Mõisad

Lääne-Virumaal, Neeruti maastikukaitseala piiril asub Neeruti mõis – üks väljapaistvamaid juugendstiili näiteid Eestis. Esimesed teated Neeruti mõisast (saksa k Buxhöwden) pärinevad 1406. aastast. Tollase valdaja von Buxhöwdeni nimi on kinnistunud mõisa saksakeelse nimena. Kõrvalhoonetest tähelepanuväärsemad on klassitsistlik ühekorruseline valitsejamaja, ait ja uusgooti stiilis teenijatemaja-pesuköök. Hoone on ebasümmeetriline. Seda kujundavad mansardkorrus, arvukad voluutjalt kumerduvad frontoonid ja muljetavaldav 30 m kõrgune vaaterõduga torn lõunatiival. Mõisas korraldatakse pargikontserte.

Lääne-Virumaal, Neeruti maastikukaitseala piiril asub Neeruti mõis – üks väljapaistvamaid juugendstiili näiteid Eestis. Esimesed teated Neeruti mõisast (saksa k Buxhöwden) pärinevad 1406. aastast. Tollase valdaja von Buxhöwdeni nimi on kinnistunud mõisa saksakeelse nimena. Kõrvalhoonetest tähelepanuväärsemad on klassitsistlik ühekorruseline valitsejamaja, ait ja uusgooti stiilis teenijatemaja-pesuköök. Hoone on ebasümmeetriline. Seda kujundavad mansardkorrus, arvukad voluutjalt kumerduvad frontoonid ja muljetavaldav 30 m kõrgune vaaterõduga torn lõunatiival. Mõisas korraldatakse pargikontserte.

Jäneda küla (saksa k Jendel) on esmamainitud 1353. a. Praegune mõisahoone on ehitatud Johan von Benckendorfi poolt 1913 - 1915. Kahe sihvaka ja kõrge torni ning tiheda jaotusega akendega lossilik hoone on eeskuju saanud keskaja linnustest. Ajalukku on mõisa aga kirjutanud proua Maria Zakrevskaja Benckendorf ja seda oma seiklusrikka elu läbi: seosed Leninile tehtud atentaadiga, elu koos kuulsate kirjanike Maksim Gorki ja Herbert Wells’iga. Hea teada: - igapäevaselt on mõis vaadeldav väljast - gruppidel on võimalik mõisa ja muusemi külastus ette tellida eesti, vene, soome, saksa ja inglise keeles

Neorenessanslik härrastemaja valmis Gregor von Breverni aegu aastail 1856- 1859. See on keskosas kahe-, tiibadelt ühekorruseline. Hoone esifassaadi kaunistab madal kolmnurkfrontoon ja veranda. Pargipoolne puitpitsiline veranda hävis möödunud sajandi kuuekümnendail aastail. Mõisahoonet ümbritseb looduskaitsealune dendropark, mida on viimasel kümnendil oluliselt uuendatud ja täiendatud ca 500 puu- ja põõsasistikuga.  2023.a. suvel võeti mõisas üles seriaal "Elu võimalikkusest maal", mille radadel saame seigelda. 

Sagadi mõisakompleks asub Lahemaa Rahvuspargis. Mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi. Sagadi mõisakompleksi keskmes paelub pilku mõisa härrastemaja, mis on sisustatud eelkõige 19. sajandi mõisastiilis mööbliga. Kompleksi muudab haruldaseks tema terviklikkus: mitmete kõrvalhoonete arv korrastatud teede, alleede, pargi ja tiikidega. Kompleksi haldab Riigimetsa Majandamise Keskus - RMK. Sagadi metsakeskuses toimivad koos metsamuuseum ja mõis-muuseum, looduskool, hotell ja restoran. Praeguseks on Sagadist kujunenud tuntud loodusharidus-, kultuuri- ja turismikeskus.

Ajahamba poolt puretud Kolga mõisa häärberis on võimalik tunnetada salapära ja ehedat ajaloo hõngu. Esimeste teadete järgi 13. saj. kuulus Kolga mõis tsistertslaste ordule. 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III mõisa kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie'le. Praeguse väliskuju sai mõis MIM sajandi alguses, mil eelmine hoone ehitati põhjalikult ümber klassitsistlikuks paleeks. Kuni 2014. aasta suveni kuulus mõis Stenbockide aadlisuguvõsale. Mõis on eraomandis. Külastada saab ürituste ajal ning ekskursiooniga. Lisainfot mõisa Facebooki lehelt, Kolga muuseumist ja Galeriist.

Sagadi mõisakompleks asub Lahemaa Rahvuspargis. Mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi. Sagadi mõisakompleksi keskmes paelub pilku mõisa härrastemaja, mis on sisustatud eelkõige 19. sajandi mõisastiilis mööbliga. Kompleksi muudab haruldaseks tema terviklikkus: mitmete kõrvalhoonete arv korrastatud teede, alleede, pargi ja tiikidega. Kompleksi haldab Riigimetsa Majandamise Keskus - RMK. Sagadi metsakeskuses toimivad koos metsamuuseum ja mõis-muuseum, looduskool, hotell ja restoran. Praeguseks on Sagadist kujunenud tuntud loodusharidus-, kultuuri- ja turismikeskus.

Esmane kirjalik viide Lahemaa rahvuspargis asuva Vihula Mõisa kohta pärineb 1501. a. Siis kuulus mõis Taanist pärit parunile Hans von Lodele. Põhjasõja päevil mõis põletati, seejärel said omanikeks Wekebrod, kes pärandasid mõisa tütre perele von Helffreichidele. 1810. ostis mõisa Alexander von Schubert. Tänane Vihula ehitati üles von Schubertite ajal ajavahemikul 1820-1880. Renoveeritud mõisakompleksis asuvad täna esinduslik restoran ja luksuslik spaa ja hotell. Toimuvad kontserdid, konverentsid, korraldatakse vastuvõtte ja pulmapidusid.  

Ajahamba poolt puretud Kolga mõisa häärberis on võimalik tunnetada salapära ja ehedat ajaloo hõngu. Esimeste teadete järgi 13. saj. kuulus Kolga mõis tsistertslaste ordule. 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III mõisa kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie'le. Praeguse väliskuju sai mõis MIM sajandi alguses, mil eelmine hoone ehitati põhjalikult ümber klassitsistlikuks paleeks. Kuni 2014. aasta suveni kuulus mõis Stenbockide aadlisuguvõsale. Mõis on eraomandis. Külastada saab ürituste ajal ning ekskursiooniga. Lisainfot mõisa Facebooki lehelt, Kolga muuseumist ja Galeriist.

Villa Dombrovka asub Karepa kalurikülas mõnesaja meetri kaugusel merest. Tegemist on Girard de Soucantoni suguvõsa poolt 1909. aastal rajatud suvevillaga. Esimese vabariigi aeg kuulus maja tuntud Tallinna ärimehele Jaan Zimmermannil ning tihti suvitas seal tema poeg koos ooperiprimadonnast abikaasa Milvi Laidiga. Lapsepõlvest on Villa paljudele tuttav hoopis Ellerheina laagrimajana. Oma tänase sisu sai Villa Dombrovka 2019 aastat, kui peale 30 aastat asuti teda taas renoveerima eesmärgiga taaselustada temas suvitusvilla.

Porkuni mõisaansambli nüüdishoonestus pärineb 19. sajandist. Viimane mõisnik Rennenkampff lasi 1870-1874 vana häärberi kohale ehitada uue, mida rahvas hakkas kutsuma Porkuni lossiks. Hoone ühel nurgal on gootilik tömbi telkkiivriga kaheksatahuline nurgatorn, mis jäljendab kõrval paikneva piiskopilinnuse väravatorni osa. Linnusetornis paikneb Porkuni Paemuuseum. Lossi astmikfrontooni ehib Rennenkampffide perekonnavapp.  Ümbruskonnas võid näha säilinud mõisakompleksi kõrvalhooneid, osa neist asub väljaspool järvesaart. Mõisaparki läbib Energiarada. Hea teada: Hoonet saad vaadata ainult väljast. 

Esmane kirjalik viide Lahemaa rahvuspargis asuva Vihula Mõisa kohta pärineb 1501. a. Siis kuulus mõis Taanist pärit parunile Hans von Lodele. Põhjasõja päevil mõis põletati, seejärel said omanikeks Wekebrod, kes pärandasid mõisa tütre perele von Helffreichidele. 1810. ostis mõisa Alexander von Schubert. Tänane Vihula ehitati üles von Schubertite ajal ajavahemikul 1820-1880. Renoveeritud mõisakompleksis asuvad täna esinduslik restoran ja luksuslik spaa ja hotell. Toimuvad kontserdid, konverentsid, korraldatakse vastuvõtte ja pulmapidusid.