Lahemaa arihtektuuriajaloo silmapaistvamad taiesed leiad Kolgast, Palmsest, Sagadist ja Vihulast. Eesti suurim, Stenbockidele kuulunud, Kolga mõis ootab täna veel osavat restauraatori kätt, kes endise hiilguse taastaks. Palmses, Sagadis ja Vihulas on aga mõisad tutvumiseks täies hiilguses. Sealt leiate võimaluse jalutada nii hooldatud aedades ja parkides kui saada tunda ka ainulaadset mõisainterjööri.
Käsmu piirivalvekordoni ligi, neeme tipus asub tuletorn, mis ehitati 1892 a annetustest Käsmu merekooli initsiatiivil. See on ainulaadne säilinud puust tuletorn, mis oli vajalik lahte sissesõitmiseks, et sügisel, kui laevad koju tulid, oleks neil turvalisem kodusadamasse jõuda.
2012 anti välja Käsmu tuletorni postmark. 2013. aasta suvest on tuletorn avatud muuseumina. Fassaadi renoveerimistööd tehti 2022 aastal. Külastamiseks pöördu Käsmu Meremuuseumi peahoonesse. Tuletornide passiomanikud - tulge küsige muuseumist endale passi ka tempel!
Käsmu majakaks hakati kutsuma NSVL piiritsooni ajal.
Põhjarannikul Juminda poolsaare põhjaosas asuv tuletorn aitab laevadel orienteeruda. Tuletorn ehitati 1937. aastal ja tänase kõrguse ja kuju sai 2006. aastal.
Nõukogude ajal oli poolsaarel piirivalve poolt rangelt valvatud raketibaas. Juminda poolsaare neeme tipus peeti 1941. a. augustis maailma ohvriterohkem merelahing. Juminda poolsaart on mitmeid kordi mainitud ka Eesti rahvuseepose "Kalevipoja" lugudes.
Tuletorni on võimalik vaadelda vaid eemalt. Poolsaare ajalugu on aga niivõrd huvitav, et avastamist jagub seal kindlasti terveks päevaks!
Võhmuta mõis (Wechmuth Manor) rajati 17. sajandi teisel poolel, mil ta oli Eesti üks stiilsemaid klassitsistlikke väikemõisaid. Tõnäoliselt 18. sajandi teisest poolest pärinev puidust ühekorruseline barokne peahoone ehitati 19. sajandi alguses ümber lameda plekk-katusega klassitsistlikuks hooneks.
Peahoone vastu teisele poole auhoovi rajati klassitsistlik väravahoone - võiduvärav, mis on Eestis ainus omataoline. Väravat peetakse 1812. aasta Vene-Prantsuse sõja mälestusmärgiks.
Mõis on eraomanduses ja korrastamisel.
Nii nagu nimigi ütleb, on Lahemaal – lahtede maal – mere ja merekultuuri huvilistele palju pakkuda. Rannakülad, kalurid ja ilusad rannad on vaid mõned paljudest merega seotud sõnadest, mis meenuvad kui Lahemaa peale mõelda. Kuid on veel üks, mis neid kõiki ühendab – majakas.
See tuur annab Sulle hea võimaluse tutvuda Lahemaa merekultuuri ajalooga, näha majakaid, rannakülasid, külastada Käsmu meremuuseumi ja teisi merekultuuriga seotud paiku.
Lõunasöök toimub Altja või Võsu rannakülas (ei sisaldu tuuri hinnas). Tuur algab ja lõpeb Tallinnas, muuseumi pilet, transport ja giid sisalduvad hinnas.
Tamsalu Lubjapargi moodustavad valdavalt varemetes tööstusrajatised, mahajäetud paemurrud, väljatöötatud alade puistangud ja looduslik mets nende vahel ning neid ühendavad looduse- ja pärandkultuuuri õpperajad.
Lubjapark on looduse- ja pärandkultuuri objekt, kus mahajäetud tööstusmaastikust on kujundatud vaatamisväärsus. Lubja põletamine lõpetati siin 1980. aastal.
Tutvuda saab mitut tüüpi lubjapõletusahjudega, sh hiiglaslike ringahjudega. Õpperada on varustatud infostendidega.
Täpsem info ja ekskursioonide tellimine Porkuni Paemuuseumist.
Hara sadamas põimuvad omavahel imeline Lahemaa rahvuspargi loodus ja unikaalne militaarajalugu. Siin asus Nõukogude sõjalaevastiku allveelaevade baas, kus veealuste tehnorajatiste abil toimus demagnetiseerimine, millega muudeti nii laevade kui ka allveelaevade korpused magnetmiinidele tuvastamatuteks. Tänapäeval on see müstiline koht kus ringi jalutada ja vaadata hoonete varemeid. Baasis on külastajatele avatud sadama ajalugu kajastav fotonäitus. Lähedal asub Hara sadam, mis pakub nii giidiga tuure, majutust, toitlustust.
Hea teada! Hara lahes ehitati ka Eesti ilusaim purjelaevTormilind!
Juminda poolsaarel Lahemaa Rahvuspargis asuv rannarahva kivikirik ja kalmistu põlispärnade varjus on lihtne ja ruumimõjult arhailine. Värviliste kujudega kantslil leidub Harju-Jaani vana kiriku kantslilt pärinevaid varabarokseid nikerdusi aastast 1646, silma rõõmustavad ennistatud klaaslühter, iidne rahapakk ja Mart Paadimeistri purjelaevamudel aastast 1920.
Tänapäeval käib kirikus evangeelne luterlik kogudus. Jumalateenistused toimuvad pühapäeviti kaks korda kuus.
Ringkäigu näol on tegemist aktiivse seiklusega Hara allveelaevade baasis ja selle ümbruskonnas, mis sobib igas vanuses seiklushimulisele.
Retkejuht viib sind põnevale tuurile tagasi nõukogude aega, mille käigus kuuleb huvitavaid lugusid sõdurite elust-olust. Selgub ka tõsiasi, miks oli Hara allveelaevade baas nii salajane ja tänaseks päevaks muutunud lausa müstiliseks. Ja kõige olulisem - saab selgeks, mis asi see demagnetiseerimine oli. Hea võimalus ka külastada fotonäitust "Saladuslik sadam".
Ringkäik toimub vabas õhus!
Kõrvalhoonetest tähelepanuväärsemad on klassitsistlik ühekorruseline valitsejamaja, ait ja uusgooti stiilis teenijatemaja-pesuköök. Hoone on ebasümmeetriline. Seda kujundavad mansardkorrus, arvukad voluutjalt kumerduvad frontoonid ja muljetavaldav 30 m kõrgune vaaterõduga torn lõunatiival. Mõisas korraldatakse pargikontserte.
Esimesed andmed Lahemaal asuva Käsmu küla kohta pärinevad aastast 1453. Käsmu on tuntud "kaptenite küla" nime all. Siin töötas merekool ja pea igas peres oli oma kapten või tüürimees. Küla omapäraks olid valged kaptenimajad ja kõrged lipumastid.
Küla on tuntud rohkete kultuurimälestiste poolest. Ajaloost annab hea ülevaate Käsmu Meremuuseum.
Praegu on Käsmu populaarne suvituspaik, kus võid hinge kosutada rannas jalutades, õpperajal matkates, kontserte nautides või vaatamisväärsustega tutvudes. Suvel võta ette retk lähedal asuvale Saartneemele, mis on rahva seas tuntud ka Kuradisaarena.
Altja on tüüpiline rannaküla, kus majad paiknevad piki ühte külatänavat.
Lahemaa rahvuspargis asuv Altja kaluriküla esineb kirjalikes allikates esmakordselt 1465 a. Täna näed Altjal Uustalu ja Toomarahva tüüpilisi rannatalusid 19. saj lõpust ja 20. saj algusest. Altja neemel näed taastatud võrgukuure. Külas on ka kiigeplats ning rahvuslikke roogi pakkuv Altja kõrts.
Huvitav teada: Võrgukuuride lähedal vees on Suurkivi. Rannarahvas teab rääkida, et kui sisemaa elanikele tõid lapsi kured, siis Altja küla lapsed olevat selle kivi tagant veest toodud. Seetõttu on kivi ka Titekiviks kutsutud.
Esmane kirjalik viide Lahemaa rahvuspargis asuva Vihula Mõisa kohta pärineb 1501. a. Siis kuulus mõis Taanist pärit parunile Hans von Lodele.
Tänane Vihula ehitati üles von Schubertite ajal ajavahemikul 1820-1880. Renoveeritud mõisakompleksis asuvad täna esinduslik restoran ja luksuslik spaa ja hotell. Toimuvad kontserdid, konverentsid, korraldatakse vastuvõtte ja pulmapidusid.
Mõisa aeda on oodatud jalutama kõik huvilised. Läbi mõisa alade kulgeb ka matkarada. Suvisel hooajal saab mängida minigolfi ja vaadelda mõisa öko-farmis loomi.
Muuksi linnamägi rajati looduslikult sobivate eeltingimustega neemikule. Linnuse põhiülesanne oli ilmselt rannavalve ja majakaks olemine. Põhja poolt kaitses linnuseala looduslikult järsk ja kõrge klint, lõunakülge aga kaarjas kivimüür. Linnuse hoovi piirab praeguseks vaid osaliselt säilinud madal kamardunud vall.
Arheoloogilised kaevamised on välja selgitatud, et koht asustati esmalt I aastatuhandel eKr, kuid vall rajati alles muinasaja lõpul.
Parklast viib trepprada pangale, kust avaneb imeline vaade merele. Rajal asub ka Soomepoistele pühendatud mälestusmärk.
Kadrina Katariina kirik on 15. saj ehitatud pühakoda.
Paksud müürid ja võlvipealsed lubavad oletada, et kirikul oli ka kaitsefunktsioon. Kiriku vanemast sisustusest on tähelepanuväärne 1490. a Saksamaalt toodud peaaegu elusuuruse Kristuse figuuriga saarepuust krutsifiks. Tegemist on ainsa meie ajani säilinud esemega, mis on ligikaudu sama vana, kui kirikuhoone ise.
Kiriku praegune orel osteti 1895. a Peterburist.
Huvitav teada:
- kirikuaias on Vabadussõja mälestuskalju
- ettetellimisel saad kirikus kuulata orelimuusikat (Külli Erikson, tel. 53420723)
Lahemaa Pärimuskoda hoiab, viljeleb, edendab ja annab edasi meile omast kultuuripärandit läbi hoiaku, koolituste, sündmuste ja eluviiside.
Pärimuskoja külastusel saad paitada ja sööta lambaid, tutvuda meie looga, istuda püstkojas, meisterdada ning teha läbi vanu kombetalitusi. Rahvusliku käsitöö töötubades saad meisterdada puust, villast vms materjalist oskajate meistrite käe all lihtsamaid või keerulisemaid esemeid. Saad kasutada meie püstkoda ja soovi korral sauna, korraldame ka elamustoitlustust lõkkel.
Ka lapsed on meie juurde väga oodatud. Tulge ise meile külla või kutsuge meid enda juurde!
Neorenessanslik härrastemaja valmis aastail 1856-1859.
Mõisahoonet ümbritseb looduskaitsealune dendropark, mida on viimasel kümnendil oluliselt uuendatud ja täiendatud ca 500 puu- ja põõsasistikuga. Traditsiooniliselt korraldatakse igal suvel pargis teatripiknikku.
2023.a. suvel võeti mõisas üles seriaal "Elu võimalikkusest maal", mille radadel saame seigelda ja võttepaiku avastada.
Keset karjamaid, lilleniite ja põlispuid, asub Wrangelshof.
Varangu mõisa viinavabrik Wrangelshof on privaatne koht, mis pakub idüllilist pelgupaika inspireerivaks koosviibimiseks.
Esialgselt 1909.a. viinavabrikuks ehitatud väärikas hoone on teeninud piiritusetehasena, kolhoosi töökojana, korteritena ja raamatukoguna. Peale rekonstrueerimist koguneme täna taas Wrangelshof'i, et meenutada hetki ja mälestusi, mille nad maha jätsid ning luua enda omad. See koht on loodud intiimsete, privaatsete ja inspireerivate sündmuste jaoks: pulmad, koosolekud, seminarid.
Wrangelshof- hetked, mis loevad!
Kivikirstkalmete kogum asub Muuksi külast kagu suunas Kahala järve põhjakaldal.
Hundikangrute rühma kuuluvad 85 kivikirstkalmet paiknevad kõrgel loopealsel alal, täna varjab rabamets vaate kalmetelt järvele. Peamiselt Eesti põhja- ja lääneosas levinud kivikirstkalmed on põhilisteks muististeks, mis aitavad tungida varase metalliaja ühiskonna elu-olusse.
Huvitav teada: Kivikalmistu tihedaim osa on tuntud Hundikangrute nime all. Kivikuhjatistest kalmete tegemine on Skandinaaviast pärit matmiskomme, mis Eesti alal sai alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta.
Sagadi mõisakompleks asub Lahemaa Rahvuspargis. Mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi. Sagadi mõisakompleksi keskmes paelub pilku mõisa härrastemaja, mis on sisustatud eelkõige 19. sajandi mõisastiilis mööbliga.
Kompleksi muudab haruldaseks tema terviklikkus: mitmete kõrvalhoonete arv korrastatud teede, alleede, pargi ja tiikidega. Kompleksi haldab Riigimetsa Majandamise Keskus - RMK. Sagadi metsakeskuses toimivad koos metsamuuseum ja mõis-muuseum, looduskool, hotell ja restoran. Praeguseks on Sagadist kujunenud tuntud loodusharidus-, kultuuri- ja turismikeskus.
Porkuni mõisaansambli nüüdishoonestus pärineb 19. sajandist. Viimane mõisnik Rennenkampff lasi 1870-1874 vana häärberi kohale ehitada uue, mida rahvas hakkas kutsuma Porkuni lossiks. Hoone ühel nurgal on gootilik tömbi telkkiivriga kaheksatahuline nurgatorn, mis jäljendab kõrval paikneva piiskopilinnuse väravatorni osa. Linnusetornis paikneb Porkuni Paemuuseum. Lossi astmikfrontooni ehib Rennenkampffide perekonnavapp.
Ümbruskonnas võid näha säilinud mõisakompleksi kõrvalhooneid, osa neist asub väljaspool järvesaart. Mõisaparki läbib Energiarada.
Hea teada: Hoonet saad vaadata ainult väljast.