Ateljee ja galerii on kõigile kunstihuvilistele avatud vaid ettetellimisel.
Galeriis on müügil Katrin ja Sven Saagi maale, mida me heal meelel näitame, räägime lugusid ja soovi korral on neid võimalik osta. Korraldame kunstikojas ka maalimise töötubasid nii lastele kui ka täiskasvanutele.
Galerii enda külastamine on tasuta, aga osalemine maalimise töötubades on täiskasvanule 38€ ja laps 20€.
Kohtumiseni Kõnnu Viinaköögi Kunstikojas!
Kõnnu küla, Kuusalu vald, 74702
Meeskonnakoolitused, mis sisaldavad erinevates mahtudes looduses viibimist ja lõkkerestorani töötuba. Põhiprogramm sisaldab grupile jõukohast matka ja lõkketoitlustust. Koos matkame, koos süütame lõkke, koos teeme süüa ja koos naudime head olemist. Need mõnusad tulemused aga eeldavad tugevat meeskonna koostööd.
Hoolime füüsilisest ja vaimsest tervisest. Parim viis selleks on looduses veedetud aeg, kusjuures mida rohkem tunde ja mida vähem ajapiiranguid, seda lihtsam on jääda sõltuvusse.
Laagrisse võib jääda metsa või Niidu karjamõisa, kus matkalistele sobilik kaminakuum ja ruumikas hooviala.
Näo küla, Tapa vald, 45007
Tapa külje all Moe mõisas asuv Moe Piiritusetööstuse Külastuskeskus koosneb Eesti piiritustööstuse muuseumist, viinaköögist, vasksete kolonnidega destilleerimiskojast, õllevabrikust ja viskikeldrist. Avatud on vabrikupood ja Moe Krog kõrtsituba.
Ringkäigul tutvustatakse piiritusetööstuse ajalugu alates ammustest aegadest kuni tänapäevani välja. Näha saab ajaloolist viinakööki, uut destilleerimiskoda, piiritusevabriku meistrituba, viinavabriku detailset maketti, sõita keedutõrres liftiga ning veel palju muud põnevat. Pakume giidiga tuure, külastust audiogiidiga, degustatsiooni ja toitlustust.
Moe küla, Tapa vald, 45005
Linnumäe Loodustalus omandab privaatsus uue tähenduse, harva kostub saunikutare hoovile tsivilisatsiooni hääli. Haruldase autentsusega meie aegadeni säilinud talukompleks asub raba vahetus läheduses väikesel lagendikul. Tegemist on ajaloolise Põhja-Eesti popsitaluga, mis on ainuke hästi säilinud saunikukoht ümbruskonnas. Maja on muistsetest aegadest säilinud elektrivabana, valgust annavad küünlad ja õlilambid.
Külalised saavad proovida vana aja mugavusi: sauna, jääauku kargamist ja puhkust autentses soojas talutares. Aidas saab puhata hulgakesi heintel.
Ohepalu küla, Kadrina vald, 45225
Oled ööbinud öises metsas keset kõrguvaid puid?
Kuulanud öise metsa hääli, kes on need loomad?
Istunud lõkke ääres kuulates seltskonna kogemusi?
See on metsalaager koos kosutava saunaga, mis pakub erakordset ööbimiskogemust sõltumata aastaajast. Laager toimub puudega köetavates staabi- ja jaotelkides. Talvine aeg pakub võimalust uisutamiseks ja suplemiseks jääaugus, igal aastaajal aga matkamist Kõnnu Suursoos.
Võimalik on juurde tellida ZIL safari ja räätsamatk!
Hind sisaldab telke, saunabussi, valgust, lõkkepuid, generaatorit, ööbijatele voodeid ja matte, kütmist öösel ja võimalusel jääauku.
Suru küla, Kuusalu vald, 74615
Sagadi mõisa lähedal Rakvere-Võsu maantee 27. kilomeetril, oleme hooajaliselt sisse seadnud oma väikese ja armsa käsitöökambrikese, kus pakume perenaise poolt valmistatud huvitavat ja ainulaadset käsitööd. Lisaks leiab meie juurest laias valikus villast lõnga - värvimata lõngad, värvilised lõngad, artistik lõngad ja väikeses koguses ka taimedega värvitud lõngu.
Tule ja võta meie juures hetkeks aeg maha ning puhka jalgu koos tassikese kohvi või teega.
Kakuvälja küla, Haljala vald, 45416
Ilumäe Hiieniinepuu on suur ohvripärn, mis on üks väheseid säilinud hiiepuid Lahemaa rahvuspargis.
Kohalike mälestuste järgi käidi veel 20.saj. algul puule kingitusi toomas. Inimesed uskusid, et kui puule midagi head viia, siis endal läheb ka hästi.
Puu alt jooksis välja Silmaallikas, mille vett kasutati silmade ravimiseks. Tänaseks on allikas kuivanud.
Ilumäe küla, Haljala vald, 45414
Lauge ja liivane Leesi rand asub Kolga lahe ääres ja on kauneim supelrand oma liivaluidetega. Tegemist on nn metsiku rannaga, kus on mõnus nautida privaatsemat rahulikku äraolemist. Luidete vahele võib end tuulisema ilmaga ära peita ja kui kõht tühjaks läheb, siis kõrval asuvast imeilusast Kolga-Aabla kalurikülast leiab armsa kodurestorani.
Kel on randa külastades isu millegi erilise järele, siis restoran MerMer pakub ahvatlevaid gurmeeroogasid! Enne minekut tee kindlasti broneering.
Kolga-Aabla küla, Kuusalu vald, 74717
Huntkivi on üks kummalise kujuga kivi. Lamavat hunti meenutav migmatiitgraniitrahn. Kivi pikkus on 1,3 m, laius 0,7 m, kõrgus 0,7 m.
Legendi kohaselt on see hundiks moondatud mõrsja, keda taheti vägisi mehele panna ja kes viimases hädas, pruudipärg peas, põgenenud ning palunud, et teda pigem hundiks moondataks, kui vastu tahtmist mehele sunnitaks.
Kuigi kivil on hästi näha valgest migmatiitsoonest "pruudipärg" kivise "mõrsja" peas, on tegelikult tegemist verstakiviga, millesse raiutud 1 W ja aastaarv 1814.
Palmse küla, Haljala vald, 45435
Tule ja maali Eesti maalikunstniku Richard Sagritsa suvekodus!Meie poolt piknikukorv, molbert, toolike, palett, pintslid, akrüülvärvid ja 1 suur lõuend.
Sinu ülesanne on tulla lihtsalt ümbruskonnast inspiratsiooni saama ja maalima!
Maali saab koju kaasa viia!
Telli programm endale, sõbrale või tuttavale. Suurepärane kingitus ja kogemus kunstiarmastajale!
Karepa küla, Haljala vald, 45401
Eesti ühe suurima kaubavalikuga muuseumipood asub Metsamuuseumi esimesel korrusel, pakkudes oma külastajale erinevaid looduse ja metsandusega seotud tooteid.
Propageerimaks looduslähedust, säästvat ning tervislikku eluviisi ja seda, et puit on parim, on muuseumipoes müügil enam kui tuhat erinevat toodet. Suur osa toodetest on originaalsed ning neid leiab vaid Sagadi muuseumipoest.
Erinevad trükised, puidust mänguasjad, omapärased kodu- ning tarbekaubad ning ainulaadsed loodus- ning disaintooted on muutnud muuseumipoe armastatud paigaks pea kõikidele Sagadi mõisa külalistele.
Sagadi küla, Haljala vald, 45403
Pakume suurtele ja väikestele meeldejäävat metsalaagrit, nii 24-tunnist, kui 3- päevast.
Varustus, toit, olmevahendid ja läbiviijad on kõik meie poolt.
Laagri märksõna on keskkonnateadlik käitumine, mille käigus õpime:Tuletegemise põhitõdesid;Millist vett võib loodusest juua, looduslik vee filtreerimine;Looduslikest materjalidest varjualuse ehitamine ja ellujäämise põhitõed;Söödavaid metsaande;Märkama ja kuulama.Palju liikumist, mängulusti ja seikluslikke tegevusi. Ja mis kõige olulisem, ööbimine suurtes telkides (soovi korral võib oma telgis).
Grupp alates 10 inimest
Väike tänav 21, Tapa linn, Tapa vald, 45108
Raudsilla Matkakompleks asub imelise looduse keskel, kus on ideaalne nii rahulikumaid kui ka aktiivsemaid meeskonna- ja seiklusmänge mängida. Meie juures on teil võimalik maha pidada üks korralik vibu- või pildilahing, proovida oma kätt discgolfis või oskusi võrkpallivõistlusel. Pange proovile oma meeskonna ühtsus orienteerumismängus või maa ja taeva vahel kõikudes.
Need seiklused jäävad kauaks meelde!
Uuri küla, Kuusalu vald, 74627
Toolse ordulinnus asetseb kauni mere ääres ning on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus. Esialgne majakindlus rajati arvatavasti juba 14.saj ordu poolt sadama, kauplemiskoha ja teede kaitseks. Liivi sõja käigus käis linnus käest kätte ning lõpuks jäi Rootsi vägede valdusse. Lõplikult purustati ta Põhjasõja päevil 18. saj alguses. Praegu on linnus varemetes.
Toolse ordulinnus pakub palju silmailu ning on suurepärane looduse ja mere nautimise koht.
Toolse küla, Haljala vald, 45443