Matkarajad

Vihula Mini-Golfi plats asub Mustoja jõe kaunil saarel. See on Baltimaade suurim, 1880 m² rahvusvahelistele standarditele vastav 18-auguline minigolfirada, mis on hariv ja meelelahutuslik atraktsioon. Golfiväljaku radadel võib näha Eesti, Läti ja Lee­du vaatamisväärsusi, seega saab mängu käigus justkui läbi nende riikide reisida. 

Kui sa pole varem golfi mänginud ja tahaksid selle mängu ära proovida, siis Vihula Mõis pakub unikaalset võimalust mängida minigolfi ja harida end samaaegselt!

Purekkari neem on mandri-Eesti kõige põhjapoolseim punkt.

1,5 km pikkune kivine ja rändrahnurohke neem asub Lahemaa rahvuspargis. Neem lõpeb väikese saarega, kuhu pääseb vaid siis, kui vesi on madal. Õitsemise ja sügisese viljumise ajal püüavad pilku okkalised põõsad - kurdlehised roosid. Sügisel kohtab siin palju rändlinde, mistõttu on see tuntud linnuvaatluse koht. 

Neeme lähedal asuvad endised sõjaväerajatised ning Purekkari telkimisala, mis on varustatud lõkkekoha, katusealusega ja infotahvlitega.

NB! Parklasse viiv tee on kitsas ja suure bussiga sinna ei pääse.

Veeda põnev päev rahulikus ja rikkumata looduses, kus valitseb maapiirkonna võluv õhkkond. Reisi käigus külastad üht vanimat ja suurimat rahvusparki - Lahemaad, kus elavad põdrad, rebased ja ilvesed. Näed Põhja-Eesti ranniku võrratuid, inimtegevusest puutumata metsi ning naudid tuule ja mere kohinat.

Tuuril tutvume 13. sajandist pärit Palmse mõisaga, rikka ajalooga endise kalastajate küla Käsmuga ning nautime Eesti kõrgeima loodusliku kose - Jägala joa - sära ja ilu. Või jalutame Viru rabas.

Ekskursioon sisaldab giiditeenust, transporti, lõunat, sissepääse Käsmu Meremuuseumisse ja Palmse mõisa.

Kõnnu Suursoos valitseb eriline atmosfäär. Oosidevahelisel hiidvaagnal lebav järv on aastatuhandete jooksul rabastunud, valgusküllane soo pind on tihedalt täis pikitud laugastega. Kaunis panoraamvaade männibonsaidega ehitud muinasjutumaastikule avaneb soo keskel kõrguvast Paukjärve-äärsest vaatetornist.

Teenuse sees on matkakorraldus, räätsad, kepid, vajadusel säärised, matkajuht. Matka lõpus on võimalik nautida piknikku vabas õhus ning jääda lõkke äärde mõnulema.

Palmse kloostrikivid leiate Viitna poolt tulles paremat kätt teed, Palmse mõisa müüri tagant metsapargist.

Siin on 14 üle 10 meetrise ümbermõõduga ja hulk väiksemaid rabakivirahne, mis mandrijää sulamisel suurema rahnu lagunemisel tekkinud. Nime on nad saanud 15.saj. samas kohas asunud kloostri järgi.

Legendi järgi olevat kõigevägevam kuradiga kohtama läinud nunnad kivideks muutnud. Rahvapärimuste järgi võib tegemist olla kivistunud kuraditega, kes nunnakloostris nunnasid piilumas käisid. Kolmas lugu pajatab jällegi sellest, kuidas taevaisa nunnad pattude eest kivideks muutis.

Lahemaa rahvuspark on asutatud 1971. aastal ning on loodud Põhja-Eesti looduse ja kultuuripärandi, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Lahemaa on Euroopa tähtsamaid metsakaitsealasid.

Oandu looduskeskuses tutvustatakse Lahemaa rahvuspargi loodust ja looduses liikumise võimalusi, metsa ning puidu kasvatamist ja kasutamist läbi aegade. 

Oandu on loodusradade sõlmpunkt - külastuskeskuse õuest ja lähikonnast algab seitse õppe- või matkarada. 

RMK matkatee on esimene tervet Eestit läbiv matkarada.

375 km pikkune teekond saab alguse Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist Oandult, kulgeb läbi paksude Kõrvemaa metsade ja Euroopa ühe võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi.

RMK matkatee läbib 6 maakonda, 2 rahvusparki ning 9 kaitseala ja lõpeb Eesti-Läti piiripunktis Iklas.

Rada on tähistatud kilomeetripostide ja suunavate siltidega, mis aitavad hästi rajal püsida. Rajaäärsed infotahvlid pajatavad metsamajandusest ja –pärandist, kultuurist ning puhkamisest.

Viru raba on silmapaistvalt mitmekülgne - eri maastike, laugaste, kõrgsoo siilude ja älvestega raba. Matkal laugaste vahel kulgeme ka üle soosaarte ning heidame pilgu turbakaevandamisest taastuvale rabale. Elamuslikkust lisab soo keskel seisvasse vaatetorni ronimine ja avaneva vaate nautimine. Teekonna lõpetame raba ümbritsevatel oosidel matkates. Soovi korral saab lõkke ääres süüa.

Teenus sisaldab: matkakorraldus, räätsad, kepid, vajadusel säärised, matkajuht. Matkaja pangu jalga kummikud, selga aastaajale vastav riietus.

Matk sobib ka lastele alates 12. a.

Kalijärv asub Lääne-Virumaal, Tapa vallas, Jäneda külas. Järve pindala on 4,1 ha, keskmine sügavus 4,9 m, suurim sügavus 9 m. Järve kirde- ja idakallas on kõrge ja metsane vallseljak, mujal on kaldad madalad. Põhjakaldale on rajatud supluskoht. Lõunast voolab järve külmaveeline kraav, väljavool on põhjaotsast Jänijõkke. Järve taimestik on vähene. Järv on lisatud Terviseameti avalike supluskohtade nimistusse.

Huvitav teada:
Jäneda Linnamäe külje all asuva kauni järve ääres on kunagi oma suvepuhkuseid veetnud inglise kirjanik George Herbert Wells.

Rahulik ja mõnus Karepa rand asub Soome lahe kaldal. Meri on suhteliselt madal ja rand liivane, kuid leidub ka väiksemaid rahne. Suuremalt jaolt sirget rannajoont liigendavad kolm väikest neeme.

Juba 19. sajandi lõpus hakkas Karepa muutuma populaarseks suvituspiirkonnaks, kuhu rajasid oma suvilad mitu aadlisuguvõsa. Populaarne suvituskoht on rand nii kohalike kui kaugemalt tulnute seas ka praegu.

Karepal asub kunstnik Richard Sagritsa majamuuseum, ravimtaimeaed ja Kullo noortelaager. Lähimaks linnaks on Kunda.

Kaunis Vainupea rand asub põhjarannikul Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, Lahemaa rahvuspargi külje all. Rand on korrastatud ja varustatud riietuskabiinidega. Randa on paigaldatud pingid, laudtee, prügikastid ning kuivkäimlad.

Suvitamine hakkas Eestis moodi minema pärast pärisorjuse kaotamist 19. sajandi lõpus. Umbes 100 aastat tagasi oli Vainupea juba päris aktiivne suvituskoht.

Aardejaht on lõbus seikluslikku laadi maastikumäng, mille käigus õpitakse kaardi ja kompassi abil liikuma. See on võistkondlik mäng, kus pannakse proovile inimeste leidlikkus, tähelepanuvõime ja koostööoskused. Raja läbimisel näevad osalejad kõiki Käsmu suuremaid vaatamisväärsusi.

Mängus osalemine ei eelda mingeid eelteadmisi maastikul orienteerumisest ning see sobib igas vanuses osavõtjatele. Varieerida saab raja pikkuse (3 km, 5 km), sisu ja läbimisajaga.

Hind alates 15 eurot osaleja kohta. Hind kehtib 12-35 in/grupis ning suurematel ja väiksematel gruppidel on hind kokkuleppel.

Karepa Ravimtaimeaias saab tutvuda meie aias kasvavate ravim- ja maitsetaimedega (üle 200) ja teada saada, kuidas neid kasutada toiduks ja tervise heaks.

Teenused: Ekskursioonid ravimtaimeaeda. Loengud ravimtaimedest, salvi-, loodustoidu- ja teevalmistamise õpitoad. Toitlustus ettetellimisel. Mahetoit metsataimede ja ürtidega, taimejoogid. Nõiasupp, karulaugusupp,  metsamaitseline ahjupraad jpm.

Müüme kohapeal ürditeesid ja salve, karulauguvõiet, maitsesoolasid ja Verner Luke loodusmaale. Soovi korral on võimalik saada individuaalset nõustamist taimeravi alal.

Matkame Lahemaa Rahvuspargi radadel Lahemaa loodus- ja kultuuripärandi giidi juhendamisel. Siin jagub avastamist nii ranniku- kui sisemaa radadel; soodes ja klindiservas. Muuksi-Tsitre, Pikanõmme-Majakivi rada, Oandu loodusmetsa rada, Altja rada, Vasaristi-Nõmmeveski rada, Ojaäärse rada, Lahemaa mõisad ning veel mitmed teised paigad ootavad sind avastama!

Koostame just sulle sobiva marsruudi Lahemaal.

Rabas käimine on igal aastaajal huvitav, ta on alati vahelduv ja värvikirev (ainult mitte rohke lumega talvel). Et rabasid paremini mõista, tuleks neid külastada koos loodusgiidiga.

Retke käigus teeme 3 või 6 km pikkuse jalutuskäigu mööda laudteed, vaatame ümbrust vaatetornist, käime freesturbavälja ääres, katsume ja vaatame erinevaid taimi olenevalt aastaajast ning räägime raba tähtsusest elustikule ja pärimustest. Lisatasu eest saab tellida transpordi või toitlustuse.

Hind sõltub grupi suurusest, retke pikkusest ja lisateenustest. Küsige pakkumist!

Külastame müstilist mahajäetud Kolsi raketibaasi ja muuseumi meenutavat Natturi küla. Tutvume unikaalse tuulepealse Pedassaare neeme loodusmaastikuga, mis peab pidevalt taluma nii tormituuli kui merelaineid.

Pedassaarel võime kohata Eesti vanimaid ja jämedamaid rannamände, maadligi roomavaid kuuski, kiviklibu valli ja palju muudki huvitavat. Samuti mõned NSVL-i aegsed piirivalverajatised, mis sobituvad ümbrusse ilma seda rikkumata.

Älvi saarele 1.04 - 15.07 minna ei tohi!

Käsmu poolsaar on rikas nii kultuuri kui eriilmelise looduse poolest, siin on võimalik teha nii pikemaid kui ka lühemaid retki.

Kes ei teaks kuulsat kaptenite küla oma valgeksvõõbatud majade ja väärika ajalooga merekooliga? Õnnekivihunnik ja kabeliaias põlvitav Signe kuju ning NSVL-aegne militaarpärand on kohustuslikud külastusobjektid. 

Käsmu poolsaar on kui suur jääajapark koos ainulaadse kivikülvi ja romantiliste rändrahnudega. Käsmu järv ja Eru laht on kohad, kuhu teenimatult harva satutakse, nii üllatabki madalate kiviste randadega poolsaar siin liivase ranna ning kõrge kaldaga.

Lahemaa Rahvuspargi loodus on võrratu, eriti kui selle saladuse avastamiseks ulatab abikäe kogenud retkejuht!

Loodusgiid ja jahimees Peeter Hussar on Lahemaa raudvara. Temaga koos uitame metsaradadel ja uurime looduse märke: kelle käpajäljed on jätnud jäljed lumele, kelle küüne kriimud on puukoorel, kes sabistab põõsastes või rõkkab puulatvades.

Tema abil jutustavad oma loo lõhnad ja helid, isegi metsavaikus muutub kõnekaks!

Metsaretk sobib suurepäraselt seminaripäeva lõpetuseks, sõpradega looduse avastamiseks või meeskonnakoolituse osaks.

Loodus ootab alati, sõltumata aastaajast ja kellaajast!

Sagadi hotelli vastuvõtust on võimalik rentida jalgrattaid. Osadel ratastel on lapseistme võimalus. Rattalaenutajatele anname kaasa ka kiivrid ja rattalukud.

Koos ratastega on võimalik saada hotelli administraatorilt kaart ja head soovitused erinevate marsruutide läbimiseks Lahemaal. Ümbruskonnas on väga ilus loodus ja head teed ratastega sõitmiseks. Võimalik on valida kergemate, asfaltteel kulgevate ja raskemate, metsateid läbivate radade vahel, mille pikkused jäävad 5-50km.

Sagadi mõisa lahutamatuks osaks on mõisapark võimsate põlispuudega.  Pargis kasvab jämedaim künnapuu ning tammed, mis oma 33 meetriga on Eesti ühed kõrgemad.

Mõisa idaküljele rajatud viljapuuaias kasvab üle 150 õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsipuu, viljapuuaia servale rajatud kollektsioonaiast leiab erinevaid  iiriseid, liiliaid, pojenge, magunaid ja kümneid erinevaid roosisorte.

1985. aastal rajati mõisakompleksi lääneküljele 5,1 hektari suurune dendropark, kuhu on istutatud üle 120 puu- ja põõsaliigi.

Sagadi mõisapark ning dendropark on avatud aastaringi kõikidele huvilistele.