Lahemaa loodusega tutvumiseks on parim viis leida piisavalt aega ja mugav matkavarustus ning võtta ette siinsete matka- ja õpperadade avastamine. Matkarajad on Lahemaal erineva raskusastmega ja eripalgelised – on tunni-kahe pikkuseid rabaringe, on 45 km Oandu-Ikla matkateed, aga on ka kivine kilomeeter Mandri-Eesti põhjapoolseimasse tippu Purekkari neemele. Käsmu poolsaare metsad kutsuvad end avastama nii jalgsi kui ka pedaalides. Lahemaad läbib ka kaugmatkarada E11, mille Baltikumi lõiku nimetatakse Metsa matkarajaks, ning mis saab alguse Scheveningeni linnast Hollandis ja lõpeb Tallinnas.
Lahemaa matkaradadele soovitame kaasa kutsuda ka giidi, kelle leiad siit.
Loodusesse minnes hoolitse alati selle eest, et sinuga kaasnev koormus loodusele piirdub vaid sinu kohaloluga. Tekkivad pakendid ja kasutatud salvrätid sorteeri vastavalt jäätmekäitluse reeglitele. Hoia matkarajad Lahemaal puhtad!
Lahemaa rahvuspargi õpperajad:

Altja loodus- ja kultuuriloolised rada | 4,2 km
Koprarada | 1 km
Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada | 4,2 km
Majakivi-Pikanõmme õpperada | 7 km
Oandu loodusmetsarada | 4,7 km
Oandu pärandkultuurirada | 3,4 km
Oandu taimetarga rada | 1 km
Ojaäärse metsarada | 3,5 km
Sagadi-Oandu metsajuttude rada | 5,6 km
Tsitre Puude rada | 1km
Viru raba õpperada | 3,5 km
Hara lahe rannalooduse rada
Mohni õppe- ja matkarada
Mähu otsa ja Purekkari neeme linnuvaatlusrajad
Pähkneeme luitemänniku ja mereranna rada
Võsu koduloorada
Lahemaa rahvuspargi matkarajad:
Käsmu jalgrattarada | 11,6 km
Käsmu matkarada | 15 km
Oandu-Võsu matkarada | 9,5 km
Vaateplatvormid:
Majakivi-Pikanõmme õpperada
Viru raba
Linnuvaatlustornid:
Vihasoo linnuvaatlustorn
Viinistu linnuvaatlustornid

Offroad Safari on aastaringne, ekstreemne, seiklusi täis ning unustamatu maastikuauto sõiduelamus kõikides võimalikes ja võimatutes kohtades (põllud, metsad, mäed, kraavid, muda, vesi jne).
Küsid, kas mina saan hakkama? Muidugi saad! Varasem kogemus pole oluline, meie poolt pakutavad sõidud sisaldavad kohapealset koolitust turvaliseks ja mugavaks kogemuseks ning alati on kaasas ka asjatundja, kes hoiab rühmal sõidu aeg silma peal ning vajadusel annab juhtnööre!
Lisaküsimuste korral võta julgelt ühendust!
Offroadimiseni!
Ojaäärse metsarada asub Palmse lähedal Lahemaa rahvuspargis Lääne-Virumaal.
3,5 km pikkune õpperada algab Ojaäärse loodusmaja parklast ja teeb ringi Kuresoo oja ja Pikapõllu oja vahelistes metsades. Rajal leidub palju pärandkultuuri objekte – piirikive, vanu metsasihte, verstakive jne. Siin saad tutvuda ka lindude, loomade ja ravimtaimede kohta käivate rahvapärimustega.
Hea teada: Ojaäärse metsarada on sobiv loodusrada ka väheste metsakogemustega inimestele.
Lahemaa rahvuspargi südames ootab Sind lummav teekond läbi tiheda põlismetsa. Ojakivi rada viib looduskaitse all oleva hiidrahnu juurde, pakkudes 5 km pikkusel edasi-tagasi matkal võimalust nautida rahu ja metsa ilu.
Matka sihtpunktiks on Ojakivi – Eesti 14. suurim ja Lahemaa rahvuspargi kolmas hiidrahn. Selle ümbermõõt ulatub 30 meetrini ja kõrgus 6 meetrini, muutes kivi aukartust äratavaks loodusmonumendiks. Nagu mitmeid teisi Põhja-Eesti hiidrahne, saab ka Ojakivi uudistada pealt poolt, kogedes muljetavaldavat suurust ja maastiku võimsust.
See rada on ideaalne looduse ja matkade sõbrale, kes otsib rahulikku jalutuskäiku, aga ka harivat kogemust Eesti geoloogilise pärandi avastamisel.
Õpime orienteeruma kaardi ja kompassiga ning avastame Ubari maastikukaitseala mitmekesised maastikud ja loodus, liikudes mööda mandrijää jälgi. Valmistame päikesekella ja tutvume selle õige kasutamisega. Iga osaleja saab orienteerumiskaardi ja kompassi, et osaleda põnevas orienteerumises, kus ei kiirustata ega aega ei võeta, läbides 10 kontrollpunktiga raja. Rada viib läbi hundikoopa ja mägralinna, lõpus analüüsime maastiku pinnavorme ja jagame muljeid. Tõeline elamus looduses ja loodushelide nautijatele! Sobib peredele, sõpradele ja gruppidele. Lemmikloomad ainult rihmaga.
Avasta Hara sadama giidituuril salapärane Hara saar, kus põimuvad ürgne loodus ja põnev ajalugu.
Retk algab sõiduga kaluripaadis, mis viib sind üle Hara lahe kaunite vaadete keskele. Saar tervitab sind metsikute radade, sadamakai, tuletorni ja tööstuslikest aegadest jäänud hoonete varemetega. Koos kogenud retkejuhiga saad teada, kuidas väikesel 10 ha suurusel saarel elas kunagi paarsada inimest ning miks just siin pandi esmakordselt eestlastele väga tuntud Tallinna kilud plekist karpi. Jalutuskäigul tutvustatakse saare tõusu ja langust, Lahemaa kaunist loodust ja rikkalikku linnu- ning putukamaailma.
Retk sobib kogu perele – kaasa tasub võtta mugavad jalanõud, ilmastikule vastav riietus ning vajadusel loodussõbralik putukatõrje. Eriliseks teeb kogemuse vaade maismaale mere poolt, mida muidu harva kogeda saab.
Kas teadsid, et Lahemaa (Lahtede maa) on üks vanemaid rahvusparke Eestis ja üks suuremaid metsakaitsealasid Euroopas?
Matkates läbi vanade metsade, müstiliste rabade, piltilusa ranniku ja rannakülade, nautides värsket õhku ja puhastades oma meeli igapäevastest mõtetest koged Lahemaa rikkalikku loodus- ja kultuuripärandit. Kogenud loodusgiidi juhtimisel on võimalus kohata migreeruvaid ja pesitsevaid linde, näha loomi, õppida tundma taimi ja kohalikku kultuuripärandit.
Tuur on privaatne, algus ning lõpp on Tallinnas ja hind sisaldab giidi ja transporti.
Sobilik ka peredele!
Tule päevasele seljakotiga jalgsimatkale Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealale – ühte Eesti kauneimasse looduspiirkonda, kus sind ootavad rahu, vaikus ja vaheldusrikas maastik!
Rongiga Aegviitu saabudes ootab sind giid, kes juhatab teekonda läbi metsaradade, rabaäärte ja loomajälgedega metsiku maastiku. Külastame Aegviidu looduskeskust, naudime lõunat Uuejärve talus, kohtume Small Laplandi kelgukoertega ja võimalusel ujume metsikus rabajärves.
Matk sobib neile, kes soovivad kogeda ehedat liikumist, kuulda kohalikke lugusid ja võtta päev looduse keskel mõnusas liikumises.
Tule PÄRIS loodusmatkale!
Tule avasta meiega looduskaunist ja pärandirikast Lahemaa Rahvusparki.
Lahemaa Rahvuspark on väga mitmekesine ja annab hea ülevaate Eesti loodusest, kultuurist ja ajaloost. Siin on Eesti ilusaimad mõisad, legendaarsed ja omanäolised rannakülad ning palju avastamist väärt puutumatut loodust. Lahemaa päevareisi käigus külastame:
Jägala juga – Eesti kõrgeimat looduslikku juga;
Viru raba – müstilist märgala, millel on tähtis koht iga eestlase südames;
Altja või Käsmu kaluriküla – piltilusaid külasid rannikualal, mis jutustavad lugu Eesti kalastus kultuurist ja rannikuelust.
Palmse või Sagadi mõisa – kunagiste saksa maaomanike idüllilisi mõisaid ja mõisaparke, mis on kujundanud eestlaste maaelu sajandeid.
Tuuri käigus naudi valikuterohket lõunasööki mõnes kohaliku hõnguga kõrtsis (lisatasu eest).
Tuur algab Tallinnast ja toimub aastaringselt.
Õhtune süstasõit Valkla rannast Pedassaarele on mõnus tegevus päeva lõpetamiseks. Pedassaar on Lahemaa rahvuspargis asuva Kolga lahe kõige kõrgem saar ilusate liivarandade ja männimetsadega.
Saarel külastame endist metsavahikohta ning saare põhjakaldal on väga hea vaade ülejäänud Kolga lahe saartele. Vaatame pealetungiva mere tegevusjälgi, viskame pilgu rändrahnudele meres ning kaeme päikeseloojangut. Päikeseloojangu nähtavus sõltub ilmast, kuid ka pilves ilmaga võib kohata läänetaevas värvide mängu.
Teenus sisaldab algõpet, süstavarustust, kerget einet ja matkajuhi teenust.
Palmse kloostrikivid leiate Viitna poolt tulles paremat kätt teed, Palmse mõisa müüri tagant metsapargist.
Siin on 14 üle 10 meetrise ümbermõõduga ja palju väiksemaid rabakivirahne, mis mandrijää sulamisel suurema rahnu lagunemisel tekkinud. Nime on nad saanud 15.saj. samas kohas asunud kloostri järgi.
Legendi järgi olevat kõigevägevam kuradiga kohtama läinud nunnad kivideks muutnud. Rahvapärimuste järgi võib tegemist olla kivistunud kuraditega, kes nunnakloostris nunnasid piilumas käisid. Kolmas lugu pajatab jällegi sellest, kuidas taevaisa nunnad pattude eest kivideks muutis.
Pariisi terviseradadel saad liikuda aastaringselt – talvel ootavad Sind hooldatud suusarajad, suvel mõnusad jooksu- ja rattaringid. Kui armastad talvist liikumist, proovi 5 km pikkust sportlikku treeningrada, millest 1,6 km on valgustatud – ideaalne ka hämaratel õhtutel. Rahulikuma tempo nautlejatele sobib suurepäraselt 6–10 km pikkune matkaring. Suusarõõme pakuvad veel 3, 6 ja 10 km pikkused suusaringid.
Soojal ajal saad end proovile panna 5 km pikkusel jooksu- või rattarajal ning lõbusalt aega veeta 18 korviga discgolfipargis.
Kõik vajaliku saad mugavalt laenutada lähedalasuvast Pariisi puhkekülast – seal ootavad Sind matka-, suusa- ja uisuvarustus, jalgrattad, discgolfi kettad ja palju muud.
Tule ja naudi aktiivset puhkust Pariisis – liikumisrõõm on Sinu päralt!
Parv oma olemuselt on suur täispumbatav kummist veesõiduk, mis on ohutu ning ümber minemise võimalus praktiliselt puudub. Raftinguparvega saab veematkata mööda veekogusid ja seda üheskoos, sest seltskond on ju ühtne meeskond.
Parvematk sobib nii sõpruskondadele, peredele kui ka väikeettevõtte meeskonnatöö proovilepanekuks. Parvematkal on alati lõbu rohkelt, sest kogu matkaseltskond on ühes parves.
Matkad toimuvad Lahemaa rahvuspargis looduskaunil Valgejõel.
Pedassaare matkarada teeb ringi ümber Kolga lahe mitmes mõttes unikaalseima saare põhjaosa kulgedes piki randa. See on Kolga lahe metsaseim ja kõrgeim saar, unikaalne oma järsult sügavaks mineva liivaranna poolest. Rada asub Kolga lahe maastikukaitsealal ja rada läbides kohtad 11 huvipunkti.
Raja äärde jääb telkimisvõimalusega kaetud lõkkease. Romantikuid ootab mõnus ja isikupärane metsamaja. I korrusel on kaminaruum laudade-pinkidega ja väike saunavõimalustega ruum ning teisel korrusel põrand magamiseks.
Pedassaarele saab kaatriga Salmistu sadamast, kuhu saab lisatasu eest jätta ka oma auto.
Energiarada kulgeb mööda paiku, kus inimene võib tunda end imehästi ja taastada oma elujõudu.
Rada on 1,7 km pikk ning algab ja lõpeb Küngassaarel Paemuuseumi juures. Energiarada kulgeb ümber Porkuni järve loodeotsa, suundudes seejärel Porkuni parkmetsa.
Mõisaajast pärinevas parkmetsas korrapära ei leia, kuid siin-seal on säilinud võõrapäraseid, mõisaajast pärit puid-põõsaid. Energiaraja suurimaks vaatamisväärsuseks on Porkuni vana paemurd. Uudistada saab ka Valgejõe algust, pargi looduslikku lagendikku, karstilehtrit ja peksukuuse asupaika.
Rada on varustatud stendidega.
Porkuni järv on populaarne ujumiskoht, mille järvesaarelt leiad ka Porkuni mõisa ja paemuuseumi.
Porkuni järv on 41 ha, paisudega jagatud Suurjärveks ehk Ülemiseks järveks, Karujärveks ehk Alumiseks järveks, Aiajärveks ja Iiri järveks.
Järve on kuulsaks teinud Suurjärvel ujuvad saared ja veetaseme kõikumine. Karstilõhede tõttu on järv mõnel aastal kuivaks jäänud, paljastades järvepõhja ja hävinud kalastiku.
Arvukatest allikatest on tuntuimad Kaie- ja Külmallikas, mille kohta on mitmeid rahvajutte.
Suvel paadi- ja vesirattalaenutus ning kohvik
Huvitav teada: Porkuni järvest saab alguse Valgejõgi.
Puhta vee teemapark kutsub retkele loodusesse, kus õpitakse meeskonda valmistama okstest onni, tikuta süütama lõket, keetma metsataimedest teed ja soovi korral lõkkel ka suppi. Omanda praktilised oskused ja tegevused, kuidas saada hakkama looduses, kui oled eksinud või kriisiolukorras! Lisaks tutvustame võtteid, mida rakendatakse looduses eksimise situatsioonis ning sellisesse olukorda sattumise vältimiseks.
Puhta vee teemapark keskendub puhta vee temaatikale, pakkudes vastuseid küsimustele, kuidas tekib puhas põhjavesi, kuidas elu sõltub puhtast veest ja millest muutub vee kvaliteet. Teemapark asub Pandivere kõrgustikul, Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Park peegeldab psühholoog Tõnu Otsa mõtet: „Looja peitis kogu maailma tarkused loodusesse – meie arukus on need üles leida.“ Pakume teenuseid ja programme, sealhulgas käsitööoskuse arendamist puuetega inimestele, lastele ja ratastooliga liikujatele.
Purekkari neem on mandri-Eesti kõige põhjapoolseim punkt.
1,5 km pikkune kivine ja rändrahnurohke neem asub Lahemaa rahvuspargis. Neem lõpeb väikese saarega, kuhu pääseb vaid siis, kui vesi on madal. Õitsemise ja sügisese viljumise ajal püüavad pilku okkalised põõsad – kurdlehised roosid. Sügisel kohtab siin palju rändlinde, mistõttu on see tuntud linnuvaatluse koht.
Neeme lähedal asuvad endised sõjaväerajatised ning Purekkari telkimisala, mis on varustatud lõkkekoha, katusealusega ja infotahvlitega.
NB! Parklasse viiv tee on kitsas ja suure bussiga sinna ei pääse.
Koitjärve rabamatkal liigume räätsadel, kogeme looduse värve, heli, lõhna, maitset ja kombime. Koitjärve rabamatkal läbime erinevaid soo arenguetappe. Peatume laukajärve juures. Uurime soode teket ja arengut ning tutvume raba taimestikuga. Vaatleme loomade tegevusjälgi. Tutvume turbasambla ehitusega ja arutleme turbasambla rolli üle soode kujunemisel ja inimeste elus. Lahendame küsimuse, kas turvas on taastuv või taastumatu maavara. Julgemad saavad ujuda laukas. Puhkehetkel keedame teed ja sööme.
Räätsadega rabal kõndimine ja seal õõtsumine tekitab ebamaise tunde – kõnnitakse ju sisuliselt vee peal.
Kõnnu Suursoo on tekkinud jää-aja tulemusel. Raba ümbritsev maastik on selline, et piirkonda nimetatakse ka “Eesti Šveitsiks”. Vaatetornist avanevad võrratud vaated laugastele ja värvilisele rabamosaiigile.
Matk sisaldab: matkajuhi teenus, räätsad, säärised, suupisted ja jook. Kui tahad kogeda raba ilu ja võlu eemal laudteedest ning rabast rohkem teada saada, siis tule räätsamatkale koos Wanderlustiga!













