Matkarajad

Lahemaa loodusega tutvumiseks on parim viis leida piisavalt aega ja mugav matkavarustus ning võtta ette siinsete matka- ja õpperadade avastamine. Matkarajad on Lahemaal erineva raskusastmega ja eripalgelised – on tunni-kahe pikkuseid rabaringe, on 45 km Oandu-Ikla matkateed, aga on ka kivine kilomeeter Mandri-Eesti põhjapoolseimasse tippu Purekkari neemele. Käsmu poolsaare metsad kutsuvad end avastama nii jalgsi kui ka pedaalides. Lahemaad läbib ka kaugmatkarada E11, mille Baltikumi lõiku nimetatakse Metsa matkarajaks, ning mis saab alguse Scheveningeni linnast Hollandis ja lõpeb Tallinnas.

 

Lahemaa matkaradadele soovitame kaasa kutsuda ka giidi, kelle leiad siit.

 

Loodusesse minnes hoolitse alati selle eest, et sinuga kaasnev koormus loodusele piirdub vaid sinu kohaloluga. Tekkivad pakendid ja kasutatud salvrätid sorteeri vastavalt jäätmekäitluse reeglitele. Hoia matkarajad Lahemaal puhtad!

 

 

Lahemaa rahvuspargi õpperajad:

Majakivi matkarada
Autor: Margus Kontus

Altja loodus- ja kultuuriloolised rada | 4,2 km
Koprarada | 1 km
Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada | 4,2 km
Majakivi-Pikanõmme õpperada | 7 km
Oandu loodusmetsarada | 4,7 km
Oandu pärandkultuurirada | 3,4 km
Oandu taimetarga rada | 1 km
Ojaäärse metsarada | 3,5 km
Sagadi-Oandu metsajuttude rada | 5,6 km
Tsitre Puude rada | 1km
Viru raba õpperada | 3,5 km
Hara lahe rannalooduse rada
Mohni õppe- ja matkarada
Mähu otsa ja Purekkari neeme linnuvaatlusrajad
Pähkneeme luitemänniku ja mereranna rada
Võsu koduloorada

 

Lahemaa rahvuspargi matkarajad:
Käsmu jalgrattarada | 11,6 km
Käsmu matkarada | 15 km
Oandu-Võsu matkarada | 9,5 km

 

Vaateplatvormid:
Majakivi-Pikanõmme õpperada
Viru raba

 

Linnuvaatlustornid:
Vihasoo linnuvaatlustorn
Viinistu linnuvaatlustornid

 

Eestis on allikaid olulisteks pühapaikadeks alati peetud, enamikul arvati olevat tervendav toime ja allikasse heideti ohvrianniks hõbemünte. Aegviidu Siniallikad on tuntud muistse ohvriallikana ja oma nime saanud omapärase sinise varjundi tõttu, mis on tingitud põhja settinud sinisest savist. Aegviidu Siniallikad on tõusuveeallikate rühm, mis asub Kõrvemaa maastikukaitsealal. Siniallikad toovad vee maapinnale oosidevahelises nõos, kus asub allikajärvik. Siniallikad asuvad Kauksi-Aegviidu-Penijõe matkaraja ääres, parim aeg allikaid külastada on suurvee ajal.
Jäneda küla, Tapa vald, 73602
Pärandkultuuriks nimetatakse jälgi, mida eelmised põlved on oma elust maastikule maha jätnud ning mis toovad meieni teateid ammu kadunud elulaadist. Rada algab RMK Oandu looduskeskuse õuest, teeb ringi hoonete vahel, heinamaal, metsas, külateel ja jõuab lõpuks looduskeskuse juurde tagasi. See on tähistatud viitadega ja märkidega puudel, rajal on 28 huvipunkti infotahvlitega eesti ja inglise keeles. Näeme kilomeetrite pikkusi sammaldunud kiviaedu, vanu verstakive, metsa kasvanud heinamaid, üle 100 aasta vanuseid metsasihte, vaigutatud mände, hundiaeda, metsloomade söödahoidlat, vana taimeaeda jne
Oandu küla, Haljala vald, 45432
Retkel tutvume Valgejõe ürgoru looduse ja siinsete külade kultuurilooga. Osaledes 4-tunnisel retkel, saad kohaliku loodusgiidi juhendamisel hea ülevaate, miks on Valgejõe ürgorg juba üle poole sajandi kaitse all ning kuidas siia tekkis Eesti vanim rahvuspark. Tutvume Lahemaa suurima jõe ja selle elustikuga ning Balti klindiga. Nõmmeveskil uurime kanjonorgu ja kunagise hüdroelektrijaama varemeid, maitseme allikavett ning kuulame joa kohinat. 10 km pikkune retk algab Kotka küla parklas, kulgeb mööda mõnusat metsateed vaheldusrikkal maastikul ja lõppeb Nõmmeveski parklas.
Kotka küla, Kuusalu vald, 74809
Räätsadega rabal kõndimine ja seal õõtsumine tekitab ebamaise tunde – kõnnitakse ju sisuliselt vee peal. Kõnnu Suursoo ja seda ümbritsevad oosid on tekkinud jää-aja tulemusel. Raba ümbritsev maastik on selline, et piirkonda nimetatakse ka "Eesti Šveitsiks". Vaatetornist avanevad võrratud vaated laugastele ja värvilisele rabamosaiigile. Hinnas on matkajuhi teenus, räätsad, säärised, suupisted ja jook. Minimaalne grupi tasu 700 € (kuni 15 inimesele). Kui tahad kogeda raba ilu ja võlu eemal laudteedest ning rabast rohkem teada saada, siis tule räätsamatkale koos Wanderlustiga!
Suru küla, Kuusalu vald, 74615
2014. aastal avasime ratastooliraja ajaloolises 16. sajandil rajatud metsapargis. Ratastoolirajal on võimalik tutvuda loodusobjektidega metsas, kus on palju haruldusi nagu 200 aastane kask ja üle 40 cm diameetriga pihlakas.  Metsarajal käimine pakub füüsilist tegevust, uusi teadmisi uutest liikidest ja ka lihtsalt väga head ja positiivset meeleseisundit. Retke juhib loodusgiid. Teadaolevalt on see esimene pärandkultuuriobjektile rajatud rada.
Järsi küla, Tapa vald, 46007
Retkel tutvume Valgejõe ürgoru looduse ja siinsete külade kultuurilooga. Osaledes 4-tunnisel retkel, saad kohaliku loodusgiidi juhendamisel hea ülevaate, miks on Valgejõe ürgorg juba üle poole sajandi kaitse all ning kuidas siia tekkis Eesti vanim rahvuspark. Tutvume Lahemaa suurima jõe ja selle elustikuga ning Balti klindiga. Nõmmeveskil uurime kanjonorgu ja kunagise hüdroelektrijaama varemeid, maitseme allikavett ning kuulame joa kohinat. 10 km pikkune retk algab Kotka küla parklas, kulgeb mööda mõnusat metsateed vaheldusrikkal maastikul ja lõppeb Nõmmeveski parklas.
Kotka küla, Kuusalu vald, 74809
Räätsadel pääsed rabas sinna, kuhu laudtee sind ei vii! Viru raba asub Tallinnast 50 kilomeetri kaugusel. Siin on kaunis männimets, sinavad rabalaukad ja vaatetorn. Seikleme laugaste vahel ja tunneme, milline on jalge all vetruv õõtsik. Hooajal nopime marju. Matkajuht räägib rabataimedest, loomadest, kohapärimusest ja sellest, miks on rabad tähtsad ökosüsteemid. Hinnas on matkajuhi teenus, räätsad, säärised, suupisted ja jook. Minimaalne grupi tasu 700 € (kuni 15 inimesele). Kui tahad kogeda raba võlu eemal laudteest ja rabast rohkem teada saada, siis tule räätsamatkale Wanderlustiga!
Kemba küla, Kuusalu vald, 74708
Kaunis rabamaastik laugaste, kidurate mändide ja vaatetorniga ootab matkama! Mu lapsepõlvekodu on siinkandis. Kuigi siis veel Viru rabas matkarada ei olnud,  sattus meie pere siia marjule-seenele ja isal oli asja töö pärast. Nüüd on siin tore matkarada, kus on võimalik mugavalt Viru raba tundma õppida. Siin on jalgrada läbi kena männimetsa, maaliliste laugaste vahel looklev laudtee, vaatetorn ning piknikukoht Kalmeoja poolse parkla lähedal. Kõik see ootab avastamist giidi juhendamisel! 
Kolga alevik, Kuusalu vald
Käsmu matka- ja jalgrattarada asub Käsmu kaptenite külas Lahemaa rahvuspargis. 14 km pikkune tähistatud rada kulgeb Käsmu kabeli juurest Käsmu küla lõpus asuva parklani. Rada teeb poolsaarele ringi peale tutvustades 1500 aastat tagasi merest eraldunud Käsmu järve ja poolsaare värvikat loodust.
Laane tee , Käsmu küla, Haljala vald
Presidendi matkarada on 10 km pikkune Aegviidust algav läbi Nelijärve Jänedale kulgev metsarada Lääne-Virumaal. Talvehooajal toimub rajal üha enam populaarsust võitnud retk Presidendi matk, kus osales ka Arnold Rüütel, Eesti Vabariigi president 2001-2006. Huvitav teada: Rada on saanud oma nime kahe EV presidendi Konstantin Pätsi ja Arnold Rüütli järgi, kes siinsel rajal tihti käinud. EV esimene president Konstantin Päts oli Nelijärve turistide kodu mõtte algataja ja ehituse rahastaja ning Jäneda Põllutöökeskkooli rajaja. Arnold Rüütel on Jäneda kooli 27. lennu vilistlane.
Jäneda küla, Tapa vald, 73602
3,5 km Viru õpperaja loodusvaatlusmatk ronime vaatlustorni, tutvume soode ja raba taimestikuga ning saame näha endiseid liivaluited ja nõmmemetsa. Kevadest hilissügiseni näeme erinevat taimestikku, näiteks putuktoidulist huulheina või lõhnavat kanarbikku. Eksootiline on korraks ka uduses ja kastega kaetud rabas laukasse hüpata! Teekonnal saab ka mustikaid ja pohlasid suhu pista. Korraldame retke teie soovidele vastava ja meie poolt on transport ja giid.
Kemba küla, Kuusalu vald, 74708
Purekkari neem on mandri-Eesti kõige põhjapoolseim punkt. 1,5 km pikkune kivine ja rändrahnurohke neem asub Lahemaa rahvuspargis Pärispea poolsaarel. Neem lõpeb väikese saarega, kuhu pääseb vaid siis, kui vesi on madal. Õitsemise ja sügisese viljumise ajal püüavad pilku okkalised põõsad - kurdlehised roosid. Sügisel võid seal kohata palju rändlinde. Neeme lähedal asuvad endised sõjaväerajatised ning RMK telkimisala. Parklasse viiv tee on kitsas ja suure bussiga sinna ei pääse.
Pärispea küla, Kuusalu vald, 74706
Retkel koged Lobineeme looduslikku ja kultuurilist eripära, veetes samal ajal meeldivalt aega. Matk, mis nõuab kerget füüsilist pingutust, viib meid läbi küla Lobi Muuseumisse, sealt Lobineeme tippu. Retke juhendab kohalik giid, kelle  jutustatud lood aitavad mõista Lobi küla elu-olu läbi aegade. EROPARC sertifikaat. Loodus-kultuur-ajalugu.  Ammuta positiivset energiat ja luba endale heaoluemotsioone! Lobineeme avastusretkele saad juurde valida pikniku ja/või töötoa. Programmi kestvus, hind kujunevad sinu poolt tehtud valikute põhjal.
Lobi küla, Haljala vald, 45425
Pariisi tervise- ja suusaradadel on talvel 5 km pikkune mägisem treeningring, millest 1,6 km on valgustatud. Lisaks on igal aastal 6 - 10 km pikkune ilma suuremate tõusudeta harrastajatele mõeldud matkaring. Talviseid suusaringe saab sõita eraldi ringidena, mis on 10 km, 6 km ja 3 km pikkused.Suvel on avatud 5 km pikkune ratta- ja jooksuring ning 18 korviga discgolfipark. Lähedalasuvast Pariisi puhkekülast on võimalik laenutada matka-, suusa- ja uisuvarustust. Samuti jalgrattaid, discgolfi kettaid ja palli.
Pariisi küla, Kadrina vald, 45227
Fatbike matk Valkla piirkonnas ja rannas võib olla mõnus kulgemine või turnimine künklikel luidetel. Kivised rannaosad pakuvad tehnilist nikerdamist ja mõned kitsad rajad ning veeületus põnevust. Peale rannariba läbimist keeratakse metsa, sealt tee peale ja läbitakse värviline ja kaunis Kaberneeme küla. Poolsaare tipus tehakse paus, peale mida suundutakse tagasi läbi küla rannaäärsesse metsa, kus huvitavad risti-rästi jooksvad künklikud rattarajad panevad silma särama igal rattasõbral ja samas on võimalik kõrgemalt näha rannavaadet pisut teise nurga alt.
Valkla küla, Kuusalu vald, 74630
Ojaäärse metsarada asub Palmse lähedal Lahemaa rahvuspargis Lääne-Virumaal. 3,5 km pikkune õpperada algab Ojaäärse loodusmaja parklast ja teeb ringi Kuresoo oja ja Pikapõllu oja vahelistes metsades. Rajal leidub palju pärandkultuuri objekte – piirikive, vanu metsasihte, verstakive jne. Siin saad tutvuda ka lindude, loomade ja ravimtaimede kohta käivate rahvapärimustega. Hea teada: Ojaäärse metsarada on sobiv loodusrada ka väheste metsakogemustega inimestele.
Võsupere küla, Haljala vald, 45405
Tamsalu tervise- ja suusarajad pakuvad suurepäraseid võimalusi vabas õhus treenimiseks nii metsas kui maastikul. Erinevate raskustega rajaprofiilid täidavad ka kõige nõudlikuma treenija soovid. Tamsalu terviserajad jagunevad: Terviserada – raskema reljeefiga ringidMatkarada – kergema reljeefigaTrimmirada – mõeldud talvel kõndijatele (kus saavad sõita ka suusatajad)Radade pikkus on 1,7 km, 3,7 km, 5,4 km ja 8,9 km. Pimedal ajal on võimalus treenida 3,7 km pikkusel valgustatud ringil kuni kella 21.00-ni. Läheduses on spordikompleks, kus on võimalus pärast treeningut pesta ja riideid vahetada.
Toome tänav , Tamsalu linn, Tapa vald, 46107
Meie matkasiht on Rutja - põline Põhja-Eesti rannaküla, mille nimevormi on kasutatud juba üle 500 aasta vanadel dokumentidel Selja jõe aasade kohal. Nood aasad koos kõrgete jõekallastega on tänaseks Selja maastikukaitsealana hoiu alla võetud. Avastamegi selle jõeäärse maa unustatud radu, hingame vana metsa hõngu, kuulame loodushääli, väisame voolavate vete uuristatud sängi, imetleme mereranda ja vaatame muistse külaelu jälgi maastikul. Rajale jääv suur rändrahn pajatab veelgi vanematest aegadest.Matka algus- ja lõpp: Rutja külaplats Kestus: 2-3 tundi Vahemaa: 6-7 km Hind: 180.00 eurot rühm
Rutja küla, Haljala vald, 45451
Lahemaa loodus on võrratu, eriti kui selle saladuse avastamiseks ulatab abikäe kogenud retkejuht! Loodusgiid ja jahimees Peeter Hussar on Lahemaa raudvara. Temaga koos uitame metsaradadel ja uurime looduse märke: kelle käpajäljed on jätnud jäljed lumele, kelle küüne kriimud on puukoorel, kes sabistab põõsastes või rõkkab puulatvades. Tema abil jutustavad oma loo lõhnad ja helid, isegi metsavaikus muutub kõnekaks! Metsaretk sobib suurepäraselt seminaripäeva lõpetuseks, sõpradega looduse avastamiseks või meeskonnakoolituse osaks. Loodus ootab alati, sõltumata aastaajast ja kellaajast!
Sagadi küla, Haljala vald, 45403
Giidiga jalgrattamatkad Lahemaa rahvuspargis. Jalgrattamatku pakume järgmistel marsruutidel: 1. Võsu-Käsmu-Võsu (12 km, 4 tundi) - põnevad metsateed mööda mereäärt viivad meid Võsult kaptenite külla Käsmu. 2. Võsu-Palmse-Võsu (~23 km, 5 tundi) - Palmse mõis kuulus von der Pahlen-i perele. Mõisakompleks on täielikult taastatud ning toimib vabaõhumuuseumina. 3. Võsu-Sagadi-Võsu (~20 km, 4 tundi) - Sagadi külas asub RMK Sagadi metsamuuseum, mis on ideaalne ekskursioon loodusõpetajatele.
Mere tänav 16, Võsu alevik, Haljala vald, 45501
Kõnnu Suursoos valitseb eriline atmosfäär. Oosidevahelisel hiidvaagnal lebav järv on aastatuhandete jooksul rabastunud, valgusküllane soo pind on tihedalt täis pikitud laugastega. Kaunis panoraamvaade männibonsaidega ehitud muinasjutumaastikule avaneb soo keskel kõrguvast Paukjärve-äärsest vaatetornist. Hinnas on matkakorraldus, räätsad, kepid, vajadusel säärised, matkajuht. Matka lõpus on võimalik nautida piknikku vabas õhus ning jääda lõkke äärde mõnulema. Min grupi tasu 300 € (kuni 10 inimesele), iga järgnev 30 € in.
Suru küla, Kuusalu vald, 74615
Viru raba on silmapaistvalt mitmekülgne - eri maastike, laugaste, kõrgsoo siilude ja älvestega raba. Matkal laugaste vahel kulgeme ka üle soosaarte ning heidame pilgu turbakaevandamisest taastuvale rabale. Teekonna lõpetame raba ümbritsevatel oosidel matkates. Soovi korral saab lõkke ääres süüa. Hind: täiskasvanud 300 € (kuni 10 inimest), iga järgnev 30 € in. lapsed (6-16a) 300 € (kuni 15 inimest), iga järgnev 20 € in. Hind sisaldab: matkakorraldus, räätsad, kepid, vajadusel säärised, matkajuht. Matkaja pangu jalga kummikud, selga aastajale vastav riietus. Tutvu ka plaaniliste matkadega.  
Kolga alevik, Kuusalu vald, 74602
Kas teadsid, et lilleniit on omaette maailm, täis põnevust ja saladusi ja kus kihab üllatavalt mitmekesine elu? Selles kaunis loodusaias saate imetleda maalilist värvikirevat lilleniitu, lummavaid kõrrelisi ja käharaid kadakaid. Olete teretulnud juunikuust kuni septembrini. Aed on avatud suurematele gruppidele (grupi suurus vähemalt 10 inimest). Aia külastus on tasuline ning toimub eelneval kokkuleppel. 
Oandu küla, Haljala vald, 45432
Oandu-Võsu matkarada asub Oandul Lahemaa rahvuspargis Lääne-Virumaal. 9,5 km pikkune rada algab Oandu telkimisalalt ja suundub Võsu telkimisalale. Täiendav info, kaardid ja pildid siit.  Oandu-Võsu matkarada on RMK Oandu-Ikla Matkatee esimene lõik. Matkatee kulgeb siin endise Oandu-Koljaku loodusreservaadi põliseid metsi läbival muistsel Seljaku teel, on hästi läbitav nii jalgsi kui rattaga. . Enne rajale minekut tasub külastada Oandu looduskeskuse näitusi ja püsiekspositsiooni, RMK Oandu teabepunktist saab kaarte ja infot raja kohta. Rajale minnes saab auto jätta Oandu looduskeskuse parklasse
Oandu küla, Haljala vald, 45432
1,7 km ja 1 km pikkustel terviseradadel on võimalus tegeleda tervisejooksuga, kõndida ja kepikõndi teha, harrastada matkasporti. Talvel on siia oodatud suusatajad. Rada on valgustatud, väikeste tõusudega, suhteliselt sile. Rada algab ja lõpeb samas punktis. Talvisel perioodil saavad suusatajad kasutada korralikku klassika- ja vabatehnikarada, kus kõrguste vahe on 6 m. Lapsi ootab kelgumägi, kus liugu lasta.  Terviserajal on ka jõulinnak, kus saab teha välijõusaali trenni ja tegeleda harrastusvõimlemisega. Olemas on varbsein, ronimissein ja muu vajalik. Lähedalasuvas parklas on 10 parkimiskohta.
Viitna tee , Kadrina alevik, Kadrina vald, 45201
Selle tuuri ühele sihtliigile ehk ilvesele, tähendab kevad paaritumishooaja algust. See on parim aeg, mil ilvest võib leida ja näha. Ilvest otsime päikseloojangu eelsest ajast kuni öötundideni põhiliselt  Lahemaa rahvuspargis. Teine väga oluline sihtliik sellel tuuril on kirjuhahk, kes talvitub Saaremaa rannikuvetes. Lisaks neile kahele eespool mainitud liigile proovime näha ka kakke, rähne, metsakanalisi, kaure, aule ja teisi veelinde ning kõike muud, mis Eesti loodusel pakkuda on. Ööbimine külalistemajades/hotellides twin-tüüpi kõigi mugavustega tubades. Hind sisaldab hommiku- ja õhtusööke.
Sagadi küla, Haljala vald
Oandu loodusmetsarada asub Oandul, Lahemaa rahvuspargis. Raja läbimiseks kulub ca 2 tundi. Looduses on alati midagi uurida, õppida ja avastada. 4,7 km pikkune Oandu loodusmetsarada tutvustab vanu rannamoodustisi, põlismetsa, erinevaid metsatüüpe ja metsloomade tegutsemise jälgi. Siin on igal künkal erinev mets ning igas lohus isemoodi soo. Hea teada: - Metsaretke võiks alustada Oandu külastuskeskuse näituste külastamisega, siis saab juba ette põnevat infot, millega rajal tutvuda. - Pane rajal oma teadmised mänguliselt proovile nutimänguga "Jalutades põlismetsas".
Oandu küla, Haljala vald, 45432
Ojaäärse metsarada asub Palmse lähedal Lahemaa rahvuspargis Lääne-Virumaal. 3,5 km pikkune õpperada algab Ojaäärse loodusmaja parklast ja teeb ringi Kuresoo oja ja Pikapõllu oja vahelistes metsades. Rajal leidub palju pärandkultuuri objekte – piirikive, vanu metsasihte, verstakive jne. Siin saad tutvuda ka lindude, loomade ja ravimtaimede kohta käivate rahvapärimustega. Hea teada: Ojaäärse metsarada on sobiv loodusrada ka väheste metsakogemustega inimestele.
Võsupere küla, Haljala vald, 45405
Ponisõitu teeme nii päris pisikeste kui ka eesti hobuse mõõtu ponidega. Ootame ponisõidule lapsi, kes tahaksid proovida ponidega tegelemist ega käi veel päris ratsatrennis. Alustame poni puhastamisega ja näitame kuidas käib saduldamine. Laps saab kõiges ise kaasa lüüa. Poniga teeme olenevalt ilmast ja aastaajast tiiru talli ümbruses. Programmi kestvus ca 30-40 min  Huvitav teada: Hobune mõjutab ainulaadsel moel kogu oma olemusega inimese keha ja meelt. Ratsutamine parandab üldist füüsilist võimekust, koordinatsiooni ja tasakaalu, soodustab head rühti ning arendab peenmotoorikat, lõõgastab. 
Rutja küla, Haljala vald, 45451
Rabas käimine on igal aastaajal huvitav, ta on alati vahelduv ja värvikirev (ainult mitte rohke lumega talvel). Et rabasid paremini mõista, tuleks neid külastada koos loodusgiidiga. Retke käigus teeme 3 või 6 km pikkuse jalutuskäigu mööda laudteed, vaatame ümbrust vaatetornist, käime freesturbavälja ääres, katsume ja vaatame erinevaid taimi olenevalt aastaajast ning räägime raba tähtsusest elustikule ja pärimustest. Lisatasu eest saab tellida transpordi või toitlustuse. Hind sõltub grupi suurusest, retke pikkusest ja lisateenustest. Küsige pakkumist!
Kolga alevik, Kuusalu vald, 74602
Ohepalu rabas saab räätsadega iga kord ise marsruudi ette võtta. Kaugemale minnes pole ka Kõrvemaa rabad liiga pika tee kaugusel. Linnumäe Loodustalus on kaksteist räätsapaari rentimiseks. Soovi korral saab matkale minna omapead või kogenud teejuhiga. 
Ohepalu küla, Kadrina vald, 45225
Kergelt sportlik tegevus vabas õhus koos vahva matkajuhiga, kes teab looduses hakkama saamise tõdesid une pealt, on heaks vahelduseks. Räätsadega või ilma (olenevalt sinu soovist) matkatakse tornini, kust avanevad vaated imelisele Põhja-Kõrvemaa loodusele, olgu ta siis parasjagu suvine, kevadine, sügisene või talvine. Kõnnu Suursoo teevad maaliliseks arvukad väiksed ja sopilised suuremad laukad, nt Tallekesejärv. Pakume transporti rappa ning seejärel Kõrvemaal asuvasse sauna, kus saab kere soojaks kütta ning vajadusel tellida ka kodust toitlustust.  Matkaseiklus algab Tallinnast.
Suru küla, Kuusalu vald, 74615
Räätsamatka käigus tutvutakse soo arengujärkudega ning õpitakse tundma rabaelustikku, rabas elavate liikide omavahelisi suhteid ja seoseid elukeskkonnaga. Vaadeldakse raba kindla liigi seisukohast ning retke lõpus arutletakse liigi elutingimuste üle. Õpitakse tundma Järvesood ja Savalduma sood ning selle väärtusi. Vaatleme kurisuid, mis neelavad Järvesoost ja Savalduma soost valguvat vett. Puhkehetkel keedame teed rabaveest ja looduslikest taimedest. Läbime 3-4 tunni jooksul ligi 6-7 km. Oleme liitunud "Räätsaturismi hea tavaga", mis tähendab, et 23. aprillist - 24. juunini räätsamatku ei toimu!  
Järsi küla, Tapa vald, 46007
Kaunis rabamaastik laugaste, kidurate mändide ja vaatetorniga ootab matkama! Mu lapsepõlvekodu on siinkandis. Kuigi siis veel Viru rabas matkarada ei olnud,  sattus meie pere siia marjule-seenele ja isal oli asja töö pärast. Nüüd on siin tore matkarada, kus on võimalik mugavalt Viru raba tundma õppida. Siin on jalgrada läbi kena männimetsa, maaliliste laugaste vahel looklev laudtee, vaatetorn ning piknikukoht Kalmeoja poolse parkla lähedal. Kõik see ootab avastamist giidi juhendamisel! 
Kolga alevik, Kuusalu vald
Selle reisi eesmärk on näha ja kuulda kolme Euroopa suurkiskjat ilvest, karu ja hunti. Sügise saabudes ja ilmade jahenedes muutuvad metsloomad aktiivseks. Ilvesed on pidevalt saagijahil, karud otsivad süüa, et talveks rasvavaru koguda ja hundid peavad toitma suureks kasvanud kutsikaid. Otsime Lahemaa rahvuspargis ilveseid, ööbime Alutaguse karuvaatluse varjes ja üritame kuulda hundikarja ulgumist Matsalu rahvuspargis. Meil on väga hea võimalus näha ilvest, karu, kährikuid ja põtrasid ning kuulda hunte. Sügis on ka lindude rände aeg ja lisaks rändlindudele otsime kakkusid, metsiseid ja tetresid.
Sagadi küla, Haljala vald
Neeruti maastikukaitseala matkarada asub Rakvere-Pärnu mnt ääres Kadrinast 3 km lõuna suunas. Neeruti loodusrada on läbitav 1,5 ja 3,5 km ringina. Rada kulgeb loode-kagu suunaliste pikkade vallseljakute - ooside harjadel, mille järsk kalle ulatub kohati 45 kraadini. Lühem rada teeb ringi ümber Tagajärve ja Eesjärve edelakaldale jäävale Sadulamäele – muistsele linnamäele. Pikem ring ulatub Kiissaaugumäeni. Rada kulgeb piki 10 000 a. tagasi tekkinud oose. Rajal tutvud siin lähedal Jõeperes sündinud eesti kirjaniku ja arsti Fr. R. Kreutzwaldi eeposes "Kalevipoeg" tuntuks kirjutatud paiga loodusega. 
Võduvere küla, Kadrina vald, 45238
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks rajatud tammepark. Pargi rajamist Tamsalus Paide maantee äärde alustati 2017. aastal. Istutati 100 noort 3-4 meetri kõrgust tammepuud. Tammede ümber paigaldati raudbetoonvööd, mille ülemistele kaldpindadele on süvistatud 100 Eesti vanasõna. 10 tamme ümber on ehitatud ümmargused istepingid. Pargis on jalgteed koos valgustusega. Tammepark laiub Tamsalu lääneosas Kukelossi ümber. Kukelossi nime all tuntud tsaariaegse hoone müürid on konserveeritud ja viimistletud. Müüride vahele on ülesseatud lubjatööstuse ajalugu tutvustav ekspositsioon.
Tamsalu linn, Tapa vald
Veetke pere või sõpruskonnaga üks tore päev looduses ning ammutage uusi teadmisi! Metsaretke/matka eesmärk on õppida tundma metsaelanike tegevusjälgi looduses, tutvuda metsloomade lisasöötmise põhimõtete, jahimeeste tegemistega ning käsitleda loodushoidlikku ja keskkonnasõbralikku mõteviisi. Retkel metsa lahendame praktilisi ülesandeid Ubari Loodustarkuse Keskuses, teeme praktilisi töid looduses, määrame selgroogseid loomi ja uurime nende karvkatet, jälgime ulukite ratsiooni ning toitume looduslike võimaluste piires taimeosadest otse loodusest.
Nõmmiku tee 1, Kaberla küla, Kuusalu vald, 74631
Kutsume sind puhkama looduslikult kaunisse kohta Lahemaa Rahvuspargi vahetus läheduses. Mätta Ratsatalus pakume ja pöörame erilist tähelepanu ratsutamisele, ratsamatkadele ja hobustega seotud meelelahutusele. Oodatud on ka kõik need, kes vähegi naudivad kaunis looduses ratsutamist, niisama looduses olemist, lõkke ümber istumist, kiikumist, püstkojas grillimist ja muud sinna juurde kuuluvat.
Paasi küla, Haljala vald, 45433
Korraldame jalgrattamatku Pandivere kõrgustikul ning Puhta vee teemaparki ümbritsevate looduse ja väärtvaatamise kohtadesse. Rendime teile jalgrattad ning haagisega saame need tuua sobivasse kohta. Paneme kokku just teile sobiva pikkusega ja kestvusega matka siniallikatele ja karstialadele. Jalgrattarendi päevahinnale lisandub transpordikulu vastavalt kilometraažile ja ka jalgrattaretke giidi tasu.
Järsi küla, Tapa vald, 46007
18 km pikkune Võsu-Nõmmeveski matkarada asub Lahemaa rahvuspargis Lääne-Virumaal. Rada algab Võsu telkimisalalt ja suundub Nõmmeveskile. Matkarada kulgeb mööda vanu metsateid, läbib Võhma põlisküla, kus näeb eelajaloolise asustuse jälgi - Tandemäe kalmeid. Pärast metsalõigu läbimist jõuab rada Joaveskile ja sealt edasi Nõmmeveskile, kus näed Lahemaa uhkeimaid jugasid. Rada on võimalik läbida ka jalgrattaga. Peatuda saad Nõmmeveski lõkkekohas, kus võib ka telkida. Hea teada: Võsu-Nõmmeveski matkarada on osa 79 km pikkusest Oandult Aegviitu kulgevast Kõrve rajast.
Koljaku küla, Haljala vald, 45419
See on Eesti päris põhjatipu avastusretk. Ja rannikust ühe kaugeimal asuva Eesti väikesaare külastus. Siin on kõndinud vähesed inimesed. Sageli öeldakse, et Purekkari neem Lahemaa rahvuspargis on Eesti põhjatipp. Mandri-Eesti oma tõepoolest. Riigi päris põhjapoolseim paik on aga Kunda rannikust Lääne-Virumaal ~28 km kaugusel avameres asuv Vaindloo saar. Peale meresõitu kaatriga näeme üle kuue hektari kivist maad, Eesti suuruselt neljandat rändrahnu, tuletorni (muide, kunagi Vormsilt sinna toodud), radarijaama ja veel veidi väheldast hoonestust. Vestame kohalugusid, mis suuremad kui saar ise.
Vainupea küla, Haljala vald, 45446
Kui sulle meeldib tervislik eluviis, ilus loodus ja karastav vesi, siis leiad meilt parimad võimalused oma vaba aja veetmiseks. Pakume sulle retkejuhiga matku Ohepalu rabas. Peale viibimist looduses pakume lõõgastavat sauna. Ööbida saad suvehooajal telkides ja aidas heintel, aastaringselt aga Õnnela külalistemajas. Hea teada: Linnumäe Loodustalu on Ohepalu raba servas paiknev 150 aasta vanune elektrita popsitare kus pakutakse autentset talutoitu, kuuma eesti sauna ja arhailist ajastukohast majutust. 
Ohepalu küla, Kadrina vald, 45225
Tule ja veeda üks aktiivne päev Lahemaa rahvuspargis! Meie 10 kilomeetrisel Lahemaa jalgrattamatkal külastame mitmeid põnevaid paiku. Matk on sobilik nii täiskasvanutele kui ka lastele. Esimese peatuse teeme Lahemaa pärimuskojas, kust edasi sõidame Muuksi Linnamäele, kus laskume köiega ka allikat uurima. Meie teele jäävad veel Tsitre rand ja mõis, kus pakatame lugusid Lahemaa pärandkultuurist. Lõpetuseks külastame ka karulaugu kasvukohta. Matka jooksul keedame osalistele lõkkel loodusest kogutud taimedest teed ja kehakinnituseks suppi. Matka alguspaik täpsustub broneerides.
Kuusalu küla, Kuusalu vald, 74609
Tahaks loodusesse pere või sõpradega jalgrattaga matkama minna või kasvõi lihtsalt Kuusalu ümbruses sõita? Rattaring pakub kontaktivaba keskkonnasõbralikku lahendust, mis seob rongi- või autoliikluse ja jalgrattasõidu. Kontaktivaba ööpäevaringne jalgrattarent on olemas 5 Harjumaa vallas! Rendijaamad asuvad Aegviidus, Kostiveres, Arukülas, Raasikul, Kehras, Kuusalus, Alaveres, Kosel ja Anijal. Laenutamine, tagastamine ja tasumine läbi Bikeep telefonirakenduse. Jalgratta võib laenutada soovitud ajaks ja tagastada ükskõik millisesse rendijaama. 1 tund = 1 euro (miinimumtasu 2 eurot).
Kuusalu tee , Kuusalu alevik, Kuusalu vald, 74601
Veeda päev nautides avaraid vaated kaunile maastikule! Lahemaa Retked pakub loodusmatka Muuksi-Tsitre radadel. See kant on tuntud oma ilusa looduse ja rikka ajaloo poolest. Klindiservalt avanevad vaated Kolga lahele ja Juminda poolsaarele. Kohtumispaik on Muuksi linnamäe parklas, kust alustame 6,2 km pikkust matkaringi. Matkame vanal külatanaval, nüüdisaegsel külateel ja klindi kallasrajal. Teekonnal oleme ümbritsetud rikkalikkust loopealse taimestikust ja kuuleme lugusid möödunud aegadest ning tänasest päevast.  Tsitre mererannas on RMK lõkkekohad, kus on võimalik pärast matka pikniku pidada.
Tsitre küla, Kuusalu vald, 74616
Jalgratastel näeb kaugeid, unustatud ja hüljatud külasid, tuntud ja tundmatuid mõisu, leiab Kõrvemaa oose ja järvekesi, kuhu autodega ligi ei pääse. Pakume sulle matkajuhti jalgrattamatkadele. Peale viibimist looduses pakume lõõgastavat sauna. Kui tuled omaette matkama, siis Ohepalust saab kaardid kaasa. Põhjalikumalt ette valmistades saab marsruudi enne paika panna ja isegi viidad teeristidele tellida. Hea teada: Linnumäe Loodustalu on Ohepalu raba servas paiknev kaheksat põlve teeninud elektrita popsitare, mis on matkade alguspunktiks või sobib saunatamise kohaks.
Ohepalu küla, Kadrina vald, 45225
Kauni loodusega Mohni saare vaatamisväärsusteks on ammustest aegadest laevameeste tähtsaks teejuhiks olnud Mohni tuletorn, nõukogude aegadest säilinud piirivalve abihooned, kaitsealune põlispuu Mohni pärn, liivaluited ning kivimosaiigid. Mohni saar kuulus ajalooliselt mungakloostrile. Hiljem oli saar legendi kohaselt varjupaigaks mereröövlitele. Meie päev saab alguse Viinistul, kust väljub kaater Mohnile. Saarel viibides tutvume sealse puutumatu ja imelise loodusega ning matkame saare risti ja põiki läbi koos kohaliku matkajuhiga, kes tunneb koha eripära, ajalugu ja legende kõige paremini.  
Viinistu küla, Kuusalu vald, 74701
Torn asub Lahemaa rahvuspargi kõige linnurikkamas kohas Vihasoo rannaniidul, kust avaneb vaade Eru lahe loosaartele, mis on 26 linnuliigi pesitsusala ning rändlindude peatuskoht. Korraga paarkümmend inimest mahutav torn on 7 m kõrge, vaateplatvorm asub maapinnast ligi 4 meetri kõrgusel. Infotahvlid tutvustavad loosaarte ja Eru lahe lindusid ning ka tee ääres asuvat kaitsealust künnapuud. Torn paikneb elektrikarjusega piiratud alal, kus viibivad lihaveised. Koplisse pääseb nurgaga värava kaudu, sealt veised läbi ei mahu. Vaatlustornis on linnupiltide püsinäitus.
Vihasoo küla, Kuusalu vald, 74703
1 km pikkune Koprarada asub Lahemaa rahvuspargis, Oandul. Raja läbimiseks kulub umbes pool tundi, millega saavad hakkama ka kõige väiksemad matkalised. Õpperada tutvustab Altja jõge, jõe orgu ja siinset elustikku ning kooslusi. Matkarada kulgeb oosi kõrgetel nõlvadel, kust avanevad kaunid vaated kärestikulisele Altja jõele. Siinne ürgorg on kobrastele ideaalne elupaik. Sügavas jõeorus matkates näed kobraste tegevuse jälgi - kopratammisid, kaldanõlva sisse rajatud urge, liuradu ja langetatud puid. Koprarada on üks tore peatuspaik peale pikka bussi- või autosõitu Lahemaal. 
Oandu küla, Haljala vald, 45432
Pariisi tervise- ja suusaradadel on talvel 5 km pikkune mägisem treeningring, millest 1,6 km on valgustatud. Lisaks on igal aastal 6 - 10 km pikkune ilma suuremate tõusudeta harrastajatele mõeldud matkaring. Talviseid suusaringe saab sõita eraldi ringidena, mis on 10 km, 6 km ja 3 km pikkused.Suvel on avatud 5 km pikkune ratta- ja jooksuring ning 18 korviga discgolfipark. Lähedalasuvast Pariisi puhkekülast on võimalik laenutada matka-, suusa- ja uisuvarustust. Samuti jalgrattaid, discgolfi kettaid ja palli.
Pariisi küla, Kadrina vald, 45227
Selle loodustuuri fookuses on 3 liiki – ilves, pruunkaru ja hunt. Enim tähelepanu pöörame ilvesele. Eestis elab umbes 600 ilvest ning neid otsimine Alutagusel ning Lahemaal Rahvuspargis. Eestis on ka ligi 1000 karu. Karu vaatame Alutaguse karuvarjest. Lisaks loodame kuulda huntide ulgumist. Loomade otsimise kõval jääb aega ka lindude vaatlemiseks. Tuur hind sisaldab majutust ja toitlustust.  Parim aeg reisiks on sügis aga võimalik pakkuda aastaringselt! Korraldame ka plaanilisi loomavaatluse retki kuhu saad liituda üksi või sõbraga, vaata täpsemat infot meie kodulehelt  
Koljaku küla, Haljala vald, 45419
Eestis on allikaid olulisteks pühapaikadeks alati peetud, enamikul arvati olevat tervendav toime ja allikasse heideti ohvrianniks hõbemünte. Aegviidu Siniallikad on tuntud muistse ohvriallikana ja oma nime saanud omapärase sinise varjundi tõttu, mis on tingitud põhja settinud sinisest savist. Aegviidu Siniallikad on tõusuveeallikate rühm, mis asub Kõrvemaa maastikukaitsealal. Siniallikad toovad vee maapinnale oosidevahelises nõos, kus asub allikajärvik. Siniallikad asuvad Kauksi-Aegviidu-Penijõe matkaraja ääres, parim aeg allikaid külastada on suurvee ajal.
Jäneda küla, Tapa vald, 73602
Korraldame jalgrattamatku Pandivere kõrgustikul ning Puhta vee teemaparki ümbritsevate looduse ja väärtvaatamise kohtadesse. Rendime teile jalgrattad ning haagisega saame need tuua sobivasse kohta. Paneme kokku just teile sobiva pikkusega ja kestvusega matka siniallikatele ja karstialadele. Jalgrattarendi päevahinnale lisandub transpordikulu vastavalt kilometraažile ja ka jalgrattaretke giidi tasu.
Järsi küla, Tapa vald, 46007
Puhta vee teemapargi matk "Veetarga retk puhta vee tekkekohas" on just selline ehtne ja huvitav Eestimaad ja maapõue tutvustav loodusmatk, mille märksõnadeks on ehedad loodus- ja kultuurielamused. Pandivere kõrgustiku ja Pandivere-Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala omapära kasutades näidatakse, kuidas tekib karst, selgitatakse karstinähtust, külastatakse kurisud ja müstilisi Äntu allikajärvi ning kogetakse kohalikku kultuuri. Praktilised näited elust, kuidas kulgeb suur ja väike veeringe ning esitletakse keemilist reaktsiooni lubjakiviga.
Järsi küla, Tapa vald, 46007
Käsmu poolsaar on rikas nii kultuuri kui eriilmelise looduse poolest, siin on võimalik teha nii pikemaid kui ka lühemaid retki. Kes ei teaks kuulsat kaptenite küla oma valgeksvõõbatud majade ja väärika ajalooga merekooliga? Õnnekivihunnik ja kabeliaias põlvitav Signe kuju ning NSVL-aegne militaarpärand on kohustuslikud külastusobjektid.  Käsmu poolsaar on kui suur jääajapark koos ainulaadse kivikülvi ja romantiliste rändrahnudega. Käsmu järv ja Eru laht on kohad, kuhu teenimatult harva satutakse, nii üllatabki madalate kiviste randadega poolsaar siin liivase ranna ning kõrge kaldaga.
Käsmu küla, Haljala vald, 45601
7 km pikkune rada Lahemaa rahvuspargi lääneserval Juminda poolsaare keskosas algab poolsaare idaküljel kulgeva Hara-Juminda tee äärsest parklast. 8-kujulise raja kogupikkusest 2 km on laudtee. Õpperada on tähistatud valge-roheliste märkidega puudel, rajal asub 3 suurt ja 9 väikest infotahvlit ning vaatetorn. Rada läbib Juminda poolsaare kõrge keskosa, kus kunagiste rannavallide ja liivaluidete, metsa- ja sooribade põimumine loob ainulaadse vaheldusrikka maastiku. Rajal asub Eesti suuruselt kolmas rändrahn Majakivi.
Virve küla, Kuusalu vald, 74814
Eesti muinasjutud annavad pildi meie esivanemate meelelaadist ja väärtushoiakutest, kätkevad põlist tarkust ning peidetud õpetusi. Sageli jutustavad need lood just metsast. Sagadi-Oandu Metsajuttude rajaga tähistamegi nii rahvajutu aastat kui 110 aastat Eesti looduskaitse sünnist.  Sagadi-Oandu Metsajuttude rada on loodusrada, mis ühendab omavahel RMK Sagadi Metsakeskust ja RMK Oandu külastuskeskust ning Oandu ümbruse radu. Rajal saab infotahvlitelt lugeda ja QR-koodiga ka kuulata metsaga seotud eesti rahvajutte ja kohapärimust nii eesti kui inglise keeles.
Oandu küla, Haljala vald, 45432
Räätsadel pääsed rabas sinna, kuhu laudtee sind ei vii! Viru raba asub Tallinnast 50 kilomeetri kaugusel. Siin on kaunis männimets, sinavad rabalaukad ja vaatetorn. Seikleme laugaste vahel ja tunneme, milline on jalge all vetruv õõtsik. Hooajal nopime marju. Matkajuht räägib rabataimedest, loomadest, kohapärimusest ja sellest, miks on rabad tähtsad ökosüsteemid. Hinnas on matkajuhi teenus, räätsad, säärised, suupisted ja jook. Minimaalne grupi tasu 700 € (kuni 15 inimesele). Kui tahad kogeda raba võlu eemal laudteest ja rabast rohkem teada saada, siis tule räätsamatkale Wanderlustiga!
Kemba küla, Kuusalu vald, 74708
Loodusmatka käigus tutvutakse talvise loodusega. Otsime loomade tegevusjälgi, loeme jäljeaabitsat ja määrame liike jälgede järgi. Lihvime omi oskuseid hakkamasaamiseks talvises metsas: toidu leidmiseks ja valmistamiseks. Süütame lõkke ja keedame metsataimedest teed. Matka lõpuks saavad osalejad teadmised talvisest loodusest ja oskuse toime tulla talvises metsas.
Kaberla küla, Kuusalu vald, 74631
Ohepalu rabas saab räätsadega iga kord ise marsruudi ette võtta. Kaugemale minnes pole ka Kõrvemaa rabad liiga pika tee kaugusel. Linnumäe Loodustalus on kaksteist räätsapaari rentimiseks. Soovi korral saab matkale minna omapead või kogenud teejuhiga. 
Ohepalu küla, Kadrina vald, 45225
Tallinnast 30-minutilise autosõidu kaugusel põhjarannikul asub üks Kolga lahe ilusamaid liivarandu - Valkla rand. Peene heleda liivaga rand on suurepärane suplusrand, mis eristub suurtest supelrandadest oma rahu ja puhtusega. Rannas on olemas WC ja parkimine ning riietuskabiinid. Rannast on suveperioodil võimalus rentida kajakki ja sõita lähedalasuvale Pedassaarele - asustamata saar 1 km kaugusel, kus on olemas lõkkeplatsid ja saunamaja. Rannas renditakse ka aerusurfe koos turvavarustusega. Valka rannas asub ka Valkla restoran ja puhkekeskus koos karavanipargi ning saunadega.
Valkla küla, Kuusalu vald, 74630
Tamsalu tervise- ja suusarajad pakuvad suurepäraseid võimalusi vabas õhus treenimiseks nii metsas kui maastikul. Erinevate raskustega rajaprofiilid täidavad ka kõige nõudlikuma treenija soovid. Tamsalu terviserajad jagunevad: Terviserada – raskema reljeefiga ringidMatkarada – kergema reljeefigaTrimmirada – mõeldud talvel kõndijatele (kus saavad sõita ka suusatajad)Radade pikkus on 1,7 km, 3,7 km, 5,4 km ja 8,9 km. Pimedal ajal on võimalus treenida 3,7 km pikkusel valgustatud ringil kuni kella 21.00-ni. Läheduses on spordikompleks, kus on võimalus pärast treeningut pesta ja riideid vahetada.
Toome tänav , Tamsalu linn, Tapa vald, 46107
Viime erihaagisega rattad Tamsalu raudteejaama kliendile vastu. Edasi matkame mööda Pandivere kõrgustikku, külastame Siniallika järvi ja peame piknikku Ebavere mäel. Lõunale läheme Georgi Söögituppa. Matka jooksul peatume vaatamisväärsustega tutvumiseks, kuulame giidi lugusid kultuuripärandist ja loodusväärtustest. Marsruut: Tamsalu raudteejaam – Väike-Maarja – Ebavere – Äntu järved – Tamsalu raudteejaam. Matka pikkus ligi 40 km, kergesti läbitav ühe päevaga. Planeerimisel arvestame rongide sõiduplaani.Tule Pandivere veeteket ja loodust kaema!
Järsi küla, Tapa vald, 46007
Tule ja veeda üks aktiivne päev Lahemaa rahvuspargis! Meie 10 kilomeetrisel Lahemaa jalgrattamatkal külastame mitmeid põnevaid paiku. Matk on sobilik nii täiskasvanutele kui ka lastele. Esimese peatuse teeme Lahemaa pärimuskojas, kust edasi sõidame Muuksi Linnamäele, kus laskume köiega ka allikat uurima. Meie teele jäävad veel Tsitre rand ja mõis, kus pakatame lugusid Lahemaa pärandkultuurist. Lõpetuseks külastame ka karulaugu kasvukohta. Matka jooksul keedame osalistele lõkkel loodusest kogutud taimedest teed ja kehakinnituseks suppi. Matka alguspaik täpsustub broneerides.
Kuusalu küla, Kuusalu vald, 74609
RMK matkatee on esimene tervet Eestit läbiv matkarada. 375 km pikkune teekond saab alguse Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist Oandult, kulgeb läbi paksude Kõrvemaa metsade ja Euroopa ühe võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi. RMK matkatee läbib 6 maakonda, 2 rahvusparki ning 9 kaitseala ja lõpeb Eesti-Läti piiripunktis Iklas. Rada on tähistatud kilomeetripostide ja suunavate siltidega, mis aitavad hästi rajal püsida. Rajaäärsed infotahvlid pajatavad metsamajandusest ja –pärandist, kultuurist ning puhkamisest.
Oandu küla, Haljala vald, 45432
Väike Eesti on oma loodusliku mitmekesisuse ja võimsa linnurände poolest juba Euroopas tuntud. Pikki rannikumerd rändavad sookured, valgepõsk-lagled ja suur hulk väikelinde. Lõpmatud rabad ja taigalikud metsad on koduks põdrale, hundile, ilvesele ja pruunkarule. Väikesaartel vahelistel karidel puhkavad hall- ja viigerhülged. See reis viib meid nende loomade jälgedele Lääne-Eestisse, Hiiumaale, Lahemaa rahvusparki ning Ida-Eestisse Alutaguse karuonni. Reis sisaldab ööbimise kohalikes külalistemajades ja hotellides ning söögikordi. 
Haljala vald
Mis seob filme "Inimesed sõdurisinelis", "Tulivesi" ja "Vanad ja kobedad saavad jalad alla"? Need filmid on tehtud Kolgakülas, Harjumaa Hollywoodis. Osaledes kahetunnisel retkel, saad hea ülevaate põhjustest, mille tõttu on Kolgaküla Eesti üks populaarsemaid filmimise kohti. Kohaliku loodusgiidi juhendamisel külastame filmivõtete paikasid võrratus Lahemaa looduses ning kuuleme kohalike värvikaid mälestusi filmimistest. 2,5 km pikkune matk algab Kolgaküla rahvamaja juures ja kulgeb mööda mõnusat metsateed. Matk sobib peredele ja on läbitav ka maastikul liikumiseks mõeldud lapsevankriga.
Kolgaküla, Kuusalu vald, 74808
Loksa terviserada on kaetud puiduhakkega ning pimedal ajal täies ulatuses valgustatud. Raja pikkuseks on 1,5 km, kuid vastavalt soovile ja oskustele saab valida ka lihtsamaid ja lühemaid, ilma tõusude-langusteta rajavariante (1,0 km, 0,8 km). Linna südamest, Valgejõe kaldalt jalakäijate silla juurest algav rada sobib nii jalutamiseks, suusatamiseks, kepikõnniks kui metsajooksuks. Sõltuvalt lumeoludest aetakse talvel suusarada sisse nii klassika- kui uisutehnikas sõitmiseks.Parkmetsas on üleval korvpallikorvid. Paarisaja meetri kaugusel rannas asuvad rannavõrkpalli- ja rannajalgpalliväljakud.
Männi tänav 21, Loksa, 74806
Matkal õpitakse analüüsima ja eristama loodushelisid ning linnu- ja loomahääli. Õpime tundma Eesti looduses elavaid loomi ja linde, tutvume nende elu- ja tegevuskohtadega. Õpime matkima loomade ja lindude häälitsusi ning õpime valmistama ka looduslikest esemetest heliinstrumente. Loodusgiidiga saavad minna matkale koolinoored, perekonnad kui töökollektiivid, kes soovivad õppida loodust tundma. Matkad toimuvad soovi korral ka öösel, kuid reeglina hilisõhtul ja varahommikul.
Nõmmiku tee 1, Kaberla küla, Kuusalu vald, 74631
1 km pikkune Koprarada asub Lahemaa rahvuspargis, Oandul. Raja läbimiseks kulub umbes pool tundi, millega saavad hakkama ka kõige väiksemad matkalised. Õpperada tutvustab Altja jõge, jõe orgu ja siinset elustikku ning kooslusi. Matkarada kulgeb oosi kõrgetel nõlvadel, kust avanevad kaunid vaated kärestikulisele Altja jõele. Siinne ürgorg on kobrastele ideaalne elupaik. Sügavas jõeorus matkates näed kobraste tegevuse jälgi - kopratammisid, kaldanõlva sisse rajatud urge, liuradu ja langetatud puid. Koprarada on üks tore peatuspaik peale pikka bussi- või autosõitu Lahemaal. 
Oandu küla, Haljala vald, 45432
Mis seob filme "Inimesed sõdurisinelis", "Tulivesi" ja "Vanad ja kobedad saavad jalad alla"? Need filmid on tehtud Kolgakülas, Harjumaa Hollywoodis. Osaledes kahetunnisel retkel, saad hea ülevaate põhjustest, mille tõttu on Kolgaküla Eesti üks populaarsemaid filmimise kohti. Kohaliku loodusgiidi juhendamisel külastame filmivõtete paikasid võrratus Lahemaa looduses ning kuuleme kohalike värvikaid mälestusi filmimistest. 2,5 km pikkune matk algab Kolgaküla rahvamaja juures ja kulgeb mööda mõnusat metsateed. Matk sobib peredele ja on läbitav ka maastikul liikumiseks mõeldud lapsevankriga.
Kolgaküla, Kuusalu vald, 74808
Loodusgiidi juhendamisel õpitakse tundma metsaelanike tegevusjälgi looduses, ulukite lisasöötmise põhimõtteid, tutvutakse jahimeeste tegevustega ulukite arvukuse reguleerimisel. Loodusgiidiga matk hõlmab ringkäiku metsas ning trofeedega (nt sarved, kihvad, nahad) tutvumist. Sobilik matk seltskondadele, kes hoolivad loodusest ja nõustuvad olukorraga, et inimtegevus on mõjutanud looduse tasakaalu ning vajadust selle reguleerimiseks inimese poolt.
Järsi küla, Tapa vald, 46007
Viitna looduse õpperada asub Viitna maastikukaitsealal. Matkata saad ümber Pikkjärve kulgevatel 2,5 km ja 7 km pikkustel radadel. Õpperadade läbimiseks peaksid varuma vastavalt 1,5 või 3 tundi. Viitna looduse õpperajal näed mandrijää kujundatud mitmekesiseid pinnavorme, erineva toitelisusega mõhnadevahelisi järvi ja väga erinevaid metsakasvukohatüüpe. Hea teada: suvel on Viitna Pikkjärv populaarne ujumiskoht.
Viitna küla, Kadrina vald, 45202
Matkal õpitakse analüüsima ja eristama loodushelisid ning linnu- ja loomahääli. Õpime tundma Eesti looduses elavaid loomi ja linde, tutvume nende elu- ja tegevuskohtadega. Õpime matkima loomade ja lindude häälitsusi ning õpime valmistama ka looduslikest esemetest heliinstrumente. Loodusgiidiga saavad minna matkale koolinoored, perekonnad kui töökollektiivid, kes soovivad õppida loodust tundma. Matkad toimuvad soovi korral ka öösel, kuid reeglina hilisõhtul ja varahommikul.
Nõmmiku tee 1, Kaberla küla, Kuusalu vald, 74631
Ponisõitu teeme nii päris pisikeste kui ka eesti hobuse mõõtu ponidega. Ootame ponisõidule lapsi, kes tahaksid proovida ponidega tegelemist ega käi veel päris ratsatrennis. Alustame poni puhastamisega ja näitame kuidas käib saduldamine. Laps saab kõiges ise kaasa lüüa. Poniga teeme olenevalt ilmast ja aastaajast tiiru talli ümbruses. Programmi kestvus ca 30-40 min  Huvitav teada: Hobune mõjutab ainulaadsel moel kogu oma olemusega inimese keha ja meelt. Ratsutamine parandab üldist füüsilist võimekust, koordinatsiooni ja tasakaalu, soodustab head rühti ning arendab peenmotoorikat, lõõgastab. 
Rutja küla, Haljala vald, 45451
Lahemaa rahvuspargi keskel, Võsu kuurordis, pakume jalgratta renti. Laenutada saab kaasaegseid kolmekäigulisi retrostiilis või maastikujalgrattaid. Avastage Lahemaa Rahvuspargis Eesti põhjarannikut jalgratastel. Võsult jõuate kõigi piirkonna vaatamisväärsusteni mööda matkaradu ja maanteid. Võsult algab ka kaunis jalgrattatee Käsmu kaptenite küla suunas, mis on kulgeb mööda mererannikut 7 km.
Mere tänav 16, Võsu alevik, Haljala vald, 45501
Käsmu matka- ja jalgrattarada asub Käsmu kaptenite külas Lahemaa rahvuspargis. 14 km pikkune tähistatud rada kulgeb Käsmu kabeli juurest Käsmu küla lõpus asuva parklani. Rada teeb poolsaarele ringi peale tutvustades 1500 aastat tagasi merest eraldunud Käsmu järve ja poolsaare värvikat loodust.
Laane tee , Käsmu küla, Haljala vald
Käsmu loodus-ja kultuurilooline rada asub Käsmu kaptenite külas Lahemaa rahvuspargis. 4,2 km pikkune rada algab Käsmu kabeli juurest parklast ja lõpeb küla lõpus. Rada tutvustab Käsmu poolsaare kujunemislugu ja 400 ha suurusel alal paiknevat Eesti suurimat kivikülvi. Hea teada: Käsmu on Eesti üks ilusamaid mereäärseid külasid, küla meresõiduajalooga saad tutvuda Käsmu meremuuseumis.
Laane tee 7, Käsmu küla, Haljala vald, 45601
Rännakul külastame kolme Lahemaa juga -  Valgejõel Nõmmeveski juga ja selle romantilises kanjonorus paiknevaid hüdroelektrijaama varemeid, sealt läheme jalgsi Vasaristile, kus vaatleme vähemtuntud Vasaristi juga ning karstinähtusi seal ümbruses, samuti tutvume kohale omase taimestikuga. Lõpuks külastame Joaveski joastikku koos seal olnud puupapi vabrikuga. Liigume jalgsi või kombineeritult jalgsi ja autoga või bussiga. Võimalus piknikuks. Toodud hind on 10-liikmelisele grupile, suurema või väiksema grupiga ekskursiooniks küsige hinda.
Nõmmeveski küla, Kuusalu vald, 74815
Meie matkasiht on Rutja - põline Põhja-Eesti rannaküla, mille nimevormi on kasutatud juba üle 500 aasta vanadel dokumentidel Selja jõe aasade kohal. Nood aasad koos kõrgete jõekallastega on tänaseks Selja maastikukaitsealana hoiu alla võetud. Avastamegi selle jõeäärse maa unustatud radu, hingame vana metsa hõngu, kuulame loodushääli, väisame voolavate vete uuristatud sängi, imetleme mereranda ja vaatame muistse külaelu jälgi maastikul. Rajale jääv suur rändrahn pajatab veelgi vanematest aegadest.Matka algus- ja lõpp: Rutja külaplats Kestus: 2-3 tundi Vahemaa: 6-7 km Hind: 180.00 eurot rühm
Rutja küla, Haljala vald, 45451
2014. aastal avasime ratastooliraja ajaloolises 16. sajandil rajatud metsapargis. Ratastoolirajal on võimalik tutvuda loodusobjektidega metsas, kus on palju haruldusi nagu 200 aastane kask ja üle 40 cm diameetriga pihlakas.  Metsarajal käimine pakub füüsilist tegevust, uusi teadmisi uutest liikidest ja ka lihtsalt väga head ja positiivset meeleseisundit. Retke juhib loodusgiid. Teadaolevalt on see esimene pärandkultuuriobjektile rajatud rada.
Järsi küla, Tapa vald, 46007
Kohtume Altja kõrtsi juures parklas ja liigume loodusgiidi saatel läbi endisaegsel kujul taastatud küla, kus näeme tüüpilisi rannatalusid 19. saj lõpust ja 20. saj algusest. Jõuame neemele, kus paiknevad Altja kuulsad paadikuurid, mille lähedal vees on Suurkivi. Edasi läheme üle rippsilla Altja loodus- ja kultuuriloolisele rajale. Rada tutvustab Altja kalurküla ja seda ümbritsevat loodust kivisest rannast Altja jõe lammini. Lõpetame retke kõrtsi juures, kus  asub ka küla kiik ja jaanituleplats. Pärast retke on võimalus omal käel kõrtsis käia.
Altja küla, Haljala vald, 45408
Oled oodatud matkale Ubari Maastikukaitsealal koos mägironimisega järsakutel. Matk koosneb 5 kilomeetri jalgsi läbimisest koos varustusega, kestab 5 tundi ning toimub koos mägironimisega järsakutel. Külastame looduslikke liivakivi astanguid, -koopad ning paekivi astanguid (paljandid). Viibime paekivist varjualustes ja uurime metsaelanike elukohti. Lisaks õpime tundma 2000-aastast pärandkultuuri ning naudime ilusaid vaateid Kolga lahele ning Rammu saarele.
Nõmmiku tee 3, Kaberla küla, Kuusalu vald, 74631
MTÜ Tammistu lammas on lammaste ja lambakoerte kasvataja Lahemaal Juminda poolsaarel Tammistu külas. Lambad hooldavad poolsaare rannaniite ja koerad aitavad lammaste karjatamisel ja kaitsmisel.  Talu külastusel saad uusi teadmisi lammastest ja karjakoertest: kuidas lambakoerad töötavad ja ka ise koerajuhi ametit proovida. Milline on tegelikult lamba elu? Loomulikult saad paitada nii koeri kui ka lambaid. Lisaks on võimalus tellida giidiga tuur mööda rannaniite koos kohapärimuslugudega.
Tammistu küla, Kuusalu vald, 74719
Karepa Ravimtaimeaias saab tutvuda meie aias kasvavate ravim- ja maitsetaimedega (üle 200) ja teada saada, kuidas neid kasutada toiduks ja tervise heaks. Teenused: Ekskursioonid ravimtaimeaeda. Loengud ravimtaimedest, salvi-, loodustoidu- ja teevalmistamise õpitoad. Toitlustus ettetellimisel. Mahetoit metsataimede ja ürtidega, taimejoogid. Nõiasupp, karulaugusupp,  metsamaitseline ahjupraad jpm. Müüme kohapeal ravimtaime-ja ürditeesid ja salve, karulauguvõiet-ja pestot, ürdisoolasid ja Verner Luke loodusmaale. Soovi korral on võimalik saada individuaalset nõustamist taimeravi alal.
Ravimtaime , Karepa küla, Haljala vald, 45401
Pärandkultuuriks nimetatakse jälgi, mida eelmised põlved on oma elust maastikule maha jätnud ning mis toovad meieni teateid ammu kadunud elulaadist. Rada algab RMK Oandu looduskeskuse õuest, teeb ringi hoonete vahel, heinamaal, metsas, külateel ja jõuab lõpuks looduskeskuse juurde tagasi. See on tähistatud viitadega ja märkidega puudel, rajal on 28 huvipunkti infotahvlitega eesti ja inglise keeles. Näeme kilomeetrite pikkusi sammaldunud kiviaedu, vanu verstakive, metsa kasvanud heinamaid, üle 100 aasta vanuseid metsasihte, vaigutatud mände, hundiaeda, metsloomade söödahoidlat, vana taimeaeda jne
Oandu küla, Haljala vald, 45432
LA'Tours on 2023.a. kevadel loodud ettevõtmine, mille kaudu paremini võimendada ja reklaamida seiklusrännakuid Lahemaa rannakülades ning tutvuda põnevate kunsti-, loodus- ja militaarpäranditega. Ettevõtjana ja kohaliku giidina, läbi oma kogemuste ja lugude saadan Sind sel rännakul. Lahedad mõisa-, militaar-, loodus- ja kunstirännakud koos piknikuga ja muhedate lugudega Lahemaa looduses, Natturi, Vergi, Altja, Eisma, Karepa ja Toolse rannakülades. Rännaku hind, mis kestab umbes 3 tundi, ei sisalda pikniku või lõunapakkumise maksumust. Grupihind kokkuleppel.
Vanamõisa küla, Haljala vald, 45319
Jalgratastel näeb kaugeid, unustatud ja hüljatud külasid, tuntud ja tundmatuid mõisu, leiab Kõrvemaa oose ja järvekesi, kuhu autodega ligi ei pääse. Pakume sulle matkajuhti jalgrattamatkadele. Peale viibimist looduses pakume lõõgastavat sauna. Kui tuled omaette matkama, siis Ohepalust saab kaardid kaasa. Põhjalikumalt ette valmistades saab marsruudi enne paika panna ja isegi viidad teeristidele tellida. Hea teada: Linnumäe Loodustalu on Ohepalu raba servas paiknev kaheksat põlve teeninud elektrita popsitare, mis on matkade alguspunktiks või sobib saunatamise kohaks.
Ohepalu küla, Kadrina vald, 45225
Väike Eesti on oma loodusliku mitmekesisuse ja võimsa linnurände poolest juba Euroopas tuntud. Pikki rannikumerd rändavad sookured, valgepõsk-lagled ja suur hulk väikelinde. Lõpmatud rabad ja taigalikud metsad on koduks põdrale, hundile, ilvesele ja pruunkarule. Väikesaartel vahelistel karidel puhkavad hall- ja viigerhülged. See reis viib meid nende loomade jälgedele Lääne-Eestisse, Hiiumaale, Lahemaa rahvusparki ning Ida-Eestisse Alutaguse karuonni. Reis sisaldab ööbimise kohalikes külalistemajades ja hotellides ning söögikordi. 
Haljala vald
Räätsadega rabal kõndimine ja seal õõtsumine tekitab ebamaise tunde – kõnnitakse ju sisuliselt vee peal. Kõnnu Suursoo ja seda ümbritsevad oosid on tekkinud jää-aja tulemusel. Raba ümbritsev maastik on selline, et piirkonda nimetatakse ka "Eesti Šveitsiks". Vaatetornist avanevad võrratud vaated laugastele ja värvilisele rabamosaiigile. Hinnas on matkajuhi teenus, räätsad, säärised, suupisted ja jook. Minimaalne grupi tasu 700 € (kuni 15 inimesele). Kui tahad kogeda raba ilu ja võlu eemal laudteedest ning rabast rohkem teada saada, siis tule räätsamatkale koos Wanderlustiga!
Suru küla, Kuusalu vald, 74615
Rännakul külastame kolme Lahemaa juga -  Valgejõel Nõmmeveski juga ja selle romantilises kanjonorus paiknevaid hüdroelektrijaama varemeid, sealt läheme jalgsi Vasaristile, kus vaatleme vähemtuntud Vasaristi juga ning karstinähtusi seal ümbruses, samuti tutvume kohale omase taimestikuga. Lõpuks külastame Joaveski joastikku koos seal olnud puupapi vabrikuga. Liigume jalgsi või kombineeritult jalgsi ja autoga või bussiga. Võimalus piknikuks. Toodud hind on 10-liikmelisele grupile, suurema või väiksema grupiga ekskursiooniks küsige hinda.
Nõmmeveski küla, Kuusalu vald, 74815
Kui sulle meeldib tervislik eluviis, ilus loodus ja karastav vesi, siis leiad meilt parimad võimalused oma vaba aja veetmiseks. Pakume sulle retkejuhiga matku Ohepalu rabas. Peale viibimist looduses pakume lõõgastavat sauna. Ööbida saad suvehooajal telkides ja aidas heintel, aastaringselt aga Õnnela külalistemajas. Hea teada: Linnumäe Loodustalu on Ohepalu raba servas paiknev 150 aasta vanune elektrita popsitare kus pakutakse autentset talutoitu, kuuma eesti sauna ja arhailist ajastukohast majutust. 
Ohepalu küla, Kadrina vald, 45225
Energiarada kulgeb mööda paiku, kus inimene võib tunda end imehästi ja taastada oma elujõudu. Rada on 1,7 km pikk ning algab ja lõpeb Küngassaarel Paemuuseumi juures. Energiarada kulgeb ümber Porkuni järve loodeotsa, suundudes seejärel Porkuni parkmetsa. Mõisaajast pärinevas parkmetsas korrapära ei leia, kuid siin-seal on säilinud võõrapäraseid, mõisaajast pärit puid-põõsaid. Energiaraja suurimaks vaatamisväärsuseks on Porkuni vana paemurd. Uudistada saab ka Valgejõe algust, pargi looduslikku lagendikku, karstilehtrit ja peksukuuse asupaika. Rada on varustatud stendidega.
Mäe tänav 1/2, Porkuni küla, Tapa vald, 46001
Rummu raba retke käigus tutvutakse soo arengujärkudega ning õpitakse tundma rabaelustikku, rabas elavate liikide omavahelisi suhteid ja seoseid elukeskkonnaga. Vaadeldakse raba kindla liigi seisukohast ning liikide elutingimuste üle. Hindame Rummu raba ning selle väärtusi. Liikumine rabas ligi 1 km on räätsadel. Teekonna pikkus kokku 4-5 km. Oleme liitunud Räätsaturismi hea tavaga, mis tähendab, et kaitsealustes soodes ei liiguta räätsadega jüripäevast jaanipäevani (23.04.-24.06), mille tõttu sel vahemikul räätsmatku ei toimu ja peetakse räätsarahu.
Rummu küla, Kuusalu vald, 74633
Looduskaitse all olev Tülivere hiietamm on vana hiiepuu, millele toodi vilja- ja karjaõnne kindlustamiseks toiduohvreid veel isegi vähem kui sada aastat tagasi. Esivanemad pidasid puu tühemikku ka tülide lepitamise kohaks, millest tamm nimegi sai. Kahara võraga puu asub kingul, üsna Tülivere oja lähedal. Puuhiiu omapäraks on tüves laiutav kaarja ukse taoline avaus. Inimene mahub avausest sisse astuma peaaegu kummardamata. Õõnsuse hämar sisemus on tillukese kambri suurune, kus kaks täiskasvanud inimest mahuvad püsti seisma. Tamm asub eramaal, seega tamme võib külastada vaid päevasel ajal.
Kuusalu küla, Kuusalu vald, 74609
Viru raba lähistel mööda maalilist Kalmeoja kallast ja Pärlioja ürgorgu kulgev  loodus- ja pärimusmatk on tõeline maiuspala igale loodushuvilisele. Matkal tutvume vääriselupaikadega, räägime lähemalt metsaelukate toimetamisest ja kaitsealustest liikidest. Külastame ka "Munga aukusid", tutvume Kalme küla salapärase minevikuga ning pajatame, mis ühendab Stenbocki krahvipere ja imekaunist Pärlioja jõge. Lisaks pakume matkal joogipoolist ja maitsvaid suupisteid. Hind sisaldab matkajuhi teenust, suupisteid ja jooki. Minimaalne grupitasu 570 € (kuni 15 inimesele). Matk sobib ka lastele!
Kalme küla, Kuusalu vald, 74714
Kergelt sportlik tegevus vabas õhus koos vahva matkajuhiga, kes teab looduses hakkama saamise tõdesid une pealt, on heaks vahelduseks. Räätsadega või ilma (olenevalt sinu soovist) matkatakse tornini, kust avanevad vaated imelisele Põhja-Kõrvemaa loodusele, olgu ta siis parasjagu suvine, kevadine, sügisene või talvine. Kõnnu Suursoo teevad maaliliseks arvukad väiksed ja sopilised suuremad laukad, nt Tallekesejärv. Pakume transporti rappa ning seejärel Kõrvemaal asuvasse sauna, kus saab kere soojaks kütta ning vajadusel tellida ka kodust toitlustust.  Matkaseiklus algab Tallinnast.
Suru küla, Kuusalu vald, 74615
Viru raba lähistel mööda maalilist Kalmeoja kallast ja Pärlioja ürgorgu kulgev  loodus- ja pärimusmatk on tõeline maiuspala igale loodushuvilisele. Matkal tutvume vääriselupaikadega, räägime lähemalt metsaelukate toimetamisest ja kaitsealustest liikidest. Külastame ka "Munga aukusid", tutvume Kalme küla salapärase minevikuga ning pajatame, mis ühendab Stenbocki krahvipere ja imekaunist Pärlioja jõge. Lisaks pakume matkal joogipoolist ja maitsvaid suupisteid. Hind sisaldab matkajuhi teenust, suupisteid ja jooki. Minimaalne grupitasu 570 € (kuni 15 inimesele). Matk sobib ka lastele!
Kalme küla, Kuusalu vald, 74714
3,5 km Viru õpperaja loodusvaatlusmatk ronime vaatlustorni, tutvume soode ja raba taimestikuga ning saame näha endiseid liivaluited ja nõmmemetsa. Kevadest hilissügiseni näeme erinevat taimestikku, näiteks putuktoidulist huulheina või lõhnavat kanarbikku. Eksootiline on korraks ka uduses ja kastega kaetud rabas laukasse hüpata! Teekonnal saab ka mustikaid ja pohlasid suhu pista. Korraldame retke teie soovidele vastava ja meie poolt on transport ja giid.
Kemba küla, Kuusalu vald, 74708
Altja loodus- ja kultuurilooline rada asub Altja kalurikülas Lahemaa rahvuspargis. 3 km pikkune rada algab Altja neemelt pärast rippsilla ületamist. Rada kulgeb mööda rannariba, läbi kõrgete mändidega ääristatud metsatee ja jõuab Altja kõrstini.  Altja loodus-ja kultuurilooline rada tutvustab Altja kaluriküla ja ümbritsevat loodust kivisest rannast Altja jõe lammini. Matkarajale minekuks saab auto jätta Altja kõrtsi vahetusse parklasse, ning jätkata teed jalgsi möödudes kalurikülast ja jõudes rannikuni.
Altja küla, Haljala vald, 45408
Sagadi hotelli vastuvõtust on võimalik rentida jalgrattaid. Saadaval on ühtekokku 24 jalgratast. Osadel ratastel on lapseistme võimalus. Rattalaenutajatele anname kaasa ka kiivrid ja rattalukud. Koos ratastega on võimalik saada hotelli administraatorilt kaart ja head soovitused erinevate marsruutide läbimiseks Lahemaal. Ümbruskonnas on väga ilus loodus ja head teed ratastega sõitmiseks. Rattalaenutuse hind on 10 eurot/päev.
Sagadi küla, Haljala vald, 45403
Fatbike matk Valkla piirkonnas ja rannas võib olla mõnus kulgemine või turnimine künklikel luidetel. Kivised rannaosad pakuvad tehnilist nikerdamist ja mõned kitsad rajad ning veeületus põnevust. Peale rannariba läbimist keeratakse metsa, sealt tee peale ja läbitakse värviline ja kaunis Kaberneeme küla. Poolsaare tipus tehakse paus, peale mida suundutakse tagasi läbi küla rannaäärsesse metsa, kus huvitavad risti-rästi jooksvad künklikud rattarajad panevad silma särama igal rattasõbral ja samas on võimalik kõrgemalt näha rannavaadet pisut teise nurga alt.
Valkla küla, Kuusalu vald, 74630
Tahaks loodusesse pere või sõpradega jalgrattaga matkama minna või kasvõi lihtsalt Kuusalu ümbruses sõita? Rattaring pakub kontaktivaba keskkonnasõbralikku lahendust, mis seob rongi- või autoliikluse ja jalgrattasõidu. Kontaktivaba ööpäevaringne jalgrattarent on olemas 5 Harjumaa vallas! Rendijaamad asuvad Aegviidus, Kostiveres, Arukülas, Raasikul, Kehras, Kuusalus, Alaveres, Kosel ja Anijal. Laenutamine, tagastamine ja tasumine läbi Bikeep telefonirakenduse. Jalgratta võib laenutada soovitud ajaks ja tagastada ükskõik millisesse rendijaama. 1 tund = 1 euro (miinimumtasu 2 eurot).
Kuusalu tee , Kuusalu alevik, Kuusalu vald, 74601
Rummu raba retke käigus tutvutakse soo arengujärkudega ning õpitakse tundma rabaelustikku, rabas elavate liikide omavahelisi suhteid ja seoseid elukeskkonnaga. Vaadeldakse raba kindla liigi seisukohast ning liikide elutingimuste üle. Hindame Rummu raba ning selle väärtusi. Liikumine rabas ligi 1 km on räätsadel. Teekonna pikkus kokku 4-5 km. Oleme liitunud Räätsaturismi hea tavaga, mis tähendab, et kaitsealustes soodes ei liiguta räätsadega jüripäevast jaanipäevani (23.04.-24.06), mille tõttu sel vahemikul räätsmatku ei toimu ja peetakse räätsarahu.
Rummu küla, Kuusalu vald, 74633
Aastasadu tagasi kandis Muhu saar nime Mohn. Kui lisame siia lõppu ühe tähe, siis jõuame aga hoopis põhjarannikule ja leiame eest 62,5 hektarit tuulepealset võlumaad Läänemere lainetes - Mohni. Mandrilt, Viinistu rannakülast, on Mohnile vaid ca 5 km. Vesi aga on siin nii sügav, et jalad põhja ulatavad! Mohni poeb hinge imelise liigirikka looduse, kauni tuletornikompleksi ja värvikate legendidega. Kui kaatriga saarel randutud, teeme jalgsimatkal retkejuhi juhatamisel nendega tutvust ja mõistagi vestame ka tänasest saare elust-olust. Retkele võimalik tellida toitlustus lisatasu eest.
Viinistu küla, Kuusalu vald, 74701
Eesti muinasjutud annavad pildi meie esivanemate meelelaadist ja väärtushoiakutest, kätkevad põlist tarkust ning peidetud õpetusi. Sageli jutustavad need lood just metsast. Sagadi-Oandu Metsajuttude rajaga tähistamegi nii rahvajutu aastat kui 110 aastat Eesti looduskaitse sünnist.  Sagadi-Oandu Metsajuttude rada on loodusrada, mis ühendab omavahel RMK Sagadi Metsakeskust ja RMK Oandu külastuskeskust ning Oandu ümbruse radu. Rajal saab infotahvlitelt lugeda ja QR-koodiga ka kuulata metsaga seotud eesti rahvajutte ja kohapärimust nii eesti kui inglise keeles.
Oandu küla, Haljala vald, 45432
Altja loodus- ja kultuurilooline rada asub Altja kalurikülas Lahemaa rahvuspargis. 3 km pikkune rada algab Altja neemelt pärast rippsilla ületamist. Rada kulgeb mööda rannariba, läbi kõrgete mändidega ääristatud metsatee ja jõuab Altja kõrstini.  Altja loodus-ja kultuurilooline rada tutvustab Altja kaluriküla ja ümbritsevat loodust kivisest rannast Altja jõe lammini. Matkarajale minekuks saab auto jätta Altja kõrtsi vahetusse parklasse, ning jätkata teed jalgsi möödudes kalurikülast ja jõudes rannikuni.
Altja küla, Haljala vald, 45408
Saame tuttavaks Juminda ja Pärispea poolsaartel kõneldava arhailise rannakeele ehk pohiranna ja siinsete kaunite rannamaastikega. Kirderanniku murde Kuusalu murraku kandjaid on ligi 100. Mõnega neist kohtume ka, neh! Proovime ka ise lugeda. Teekonnal külastame Kolga-Aabla randa, Leesi kirikuaeda ja Virve küla. Erinevad tegevused ja randlaste laulumängud vahelduvad liikumisega looduses. Kohtumispaik on  Muuksi linnamäe parklas, Leesi mnt 8. kilomeetril.
Tsitre küla, Kuusalu vald, 74616
Puhta vee teemapark kutsub retkele loodusesse, kus õpitakse valmistama okstest onni, tikuta süütama lõket, keetma metsataimedest teed ja soovi korral lõkkel ka suppi. Omanda praktilised oskused ja tegevused, kuidas saada hakkama looduses, kui oled eksinud või kriisiolukorras! Lisaks tutvustame võtteid, mida rakendatakse looduses eksimise situatsioonis ning sellisesse olukorda sattumise vältimiseks.
Järsi küla, Tapa vald, 46007
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks rajatud tammepark. Pargi rajamist Tamsalus Paide maantee äärde alustati 2017. aastal. Istutati 100 noort 3-4 meetri kõrgust tammepuud. Tammede ümber paigaldati raudbetoonvööd, mille ülemistele kaldpindadele on süvistatud 100 Eesti vanasõna. 10 tamme ümber on ehitatud ümmargused istepingid. Pargis on jalgteed koos valgustusega. Tammepark laiub Tamsalu lääneosas Kukelossi ümber. Kukelossi nime all tuntud tsaariaegse hoone müürid on konserveeritud ja viimistletud. Müüride vahele on ülesseatud lubjatööstuse ajalugu tutvustav ekspositsioon.
Tamsalu linn, Tapa vald
RMK Ojakivi matkarada asub Lahemaa rahvuspargi Lääne-Virumaa poolses osas, Vergi poolsaarel. Matkarada viib läbi paksu põlismetsa looduskaitse all oleva hiidrahnu Ojakivi juurde. Teekonna pikkus on kokku 5 km - kivini on maad 2,5 km ning tagasi sama palju. Suvel pakub rada kauni metsalooduse nautimise võimalust, talvel aga sobib ka suusatamiseks. Ojakivi on suuruselt 14. hiidrahn Eestis ja 3. Lahemaal. Kivi ümbermõõt on 30 meetrit ja kõrgus 6 meetrit ning olemas on tore võimalus sinna otsa ronida. Rabakivist hiidrahn on tuntud ka nimedega Oja Suurkivi, Sagadi kivi, Võsu rändrahn, Piga Suurkivi.
Lahe küla, Haljala vald, 45423
Põhja-Kõrvemaa rabamaastik on aastaringseks räätsamatkaks justkui loodud. Künkad ja metsatukad vahelduvad soodega ja järsunõlvalistel oosidel saab järvede ilu nautida. Matka käigus külastame piirkonna suurimat raba, Kõnnu Suursood, millele on iseloomulikud suured vesised laukad. Matkates talvel võib õnne korral näha hundi, metssea või rebase jälgi. Neid elab siin piirkonnas ohtralt! Kõik see on Tallinnast vähem kui 60 min autosõidu kaugusel. Kohtumispaigas jagame varustuse laiali ja suundume autovabasse matkapiirkonda. Näidishind grupile alates 12 in; küsi hinda ka väiksemale grupile!
Suru küla, Kuusalu vald, 74615
Altja on tüüpiline rannaküla, kus majad paiknevad piki ühte külatänavat. Lahemaa rahvuspargis asuv Altja kaluriküla esineb kirjalikes allikates esmakordselt 1465 a. Täna näed Altjal Uustalu ja Toomarahva tüüpilisi rannatalusid 19. saj lõpust ja 20. saj algusest. Altja neemel näed taastatud võrgukuure. Külas on ka kiigeplats ning rahvuslikke roogi pakkuv Altja kõrts. Huvitav teada: Võrgukuuride lähedal vees on Suurkivi. Rannarahvas teab rääkida, et kui sisemaa elanikele tõid lapsi kured, siis Altja küla lapsed olevat selle kivi tagant veest toodud. Seetõttu on kivi ka Titekiviks kutsutud.
Altja küla, Haljala vald, 45408
Tapa linnas jagub kõigile huvilistele sportimise rõõmu nii suvel kui talvel. Tapa linna piiril Männikumäel ootavad kõiki mõnusad terviserajad, mille pikkusteks on 2,5 km (valgustatud ring) ja 4 km pikkune suur ring. Talvisel ajal saab siin suusatada ning Männikumägi on teadupärast ka üks kelgutajate meelispaikadest. Läheduses asub Tapa Männikumäe disc-golfi park oma 18-korviga. See on 1,8 km pikkune mängurada, mis sobib nii algajale kui ka juba kogenenud mängijale. Tule Tapale sportima!
Karja tänav 4, Tapa linn, Tapa vald, 45106
Puhta vee teemapargi matk "Veetarga retk puhta vee tekkekohas" on just selline ehtne ja huvitav Eestimaad ja maapõue tutvustav loodusmatk, mille märksõnadeks on ehedad loodus- ja kultuurielamused. Pandivere kõrgustiku ja Pandivere-Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala omapära kasutades näidatakse, kuidas tekib karst, selgitatakse karstinähtust, külastatakse kurisud ja müstilisi Äntu allikajärvi ning kogetakse kohalikku kultuuri. Praktilised näited elust, kuidas kulgeb suur ja väike veeringe ning esitletakse keemilist reaktsiooni lubjakiviga.
Järsi küla, Tapa vald, 46007
Sagadi mõisa lahutamatuks osaks on mõisapark võimsate põlispuudega.  Pargis kasvab jämedaim künnapuu ning tammed, mis oma 33 meetriga on Eesti ühed kõrgemad. Mõisa idaküljele rajatud viljapuuaias kasvab üle 150 õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsipuu, viljapuuaia servale rajatud kollektsioonaiast leiab erinevaid  iiriseid, liiliaid, pojenge, magunaid ja kümneid erinevaid roosisorte. 1985. aastal rajati mõisakompleksi lääneküljele 5,1 hektari suurune dendropark, kuhu on istutatud üle 120 puu- ja põõsaliigi. Sagadi mõisapark ning dendropark on avatud aastaringi kõikidele huvilistele.
Sagadi küla, Haljala vald, 45403
Selle tuuri ühele sihtliigile ehk ilvesele, tähendab kevad paaritumishooaja algust. See on parim aeg, mil ilvest võib leida ja näha. Ilvest otsime päikseloojangu eelsest ajast kuni öötundideni põhiliselt  Lahemaa rahvuspargis. Teine väga oluline sihtliik sellel tuuril on kirjuhahk, kes talvitub Saaremaa rannikuvetes. Lisaks neile kahele eespool mainitud liigile proovime näha ka kakke, rähne, metsakanalisi, kaure, aule ja teisi veelinde ning kõike muud, mis Eesti loodusel pakkuda on. Ööbimine külalistemajades/hotellides twin-tüüpi kõigi mugavustega tubades. Hind sisaldab hommiku- ja õhtusööke.
Sagadi küla, Haljala vald
RMK Ojakivi matkarada asub Lahemaa rahvuspargi Lääne-Virumaa poolses osas, Vergi poolsaarel. Matkarada viib läbi paksu põlismetsa looduskaitse all oleva hiidrahnu Ojakivi juurde. Teekonna pikkus on kokku 5 km - kivini on maad 2,5 km ning tagasi sama palju. Suvel pakub rada kauni metsalooduse nautimise võimalust, talvel aga sobib ka suusatamiseks. Ojakivi on suuruselt 14. hiidrahn Eestis ja 3. Lahemaal. Kivi ümbermõõt on 30 meetrit ja kõrgus 6 meetrit ning olemas on tore võimalus sinna otsa ronida. Rabakivist hiidrahn on tuntud ka nimedega Oja Suurkivi, Sagadi kivi, Võsu rändrahn, Piga Suurkivi.
Lahe küla, Haljala vald, 45423
Kas teadsid, et Lahemaa (Lahtede maa) on üks vanemaid rahvusparke Eestis ja üks suuremaid metsakaitsealasid Euroopas? Matkates läbi vanade metsade, müstiliste rabade, piltilusa ranniku ja rannakülade, nautides värsket õhku ja puhastades oma meeli igapäevastest mõtetest koged Lahemaa rikkalikku loodus- ja kultuuripärandit. Kogenud loodusgiidi juhtimisel on võimalus kohata migreeruvaid ja pesitsevaid linde, näha loomi, õppida tundma taimi ja kohalikku kultuuripärandit. Tuur on privaatne, algus ning lõpp on Tallinnas ja hind sisaldab giidi ja transporti. Sobilik ka peredele!
Kiiu-Aabla küla, Kuusalu vald, 74720
Kauni loodusega Mohni saare vaatamisväärsusteks on ammustest aegadest laevameeste tähtsaks teejuhiks olnud Mohni tuletorn, nõukogude aegadest säilinud piirivalve abihooned, kaitsealune põlispuu Mohni pärn, liivaluited ning kivimosaiigid. Mohni saar kuulus ajalooliselt mungakloostrile. Hiljem oli saar legendi kohaselt varjupaigaks mereröövlitele. Meie päev saab alguse Viinistul, kust väljub kaater Mohnile. Saarel viibides tutvume sealse puutumatu ja imelise loodusega ning matkame saare risti ja põiki läbi koos kohaliku matkajuhiga, kes tunneb koha eripära, ajalugu ja legende kõige paremini.  
Viinistu küla, Kuusalu vald, 74701
Tapa linnas jagub kõigile huvilistele sportimise rõõmu nii suvel kui talvel. Tapa linna piiril Männikumäel ootavad kõiki mõnusad terviserajad, mille pikkusteks on 2,5 km (valgustatud ring) ja 4 km pikkune suur ring. Talvisel ajal saab siin suusatada ning Männikumägi on teadupärast ka üks kelgutajate meelispaikadest. Läheduses asub Tapa Männikumäe disc-golfi park oma 18-korviga. See on 1,8 km pikkune mängurada, mis sobib nii algajale kui ka juba kogenenud mängijale. Tule Tapale sportima!
Karja tänav 4, Tapa linn, Tapa vald, 45106
Puhta vee teemapark kutsub retkele loodusesse, kus õpitakse valmistama okstest onni, tikuta süütama lõket, keetma metsataimedest teed ja soovi korral lõkkel ka suppi. Omanda praktilised oskused ja tegevused, kuidas saada hakkama looduses, kui oled eksinud või kriisiolukorras! Lisaks tutvustame võtteid, mida rakendatakse looduses eksimise situatsioonis ning sellisesse olukorda sattumise vältimiseks.
Järsi küla, Tapa vald, 46007
Lahemaa rahvuspark on asutatud 1971. aastal ning on loodud Põhja-Eesti looduse ja kultuuripärandi, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa tähtsamaid metsakaitsealasid. Palmse mõisa tall-tõllakuuris RMK Lahemaa looduskeskuses aastaringselt avatud RMK Lahemaa külastuskeskusest saab infot ja trükiseid rahvuspargi ja Põhja-Eesti puhkeala kohta ning vaadata mitmekülgseimat rahvusparki tutvustavat näitust.
Palmse küla, Haljala vald, 45435
Kohtume Altja kõrtsi juures parklas ja liigume loodusgiidi saatel läbi endisaegsel kujul taastatud küla, kus näeme tüüpilisi rannatalusid 19. saj lõpust ja 20. saj algusest. Jõuame neemele, kus paiknevad Altja kuulsad paadikuurid, mille lähedal vees on Suurkivi. Edasi läheme üle rippsilla Altja loodus- ja kultuuriloolisele rajale. Rada tutvustab Altja kalurküla ja seda ümbritsevat loodust kivisest rannast Altja jõe lammini. Lõpetame retke kõrtsi juures, kus  asub ka küla kiik ja jaanituleplats. Pärast retke on võimalus omal käel kõrtsis käia.
Altja küla, Haljala vald, 45408
Põhjarannikul Kolga ja Hara lahe vahel asuva Juminda poolsaare tipp ehk Juminda neem on huvitav selle poolest, et neeme nina läheb edasi merevee alla, jätkudes ketina suurtest kividest, mis suurema laine puhul suisa liiguvad. Tipust otse väga järsku sügavaks ei lähe. Autoga on võimalik pääseda peaaegu mere äärde välja. Täna näed sa neeme tippu rajatud mälestusmärki II Maailmasõjas, Juminda lahingus, hukkunud laevadele ja inimestele. Mälestusmärk koosneb tühjadest miinidest. Huvitav teada: Läheduses asub lõkkekohtadega Juminda telkimisala ja Juminda tuletorn. 
Juminda küla, Kuusalu vald, 74716
Oandu-Võsu matkarada asub Oandul Lahemaa rahvuspargis Lääne-Virumaal. 9,5 km pikkune rada algab Oandu telkimisalalt ja suundub Võsu telkimisalale. Täiendav info, kaardid ja pildid siit.  Oandu-Võsu matkarada on RMK Oandu-Ikla Matkatee esimene lõik. Matkatee kulgeb siin endise Oandu-Koljaku loodusreservaadi põliseid metsi läbival muistsel Seljaku teel, on hästi läbitav nii jalgsi kui rattaga. . Enne rajale minekut tasub külastada Oandu looduskeskuse näitusi ja püsiekspositsiooni, RMK Oandu teabepunktist saab kaarte ja infot raja kohta. Rajale minnes saab auto jätta Oandu looduskeskuse parklasse
Oandu küla, Haljala vald, 45432
Käsmu loodus-ja kultuurilooline rada asub Käsmu kaptenite külas Lahemaa rahvuspargis. 4,2 km pikkune rada algab Käsmu kabeli juurest parklast ja lõpeb küla lõpus. Rada tutvustab Käsmu poolsaare kujunemislugu ja 400 ha suurusel alal paiknevat Eesti suurimat kivikülvi. Hea teada: Käsmu on Eesti üks ilusamaid mereäärseid külasid, küla meresõiduajalooga saad tutvuda Käsmu meremuuseumis.
Laane tee 7, Käsmu küla, Haljala vald, 45601
Asume imekaunis Lahemaa Rahvuspargis Põhja-Eestis, vaid tunnisõidu kaugusel Tallinnast. Kõigil, nii lastel kui ka täiskasvanutel, on Vihula Mõisa öko-farmis võimalus tutvuda mõisas elavate toredate loomadega. Farmi hoovis on laste mänguväljak vahvate puidust loomakujuliste kiikede, toredate ronimis- ja mänguvõimalustega. Kaval-Antsu Metsas on ka lastele põnevaid võimalusi mängimiseks ja lõõgastumiseks. Vihula Mõisas on ka spordiväljak, vesiveski, mini-golfi väljak, tuuleveski, kontserdilava ja mitmed söögikohad. Hooned on avatud nii Vihula Mõisa külalistele kui ka teistele huvilistele, 
Vihula küla, Haljala vald, 45402
18 km pikkune Võsu-Nõmmeveski matkarada asub Lahemaa rahvuspargis Lääne-Virumaal. Rada algab Võsu telkimisalalt ja suundub Nõmmeveskile. Matkarada kulgeb mööda vanu metsateid, läbib Võhma põlisküla, kus näeb eelajaloolise asustuse jälgi - Tandemäe kalmeid. Pärast metsalõigu läbimist jõuab rada Joaveskile ja sealt edasi Nõmmeveskile, kus näed Lahemaa uhkeimaid jugasid. Rada on võimalik läbida ka jalgrattaga. Peatuda saad Nõmmeveski lõkkekohas, kus võib ka telkida. Hea teada: Võsu-Nõmmeveski matkarada on osa 79 km pikkusest Oandult Aegviitu kulgevast Kõrve rajast.
Koljaku küla, Haljala vald, 45419
Räätsamatka käigus tutvutakse soo arengujärkudega ning õpitakse tundma rabaelustikku, rabas elavate liikide omavahelisi suhteid ja seoseid elukeskkonnaga. Vaadeldakse raba kindla liigi seisukohast ning retke lõpus arutletakse liigi elutingimuste üle. Õpitakse tundma Järvesood ja Savalduma sood ning selle väärtusi. Vaatleme kurisuid, mis neelavad Järvesoost ja Savalduma soost valguvat vett. Puhkehetkel keedame teed rabaveest ja looduslikest taimedest. Läbime 3-4 tunni jooksul ligi 6-7 km. Oleme liitunud "Räätsaturismi hea tavaga", mis tähendab, et 23. aprillist - 24. juunini räätsamatku ei toimu!  
Järsi küla, Tapa vald, 46007
Oled oodatud matkale Ubari Maastikukaitsealal koos mägironimisega järsakutel. Matk koosneb 5 kilomeetri jalgsi läbimisest koos varustusega, kestab 5 tundi ning toimub koos mägironimisega järsakutel. Külastame looduslikke liivakivi astanguid, -koopad ning paekivi astanguid (paljandid). Viibime paekivist varjualustes ja uurime metsaelanike elukohti. Lisaks õpime tundma 2000-aastast pärandkultuuri ning naudime ilusaid vaateid Kolga lahele ning Rammu saarele.
Nõmmiku tee 3, Kaberla küla, Kuusalu vald, 74631
Mõnusal jalutuskäigul tutvutakse Nõmmeveski looduse ja kultuurilooga. Osaledes 1,5-tunnisel retkel, saab kohaliku loodusgiidi juhendamisel hea ülevaate, miks on Valgejõe ürgorg juba üle poole sajandi kaitse all ning kuidas siia tekkis Eesti vanim rahvuspark. Tutvume Lahemaa suurima jõe ja selle elustikuga, uurime Balti klinti, kanjonorgu ja kunagise hüdroelektrijaama varemeid, maitseme allikavett ning kuulame Nõmmeveski joa kohinat. 2 km pikkune retk algab Nõmmeveski parklas, kulgeb mööda mõnusat metsateed, sobib peredele ja on läbitav ka maastikul liikumiseks mõeldud lapsevankriga.
Nõmmeveski küla, Kuusalu vald, 74815
Presidendi matkarada on 10 km pikkune Aegviidust algav läbi Nelijärve Jänedale kulgev metsarada Lääne-Virumaal. Talvehooajal toimub rajal üha enam populaarsust võitnud retk Presidendi matk, kus osales ka Arnold Rüütel, Eesti Vabariigi president 2001-2006. Huvitav teada: Rada on saanud oma nime kahe EV presidendi Konstantin Pätsi ja Arnold Rüütli järgi, kes siinsel rajal tihti käinud. EV esimene president Konstantin Päts oli Nelijärve turistide kodu mõtte algataja ja ehituse rahastaja ning Jäneda Põllutöökeskkooli rajaja. Arnold Rüütel on Jäneda kooli 27. lennu vilistlane.
Jäneda küla, Tapa vald, 73602
Lauge ja liivane Loksa rand asub Hara lahe ääres, Lahemaa rahvuspargi külje all. Tegemist on metsiku rannaga, kus on mõnus nautida privaatsemat rahulikku äraolemist. Luidete vahele võib end tuulisema ilmaga ära peita ning kuumal ajal saab nautida ka puude varju. Rand on korrastatud ja varustatud riietuskabiinidega ning on olemas veekraan. Rannas asuvad rannavõrkpalli- ja rannajalgpalliväljakud. Randa on paigaldatud mõned ronikud, pingid ja prügikastid ning kuivkäimla.Toitlustus ja kauplused asuvad Loksa linna südames, ca 0,5 km kaugusel.
Mere tänav , Loksa, 74806
Viime erihaagisega rattad Tamsalu raudteejaama kliendile vastu. Edasi matkame mööda Pandivere kõrgustikku, külastame Siniallika järvi ja peame piknikku Ebavere mäel. Lõunale läheme Georgi Söögituppa. Matka jooksul peatume vaatamisväärsustega tutvumiseks, kuulame giidi lugusid kultuuripärandist ja loodusväärtustest. Marsruut: Tamsalu raudteejaam – Väike-Maarja – Ebavere – Äntu järved – Tamsalu raudteejaam. Matka pikkus ligi 40 km, kergesti läbitav ühe päevaga. Planeerimisel arvestame rongide sõiduplaani.Tule Pandivere veeteket ja loodust kaema!
Järsi küla, Tapa vald, 46007
Viitna looduse õpperada asub Viitna maastikukaitsealal. Matkata saad ümber Pikkjärve kulgevatel 2,5 km ja 7 km pikkustel radadel. Õpperadade läbimiseks peaksid varuma vastavalt 1,5 või 3 tundi. Viitna looduse õpperajal näed mandrijää kujundatud mitmekesiseid pinnavorme, erineva toitelisusega mõhnadevahelisi järvi ja väga erinevaid metsakasvukohatüüpe. Hea teada: suvel on Viitna Pikkjärv populaarne ujumiskoht.
Viitna küla, Kadrina vald, 45202
Selle loodustuuri fookuses on 3 liiki – ilves, pruunkaru ja hunt. Enim tähelepanu pöörame ilvesele. Eestis elab umbes 600 ilvest ning neid otsimine Alutagusel ning Lahemaal Rahvuspargis. Eestis on ka ligi 1000 karu. Karu vaatame Alutaguse karuvarjest. Lisaks loodame kuulda huntide ulgumist. Loomade otsimise kõval jääb aega ka lindude vaatlemiseks. Tuur hind sisaldab majutust ja toitlustust.  Parim aeg reisiks on sügis aga võimalik pakkuda aastaringselt! Korraldame ka plaanilisi loomavaatluse retki kuhu saad liituda üksi või sõbraga, vaata täpsemat infot meie kodulehelt  
Koljaku küla, Haljala vald, 45419
Saame tuttavaks Juminda ja Pärispea poolsaartel kõneldava arhailise rannakeele ehk pohiranna ja siinsete kaunite rannamaastikega. Kirderanniku murde Kuusalu murraku kandjaid on ligi 100. Mõnega neist kohtume ka, neh! Proovime ka ise lugeda. Teekonnal külastame Kolga-Aabla randa, Leesi kirikuaeda ja Virve küla. Erinevad tegevused ja randlaste laulumängud vahelduvad liikumisega looduses. Kohtumispaik on  Muuksi linnamäe parklas, Leesi mnt 8. kilomeetril.
Tsitre küla, Kuusalu vald, 74616
Altja on tüüpiline rannaküla, kus majad paiknevad piki ühte külatänavat. Lahemaa rahvuspargis asuv Altja kaluriküla esineb kirjalikes allikates esmakordselt 1465 a. Täna näed Altjal Uustalu ja Toomarahva tüüpilisi rannatalusid 19. saj lõpust ja 20. saj algusest. Altja neemel näed taastatud võrgukuure. Külas on ka kiigeplats ning rahvuslikke roogi pakkuv Altja kõrts. Huvitav teada: Võrgukuuride lähedal vees on Suurkivi. Rannarahvas teab rääkida, et kui sisemaa elanikele tõid lapsi kured, siis Altja küla lapsed olevat selle kivi tagant veest toodud. Seetõttu on kivi ka Titekiviks kutsutud.
Altja küla, Haljala vald, 45408
Oandu taimetarga rada on otsekui looduslik botaanikaaed. See on üllatav, kui palju erinevaid taimi mahub ühele kilomeetrile! Sügisel kasvab raja äärde lausa vabaõhu-seenenäitus. Mõnel aastal on rajal võimalik näha kuni 60 liiki seeni. Kellele seened huvi ei paku, siis on rajal mõnus ja turvaline ka lihtsalt jalutada. Raja kõrvale jääb mõisaaegne jääkelder ning taluaia taimede peenrad vanas õunaaias endisaegsete lille-, köögivilja- ja maitsetaimesortidega. Lisaks taimekooslusi ja taimi tutvustavatele tahvlitele on Oandu paisjärve kaldal 5 infotahvlit, mis näitavad Lahemaal elutsevaid liike.
Oandu küla, Haljala vald, 45432
Pedassaare matkarada teeb ringi ümber Kolga lahe mitmes mõttes unikaalseima saare põhjaosa kulgedes piki randa. See on Kolga lahe metsaseim ja kõrgeim saar, unikaalne oma järsult sügavaks mineva liivaranna poolest. Rada asub Kolga lahe maastikukaitsealal ja rada läbides kohtad 11 huvipunkti. Raja äärde jääb telkimisvõimalusega kaetud lõkkease. Romantikuid ootab mõnus ja isikupärane metsamaja. I korrusel on kaminaruum laudade-pinkidega ja väike saunavõimalustega ruum ning teisel korrusel põrand magamiseks. Pedassaarele saab kaatriga Salmistu sadamast.
Salmistu küla, Kuusalu vald, 74629
Põhja-Kõrvemaa rabamaastik on aastaringseks räätsamatkaks justkui loodud. Künkad ja metsatukad vahelduvad soodega ja järsunõlvalistel oosidel saab järvede ilu nautida. Matka käigus külastame piirkonna suurimat raba, Kõnnu Suursood, millele on iseloomulikud suured vesised laukad. Matkates talvel võib õnne korral näha hundi, metssea või rebase jälgi. Neid elab siin piirkonnas ohtralt! Kõik see on Tallinnast vähem kui 60 min autosõidu kaugusel. Kohtumispaigas jagame varustuse laiali ja suundume autovabasse matkapiirkonda. Näidishind grupile alates 12 in; küsi hinda ka väiksemale grupile!
Suru küla, Kuusalu vald, 74615
Laukasoo on Lahemaa rahvuspargi suurim soo. Rohkearvulise laugastiku tõttu Eesti üheks kauneimaks peetavasse soosse ei vii laudteid, siit ei leia ühtegi suunaviita. Rahvuspargi loomisel võeti Laukasoo loodusreservaadina kaitse alla ehk pikkadeks aastateks oli siin keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine alal. Tänapäevalgi kehtib osal aastast liikumiskeeld, puudub külastustaristu. Inimest kohtab Laukasoos haruharva. Maaliliste laugaste vahel kulgeval retkel saavad kohaliku matkajuhi juhatusel imetletud rabamustrid, jutustatud rabajutud ja kogetud mõnusat kehalist koormust.
Palmse küla, Haljala vald, 45435
Oandu taimetarga rada on otsekui looduslik botaanikaaed. See on üllatav, kui palju erinevaid taimi mahub ühele kilomeetrile! Sügisel kasvab raja äärde lausa vabaõhu-seenenäitus. Mõnel aastal on rajal võimalik näha kuni 60 liiki seeni. Kellele seened huvi ei paku, siis on rajal mõnus ja turvaline ka lihtsalt jalutada. Raja kõrvale jääb mõisaaegne jääkelder ning taluaia taimede peenrad vanas õunaaias endisaegsete lille-, köögivilja- ja maitsetaimesortidega. Lisaks taimekooslusi ja taimi tutvustavatele tahvlitele on Oandu paisjärve kaldal 5 infotahvlit, mis näitavad Lahemaal elutsevaid liike.
Oandu küla, Haljala vald, 45432
Retkel koged Lobineeme looduslikku ja kultuurilist eripära, veetes samal ajal meeldivalt aega. Matk, mis nõuab kerget füüsilist pingutust, viib meid läbi küla Lobi Muuseumisse, sealt Lobineeme tippu. Retke juhendab kohalik giid, kelle  jutustatud lood aitavad mõista Lobi küla elu-olu läbi aegade. EROPARC sertifikaat. Loodus-kultuur-ajalugu.  Ammuta positiivset energiat ja luba endale heaoluemotsioone! Lobineeme avastusretkele saad juurde valida pikniku ja/või töötoa. Programmi kestvus, hind kujunevad sinu poolt tehtud valikute põhjal.
Lobi küla, Haljala vald, 45425
Viru raba on üks parima ligipääsuga sooradasid Eestis, läbides Lahemaale omast metsa- ja rabamaastikku. Rada on 3,5 km pikk, ringi pikkus 6 km. Õpperada tutvustab rabataimestikku, endiseid liivaluiteid, vallseljakut ja nõmmemetsa. Läbi raba kulgeb laudtee, mille keskel on vaatetorn. Rada on tähistatud ja viidastatud. Hea teada: kuni vaatetornini (1400 m) rajatud laudtee sobib kasutamiseks ka ratastooliga või lapsevankriga liikujatele. Erivajadustele mõeldes on ka torni esimesele platvormile juurdepääs! Taimestiku ja pinnase hoidmiseks liigu vaid laudteel, ära sõida seal jalgrattaga. 
Kolga alevik, Kuusalu vald, 74602
Lumekingad pakuvad suurepärast võimalust matkata soodes ja metsades ning nautida lumise metsa vaikust ja talvise rabamaastiku kordumatut ilu. Eestis on palju metsloomi ja lumekingamatkadel on põnev vaadata loomade jälgi. Kõrvemaa on suur loodusmaastik Tallinnast tunnise autosõidu kaugusel. Kõrvemaal vahelduvad künkad ja metsatukad soodega. Ideaalne maastik räätsamatkaks ja talviseks loomajälgede vaatlemiseks. Piirkonnas elab palju põtru, metssigu, ilveseid ja hundikari, kelle jälgi matkal võib-olla näha õnnestub. Näidishind grupile alates 12 in. Küsi hinda ka väiksemale grupile!
Suru küla, Kuusalu vald, 74615
Mõnusal jalutuskäigul tutvutakse Nõmmeveski looduse ja kultuurilooga. Osaledes 1,5-tunnisel retkel, saab kohaliku loodusgiidi juhendamisel hea ülevaate, miks on Valgejõe ürgorg juba üle poole sajandi kaitse all ning kuidas siia tekkis Eesti vanim rahvuspark. Tutvume Lahemaa suurima jõe ja selle elustikuga, uurime Balti klinti, kanjonorgu ja kunagise hüdroelektrijaama varemeid, maitseme allikavett ning kuulame Nõmmeveski joa kohinat. 2 km pikkune retk algab Nõmmeveski parklas, kulgeb mööda mõnusat metsateed, sobib peredele ja on läbitav ka maastikul liikumiseks mõeldud lapsevankriga.
Nõmmeveski küla, Kuusalu vald, 74815
Korraldame erinevaid jalgrattamatku Rebala muinsuskaitsealale, Lahemaale või mõnda muusse põnevasse või looduskaunisse piirkonda. Matka kava koostame vastavalt soovidele. Rendime jalgrattaid, toome need jalgrattahaagisega sobivasse kohta (näiteks ühistranspordipeatusesse) ning paneme kokku sobiva pikkusega ja kestvusega matka jalgrattal. Jalgrattarendi päevahinnale lisandub transpordikulu vastavalt kilometraažile ja kulunud ajale või ka jalgrattaretke juhendaja tasu.
Järsi küla, Tapa vald, 46007
Käsmu kaptenite küla lõpus vasakul metsas paikneb Eesti suurim kivikülv. See on paik, kuhu on kokku kuhjunud suur hulk massiivseid rändrahne. Suurim kivi on 4,8 m kõrge ja 14,7 m ümbermõõduga Matsikivi e. Eremiit. Need rändrahnud on siia uhutud koos Soome ja Rootsi poolt tulnud mandriliustikega 10 000 aastat tagasi. Täna saad kivikülvi näha Käsmu loodus- ja kultuuriloolisel matkarajal. Huvitav teada: Käsmu küla on Eesti kivide- ja rahnuderohkeim paik.
Neeme tee , Käsmu küla, Haljala vald, 45601
Nautige kaunist loodust, korjake marju ja seeni. Rajal saate liikuda rattaga, suuskadega või jalgsi. Kui olete jõudnud Ohepalusse, siis võite sealt edasi matkata Udriku järvede juurde või kaugemale Mõndaverre, Viitnale või Lahemaale. Raja esimene 1,5 km pikkune lõik on soine, kuid peale Valgejõe ületamist jõuate Rutka mägedesse, kus ooside harjal kulgeb hea tee. See osa rajast asub Ohepalu looduskaitsealal.  2021.a sügisel ehitasid vabatahtlikud matkarajale uue silla üle Valgejõe. Saematerjali silla ehituseks andis Riigimetsa Majandamise Keskus. Rada nimetatakse ka Tapa-Ohepalu matkarajaks.
Võidu puiestee , Tapa linn, Tapa vald, 45109
Lahemaa Rahvuspargis asuv Tsitre on ajalooline paik. Veel möödunud sajandi keskel olid Tsitre kuulsa suvitusmõisa paljud hooned alles, siin asus suur mõisakompleks – häärberid, teenijatemajad, tallid, roosiaiad, teerajad, alleed, keegliväljak, supelmajad ning reisisadam. Nüüd on aeg ja loodus teinud oma töö. Praegu on RMK eestvõttel mõisaparki rajatud Tsitre puude rada, mis tutvustab allesjäänud puid. Vanimad männid võivad olla kuni 300 aastased, hobukastanid üle 120 aasta. Lisaks metsarajale leiab siit ka mitmeid puhkeplatse koos pinkide-laudade, grillialuste ja telkimiskohtadega.
Tsitre küla, Kuusalu vald, 74616
Nõmmeveski-Liiapeksi matkarada on taimestikuküllane matkarada, mis asub Lahemaa rahvuspargis. Rada kulgeb piki Valgejõe ja selle harujõgede orgude kõrgeil kaldail Vasaristi joastikuni, siis mööda vanu külateid Pärlijõe oruni, sealt üle jõe ja piki orunõlva läbi noorte männimetsade Viru rabani. Läheduses asuvad ka kaks telkimisala - Nõmmeveski ning Kalmeoja. Peatumispaikades on võimalik teha ka lõket. Tarbevett saab Nõmmeveskil võtta jõest. Allikas on paarkümmend meetrit Nõmmeveski joast allavoolu, toru tuleb läänekaldale. Kalmeoja lõkkekohas saab rabavett Viru rabast.
Nõmmeveski küla, Kuusalu vald, 74815
Nautige kaunist loodust, korjake marju ja seeni. Rajal saate liikuda rattaga, suuskadega või jalgsi. Kui olete jõudnud Ohepalusse, siis võite sealt edasi matkata Udriku järvede juurde või kaugemale Mõndaverre, Viitnale või Lahemaale. Raja esimene 1,5 km pikkune lõik on soine, kuid peale Valgejõe ületamist jõuate Rutka mägedesse, kus ooside harjal kulgeb hea tee. See osa rajast asub Ohepalu looduskaitsealal.  2021.a sügisel ehitasid vabatahtlikud matkarajale uue silla üle Valgejõe. Saematerjali silla ehituseks andis Riigimetsa Majandamise Keskus. Rada nimetatakse ka Tapa-Ohepalu matkarajaks.
Võidu puiestee , Tapa linn, Tapa vald, 45109
7 km pikkune rada Lahemaa rahvuspargi lääneserval Juminda poolsaare keskosas algab poolsaare idaküljel kulgeva Hara-Juminda tee äärsest parklast. 8-kujulise raja kogupikkusest 2 km on laudtee. Õpperada on tähistatud valge-roheliste märkidega puudel, rajal asub 3 suurt ja 9 väikest infotahvlit ning vaatetorn. Rada läbib Juminda poolsaare kõrge keskosa, kus kunagiste rannavallide ja liivaluidete, metsa- ja sooribade põimumine loob ainulaadse vaheldusrikka maastiku. Rajal asub Eesti suuruselt kolmas rändrahn Majakivi.
Virve küla, Kuusalu vald, 74814
Oandu loodusmetsarada asub Oandul, Lahemaa rahvuspargis. Raja läbimiseks kulub ca 2 tundi. Looduses on alati midagi uurida, õppida ja avastada. 4,7 km pikkune Oandu loodusmetsarada tutvustab vanu rannamoodustisi, põlismetsa, erinevaid metsatüüpe ja metsloomade tegutsemise jälgi. Siin on igal künkal erinev mets ning igas lohus isemoodi soo. Hea teada: - Metsaretke võiks alustada Oandu külastuskeskuse näituste külastamisega, siis saab juba ette põnevat infot, millega rajal tutvuda. - Pane rajal oma teadmised mänguliselt proovile nutimänguga "Jalutades põlismetsas".
Oandu küla, Haljala vald, 45432
Järvi Pikkjärv, ka Järvi Pikajärv, Pühameeste Pikkjärv on Harjumaal, Kuusalu vallas Suru küla lähedal asuv looduslik järv. See on Järvi järvestikku jääv kirdepoolseim järv, pindalaga 5,2 ha. Järve ümbritseb männi-kuuse segamets. Järve kirdeotsa kallas on liivane ja sobib suplemiseks.  Järv kaunistab Kõrvemaa maastikku ning puhkekohana pakub võimalust ka telkimiseks. Telkimisala asub järve kirdenurgas metsa sees kuuskede all. Järvi Pikkjärve telkimisalalt algav Järvi-Aegviidu matkarada (27 km) on osa suurest RMK matkaradade võrgustikust.
Suru küla, Kuusalu vald, 74615
Loodusmatka käigus tutvutakse talvise loodusega. Otsime loomade tegevusjälgi, loeme jäljeaabitsat ja määrame liike jälgede järgi. Lihvime omi oskuseid hakkamasaamiseks talvises metsas: toidu leidmiseks ja valmistamiseks. Süütame lõkke ja keedame metsataimedest teed. Matka lõpuks saavad osalejad teadmised talvisest loodusest ja oskuse toime tulla talvises metsas.
Kaberla küla, Kuusalu vald, 74631
Lauge ja liivane Loksa rand asub Hara lahe ääres, Lahemaa rahvuspargi külje all. Tegemist on metsiku rannaga, kus on mõnus nautida privaatsemat rahulikku äraolemist. Luidete vahele võib end tuulisema ilmaga ära peita ning kuumal ajal saab nautida ka puude varju. Rand on korrastatud ja varustatud riietuskabiinidega ning on olemas veekraan. Rannas asuvad rannavõrkpalli- ja rannajalgpalliväljakud. Randa on paigaldatud mõned ronikud, pingid ja prügikastid ning kuivkäimla.Toitlustus ja kauplused asuvad Loksa linna südames, ca 0,5 km kaugusel.
Mere tänav , Loksa, 74806
Pedassaare matkarada teeb ringi ümber Kolga lahe mitmes mõttes unikaalseima saare põhjaosa kulgedes piki randa. See on Kolga lahe metsaseim ja kõrgeim saar, unikaalne oma järsult sügavaks mineva liivaranna poolest. Rada asub Kolga lahe maastikukaitsealal ja rada läbides kohtad 11 huvipunkti. Raja äärde jääb telkimisvõimalusega kaetud lõkkease. Romantikuid ootab mõnus ja isikupärane metsamaja. I korrusel on kaminaruum laudade-pinkidega ja väike saunavõimalustega ruum ning teisel korrusel põrand magamiseks. Pedassaarele saab kaatriga Salmistu sadamast.
Salmistu küla, Kuusalu vald, 74629
Tallinnast 30-minutilise autosõidu kaugusel põhjarannikul asub üks Kolga lahe ilusamaid liivarandu - Valkla rand. Peene heleda liivaga rand on suurepärane suplusrand, mis eristub suurtest supelrandadest oma rahu ja puhtusega. Rannas on olemas WC ja parkimine ning riietuskabiinid. Rannast on suveperioodil võimalus rentida kajakki ja sõita lähedalasuvale Pedassaarele - asustamata saar 1 km kaugusel, kus on olemas lõkkeplatsid ja saunamaja. Rannas renditakse ka aerusurfe koos turvavarustusega. Valka rannas asub ka Valkla restoran ja puhkekeskus koos karavanipargi ning saunadega.
Valkla küla, Kuusalu vald, 74630
Korraldame erinevaid jalgrattamatku Rebala muinsuskaitsealale, Lahemaale või mõnda muusse põnevasse või looduskaunisse piirkonda. Matka kava koostame vastavalt soovidele. Rendime jalgrattaid, toome need jalgrattahaagisega sobivasse kohta (näiteks ühistranspordipeatusesse) ning paneme kokku sobiva pikkusega ja kestvusega matka jalgrattal. Jalgrattarendi päevahinnale lisandub transpordikulu vastavalt kilometraažile ja kulunud ajale või ka jalgrattaretke juhendaja tasu.
Järsi küla, Tapa vald, 46007
Torn asub Lahemaa rahvuspargi kõige linnurikkamas kohas Vihasoo rannaniidul, kust avaneb vaade Eru lahe loosaartele, mis on 26 linnuliigi pesitsusala ning rändlindude peatuskoht. Korraga paarkümmend inimest mahutav torn on 7 m kõrge, vaateplatvorm asub maapinnast ligi 4 meetri kõrgusel. Infotahvlid tutvustavad loosaarte ja Eru lahe lindusid ning ka tee ääres asuvat kaitsealust künnapuud. Torn paikneb elektrikarjusega piiratud alal, kus viibivad lihaveised. Koplisse pääseb nurgaga värava kaudu, sealt veised läbi ei mahu. Vaatlustornis on linnupiltide püsinäitus.
Vihasoo küla, Kuusalu vald, 74703
Veetke pere või sõpruskonnaga üks tore päev looduses ning ammutage uusi teadmisi! Metsaretke/matka eesmärk on õppida tundma metsaelanike tegevusjälgi looduses, tutvuda metsloomade lisasöötmise põhimõtete, jahimeeste tegemistega ning käsitleda loodushoidlikku ja keskkonnasõbralikku mõteviisi. Retkel metsa lahendame praktilisi ülesandeid Ubari Loodustarkuse Keskuses, teeme praktilisi töid looduses, määrame selgroogseid loomi ja uurime nende karvkatet, jälgime ulukite ratsiooni ning toitume looduslike võimaluste piires taimeosadest otse loodusest.
Nõmmiku tee 1, Kaberla küla, Kuusalu vald, 74631
Öine mets on salapärane, tundmatu, müstiline. Öises metsas muutuvad erksaks kõik meeled. Öösel metsa matkama on sattunud vaid vähesed vapramad. Kutsume teid põnevale avastusretkele Lahemaa põlislaantesse. Kuulame ööhääli, oma lugu hakkavad rääkima erinevad lõhnad, otsime märke loomade öisest tegutsemisest. Retke võib läbi viia kas öö hakul või vahetult enne koitu, mil mets muutub ärkavate lindude laulust häälekaks. Kogenud retkejuhid muudavad retke turvaliseks.
Sagadi küla, Haljala vald, 45403
Lahemaa rahvuspark on asutatud 1971. aastal ning on loodud Põhja-Eesti looduse ja kultuuripärandi, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Lahemaa on Euroopa tähtsamaid metsakaitsealasid. Oandu looduskeskuses tutvustatakse Lahemaa rahvuspargi loodust ja looduses liikumise võimalusi, metsa ning puidu kasvatamist ja kasutamist läbi aegade. Looduskeskuse õuelt pääseb Oandu loodusmetsarajale ja Võsu-Oandu matkarajale, ühendusradade kaudu ka Koprarajale ja Altja õpperajale.  
Oandu küla, Haljala vald, 45432
Giidiga jalgrattamatkad Lahemaa rahvuspargis. Jalgrattamatku pakume järgmistel marsruutidel: 1. Võsu-Käsmu-Võsu (12 km, 4 tundi) - põnevad metsateed mööda mereäärt viivad meid Võsult kaptenite külla Käsmu. 2. Võsu-Palmse-Võsu (~23 km, 5 tundi) - Palmse mõis kuulus von der Pahlen-i perele. Mõisakompleks on täielikult taastatud ning toimib vabaõhumuuseumina. 3. Võsu-Sagadi-Võsu (~20 km, 4 tundi) - Sagadi külas asub RMK Sagadi metsamuuseum, mis on ideaalne ekskursioon loodusõpetajatele.
Mere tänav 16, Võsu alevik, Haljala vald, 45501
Loodusgiidi juhendamisel õpitakse tundma metsaelanike tegevusjälgi looduses, ulukite lisasöötmise põhimõtteid, tutvutakse jahimeeste tegevustega ulukite arvukuse reguleerimisel. Loodusgiidiga matk hõlmab ringkäiku metsas ning trofeedega (nt sarved, kihvad, nahad) tutvumist. Sobilik matk seltskondadele, kes hoolivad loodusest ja nõustuvad olukorraga, et inimtegevus on mõjutanud looduse tasakaalu ning vajadust selle reguleerimiseks inimese poolt.
Järsi küla, Tapa vald, 46007
Matkajate seas juba tuttav Järvi-Aegviidu matkarada pakub oma 27 km pikkusel teekonnal Kõrvemaa looduse ilu ja võlu. Matkarajast 3 km on laudteed ja rada kattub osaliselt Paukjärve ja Jussi loodusradadega. 2-3 päevasele teelekonnale jäävad mitmed telkimisalad, lõkkekohtad ja rabad ning järved, kus supelda. Rada on märgistatud punaste värvitäppidega puudel ja kattub  osaliselt Oandu-Aegviidu-Ikla matkateega. Rada kulgeb Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal, siis liikumisel tuleb järgida seadustest tulenevaid piiranguid.
Suru küla, Kuusalu vald, 74615
Asume imekaunis Lahemaa Rahvuspargis Põhja-Eestis, vaid tunnisõidu kaugusel Tallinnast. Kõigil, nii lastel kui ka täiskasvanutel, on Vihula Mõisa öko-farmis võimalus tutvuda mõisas elavate toredate loomadega. Farmi hoovis on laste mänguväljak vahvate puidust loomakujuliste kiikede, toredate ronimis- ja mänguvõimalustega. Kaval-Antsu Metsas on ka lastele põnevaid võimalusi mängimiseks ja lõõgastumiseks. Vihula Mõisas on ka spordiväljak, vesiveski, mini-golfi väljak, tuuleveski, kontserdilava ja mitmed söögikohad. Hooned on avatud nii Vihula Mõisa külalistele kui ka teistele huvilistele, 
Vihula küla, Haljala vald, 45402
Jalgsirännak algab juba tsaariajast tuntud suvituskohast Vainupealt, otse mere ääres kõrguva romantilise Vainupea kabeli juurest. Kõnnime mööda rannikut otse rannal väikese peatusega Mustojal, kus peame pikniku. Selleks palume võileivad endal kaasa võtta. Ületame Mustoja rippsilla ja jätkame teed.  Rännak lõpeb kirju ajalooga rannakülas Altjal, mille Lahemaa Rahvuspark on taastanud endisaegsel kujul. Kuulsad on Altja paadikuurid ja kõrts, kus pakutakse eesti rannarahva traditsioonilisi toite. Siin asub ka küla kiik ja jaanituleplats. Suuremate (üle 20) gruppide puhul teeme rännakut 2 giidiga.
Vainupea küla, Haljala vald, 45446
Veeda päev nautides avaraid vaated kaunile maastikule! Lahemaa Retked pakub loodusmatka Muuksi-Tsitre radadel. See kant on tuntud oma ilusa looduse ja rikka ajaloo poolest. Klindiservalt avanevad vaated Kolga lahele ja Juminda poolsaarele. Kohtumispaik on Muuksi linnamäe parklas, kust alustame 6,2 km pikkust matkaringi. Matkame vanal külatanaval, nüüdisaegsel külateel ja klindi kallasrajal. Teekonnal oleme ümbritsetud rikkalikkust loopealse taimestikust ja kuuleme lugusid möödunud aegadest ning tänasest päevast.  Tsitre mererannas on RMK lõkkekohad, kus on võimalik pärast matka pikniku pidada.
Tsitre küla, Kuusalu vald, 74616
1,7 km ja 1 km pikkustel terviseradadel on võimalus tegeleda tervisejooksuga, kõndida ja kepikõndi teha, harrastada matkasporti. Talvel on siia oodatud suusatajad. Rada on valgustatud, väikeste tõusudega, suhteliselt sile. Rada algab ja lõpeb samas punktis. Talvisel perioodil saavad suusatajad kasutada korralikku klassika- ja vabatehnikarada, kus kõrguste vahe on 6 m. Lapsi ootab kelgumägi, kus liugu lasta.  Terviserajal on ka jõulinnak, kus saab teha välijõusaali trenni ja tegeleda harrastusvõimlemisega. Olemas on varbsein, ronimissein ja muu vajalik. Lähedalasuvas parklas on 10 parkimiskohta.
Viitna tee , Kadrina alevik, Kadrina vald, 45201

Ei leidnud vastust? Võtke ühendust.