Lahemaa loodusega tutvumiseks on parim viis leida piisavalt aega ja mugav matkavarustus ning võtta ette siinsete matka- ja õpperadade avastamine. Matkarajad on Lahemaal erineva raskusastmega ja eripalgelised – on tunni-kahe pikkuseid rabaringe, on 45 km Oandu-Ikla matkateed, aga on ka kivine kilomeeter Mandri-Eesti põhjapoolseimasse tippu Purekkari neemele. Käsmu poolsaare metsad kutsuvad end avastama nii jalgsi kui ka pedaalides. Lahemaad läbib ka kaugmatkarada E11, mille Baltikumi lõiku nimetatakse Metsa matkarajaks, ning mis saab alguse Scheveningeni linnast Hollandis ja lõpeb Tallinnas.
Lahemaa matkaradadele soovitame kaasa kutsuda ka giidi, kelle leiad siit.
Loodusesse minnes hoolitse alati selle eest, et sinuga kaasnev koormus loodusele piirdub vaid sinu kohaloluga. Tekkivad pakendid ja kasutatud salvrätid sorteeri vastavalt jäätmekäitluse reeglitele. Hoia matkarajad Lahemaal puhtad!
Lahemaa rahvuspargi õpperajad:

Altja loodus- ja kultuuriloolised rada | 4,2 km
Koprarada | 1 km
Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada | 4,2 km
Majakivi-Pikanõmme õpperada | 7 km
Oandu loodusmetsarada | 4,7 km
Oandu pärandkultuurirada | 3,4 km
Oandu taimetarga rada | 1 km
Ojaäärse metsarada | 3,5 km
Sagadi-Oandu metsajuttude rada | 5,6 km
Tsitre Puude rada | 1km
Viru raba õpperada | 3,5 km
Hara lahe rannalooduse rada
Mohni õppe- ja matkarada
Mähu otsa ja Purekkari neeme linnuvaatlusrajad
Pähkneeme luitemänniku ja mereranna rada
Võsu koduloorada
Lahemaa rahvuspargi matkarajad:
Käsmu jalgrattarada | 11,6 km
Käsmu matkarada | 15 km
Oandu-Võsu matkarada | 9,5 km
Vaateplatvormid:
Majakivi-Pikanõmme õpperada
Viru raba
Linnuvaatlustornid:
Vihasoo linnuvaatlustorn
Viinistu linnuvaatlustornid

Tule avasta meiega looduskaunist ja pärandirikast Lahemaa Rahvusparki.
Lahemaa Rahvuspark on väga mitmekesine ja annab hea ülevaate Eesti loodusest, kultuurist ja ajaloost. Siin on Eesti ilusaimad mõisad, legendaarsed ja omanäolised rannakülad ning palju avastamist väärt puutumatut loodust. Lahemaa päevareisi käigus külastame:
Jägala juga – Eesti kõrgeimat looduslikku juga;
Viru raba – müstilist märgala, millel on tähtis koht iga eestlase südames;
Altja või Käsmu kaluriküla – piltilusaid külasid rannikualal, mis jutustavad lugu Eesti kalastus kultuurist ja rannikuelust.
Palmse või Sagadi mõisa – kunagiste saksa maaomanike idüllilisi mõisaid ja mõisaparke, mis on kujundanud eestlaste maaelu sajandeid.
Tuuri käigus naudi valikuterohket lõunasööki mõnes kohaliku hõnguga kõrtsis (lisatasu eest).
Tuur algab Tallinnast ja toimub aastaringselt.
Õhtune süstasõit Valkla rannast Pedassaarele on mõnus tegevus päeva lõpetamiseks. Pedassaar on Lahemaa rahvuspargis asuva Kolga lahe kõige kõrgem saar ilusate liivarandade ja männimetsadega.
Saarel külastame endist metsavahikohta ning saare põhjakaldal on väga hea vaade ülejäänud Kolga lahe saartele. Vaatame pealetungiva mere tegevusjälgi, viskame pilgu rändrahnudele meres ning kaeme päikeseloojangut. Päikeseloojangu nähtavus sõltub ilmast, kuid ka pilves ilmaga võib kohata läänetaevas värvide mängu.
Teenus sisaldab algõpet, süstavarustust, kerget einet ja matkajuhi teenust.
Palmse kloostrikivid leiate Viitna poolt tulles paremat kätt teed, Palmse mõisa müüri tagant metsapargist.
Siin on 14 üle 10 meetrise ümbermõõduga ja palju väiksemaid rabakivirahne, mis mandrijää sulamisel suurema rahnu lagunemisel tekkinud. Nime on nad saanud 15.saj. samas kohas asunud kloostri järgi.
Legendi järgi olevat kõigevägevam kuradiga kohtama läinud nunnad kivideks muutnud. Rahvapärimuste järgi võib tegemist olla kivistunud kuraditega, kes nunnakloostris nunnasid piilumas käisid. Kolmas lugu pajatab jällegi sellest, kuidas taevaisa nunnad pattude eest kivideks muutis.
Pariisi terviseradadel saad liikuda aastaringselt – talvel ootavad Sind hooldatud suusarajad, suvel mõnusad jooksu- ja rattaringid. Kui armastad talvist liikumist, proovi 5 km pikkust sportlikku treeningrada, millest 1,6 km on valgustatud – ideaalne ka hämaratel õhtutel. Rahulikuma tempo nautlejatele sobib suurepäraselt 6–10 km pikkune matkaring. Suusarõõme pakuvad veel 3, 6 ja 10 km pikkused suusaringid.
Soojal ajal saad end proovile panna 5 km pikkusel jooksu- või rattarajal ning lõbusalt aega veeta 18 korviga discgolfipargis.
Kõik vajaliku saad mugavalt laenutada lähedalasuvast Pariisi puhkekülast – seal ootavad Sind matka-, suusa- ja uisuvarustus, jalgrattad, discgolfi kettad ja palju muud.
Tule ja naudi aktiivset puhkust Pariisis – liikumisrõõm on Sinu päralt!
Pedassaare matkarada teeb ringi ümber Kolga lahe mitmes mõttes unikaalseima saare põhjaosa kulgedes piki randa. See on Kolga lahe metsaseim ja kõrgeim saar, unikaalne oma järsult sügavaks mineva liivaranna poolest. Rada asub Kolga lahe maastikukaitsealal ja rada läbides kohtad 11 huvipunkti.
Raja äärde jääb telkimisvõimalusega kaetud lõkkease. Romantikuid ootab mõnus ja isikupärane metsamaja. I korrusel on kaminaruum laudade-pinkidega ja väike saunavõimalustega ruum ning teisel korrusel põrand magamiseks.
Pedassaarele saab kaatriga Salmistu sadamast, kuhu saab lisatasu eest jätta ka oma auto.
Energiarada kulgeb mööda paiku, kus inimene võib tunda end imehästi ja taastada oma elujõudu.
Rada on 1,7 km pikk ning algab ja lõpeb Küngassaarel Paemuuseumi juures. Energiarada kulgeb ümber Porkuni järve loodeotsa, suundudes seejärel Porkuni parkmetsa.
Mõisaajast pärinevas parkmetsas korrapära ei leia, kuid siin-seal on säilinud võõrapäraseid, mõisaajast pärit puid-põõsaid. Energiaraja suurimaks vaatamisväärsuseks on Porkuni vana paemurd. Uudistada saab ka Valgejõe algust, pargi looduslikku lagendikku, karstilehtrit ja peksukuuse asupaika.
Rada on varustatud stendidega.
Puhta vee teemapark kutsub retkele loodusesse, kus õpitakse meeskonda valmistama okstest onni, tikuta süütama lõket, keetma metsataimedest teed ja soovi korral lõkkel ka suppi. Omanda praktilised oskused ja tegevused, kuidas saada hakkama looduses, kui oled eksinud või kriisiolukorras! Lisaks tutvustame võtteid, mida rakendatakse looduses eksimise situatsioonis ning sellisesse olukorda sattumise vältimiseks.
Puhta vee teemapark keskendub puhta vee temaatikale, pakkudes vastuseid küsimustele, kuidas tekib puhas põhjavesi, kuidas elu sõltub puhtast veest ja millest muutub vee kvaliteet. Teemapark asub Pandivere kõrgustikul, Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Park peegeldab psühholoog Tõnu Otsa mõtet: „Looja peitis kogu maailma tarkused loodusesse – meie arukus on need üles leida.“ Pakume teenuseid ja programme, sealhulgas käsitööoskuse arendamist puuetega inimestele, lastele ja ratastooliga liikujatele.
Purekkari neem on mandri-Eesti kõige põhjapoolseim punkt.
1,5 km pikkune kivine ja rändrahnurohke neem asub Lahemaa rahvuspargis. Neem lõpeb väikese saarega, kuhu pääseb vaid siis, kui vesi on madal. Õitsemise ja sügisese viljumise ajal püüavad pilku okkalised põõsad – kurdlehised roosid. Sügisel kohtab siin palju rändlinde, mistõttu on see tuntud linnuvaatluse koht.
Neeme lähedal asuvad endised sõjaväerajatised ning Purekkari telkimisala, mis on varustatud lõkkekoha, katusealusega ja infotahvlitega.
NB! Parklasse viiv tee on kitsas ja suure bussiga sinna ei pääse.
Koitjärve rabamatkal liigume räätsadel, kogeme looduse värve, heli, lõhna, maitset ja kombime. Koitjärve rabamatkal läbime erinevaid soo arenguetappe. Peatume laukajärve juures. Uurime soode teket ja arengut ning tutvume raba taimestikuga. Vaatleme loomade tegevusjälgi. Tutvume turbasambla ehitusega ja arutleme turbasambla rolli üle soode kujunemisel ja inimeste elus. Lahendame küsimuse, kas turvas on taastuv või taastumatu maavara. Julgemad saavad ujuda laukas. Puhkehetkel keedame teed ja sööme.
Räätsadega rabal kõndimine ja seal õõtsumine tekitab ebamaise tunde – kõnnitakse ju sisuliselt vee peal.
Kõnnu Suursoo on tekkinud jää-aja tulemusel. Raba ümbritsev maastik on selline, et piirkonda nimetatakse ka “Eesti Šveitsiks”. Vaatetornist avanevad võrratud vaated laugastele ja värvilisele rabamosaiigile.
Matk sisaldab: matkajuhi teenus, räätsad, säärised, suupisted ja jook. Kui tahad kogeda raba ilu ja võlu eemal laudteedest ning rabast rohkem teada saada, siis tule räätsamatkale koos Wanderlustiga!
Parim viis Eesti soodel matkamiseks on räätsadega. Räätsad on nagu lumekingad – ainult et nendega käiakse lumeta ajal pehmel soopinnasel. Vetruv ja pehme pinnas, unikaalne soomaastik, laukad, erilised taimed ja soolegendid teevad räätsamatkast unustamatu elamuse. Räätsamatkaga saab hakkama igaüks, kes jalgsi matkata suudab.
Lahemaa rahvuspark on tuntud oma soode poolest ja seal matkame laugasterohkes Viru rabas. See matk sobib neile, kes tahavad räätsamatkamise kogemust saada kiiresti ja lihtsa vaevaga.
Avasta Eesti maagilisi rabasid juhendatud räätsamatkal – see on ainulaadne seiklus algusega Tallinnast.
Räätsad on kerged raamid, mis kinnitatakse saabaste külge. Need aitavad püsida pehmel märjal pinnasel ja võimaldavad avastada paiku, kuhu muidu jalgsi ligi ei pääseks.
Matkal õpid tundma kohalikku elusloodust, naudid vaateid vaatetornist ja maitsed hooajalist traditsioonilist Eesti toitu. Matk toimub tavaliselt Kõnnu Suursoos (Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal), kuid giid valib parima asukoha vastavalt hooajale. Valitud raba on Tallinnast 1-1,5 tunnise autosõidu kaugusel.
Tuur sisaldab edasi-tagasi transporti Tallinnast ja kogu vajalikku varustust. Matkame 4–5 km ja kogu tuur kestab 5–6 tundi (koos transpordiga). Matk on mõeldud kuni 3-liikmelisele grupile. Eelneval kokkuleppel saavad matkaga liituda ka 4-liikmelised privaatgrupid. Suuremad grupid saavad samuti osaleda, kui transporti ei vajata.
Eesti rabad ootavad sind!
Räätsadel pääsed rabas sinna, kuhu laudtee sind ei vii!
Viru raba asub Tallinnast 50 kilomeetri kaugusel. Siin on kaunis männimets, sinavad rabalaukad ja vaatetorn. Seikleme laugaste vahel ja tunneme, milline on jalge all vetruv õõtsik. Hooajal nopime marju. Matkajuht räägib rabataimedest, loomadest, kohapärimusest ja sellest, miks on rabad tähtsad ökosüsteemid.
Matk sisaldab: matkajuhi teenus, räätsad, säärised, suupisted ja jook. Kui tahad kogeda raba võlu eemal laudteest ja rabast rohkem teada saada, siis tule räätsamatkale Wanderlustiga!
Rabas käimine on igal aastaajal huvitav, ta on alati vahelduv ja värvikirev (ainult mitte rohke lumega talvel). Et rabasid paremini mõista, tuleks neid külastada koos loodusgiidiga.
Retke käigus teeme 3 või 6 km pikkuse jalutuskäigu mööda laudteed, vaatame ümbrust vaatetornist, käime freesturbavälja ääres, katsume ja vaatame erinevaid taimi olenevalt aastaajast ning räägime raba tähtsusest elustikule ja pärimustest. Lisatasu eest saab tellida transpordi või toitlustuse.
Hind sõltub grupi suurusest, retke pikkusest ja lisateenustest. Küsige pakkumist!
Retkejuhiga aktiivne loodusmatk viib sind Hara sadamast umbes 6 km pikkusele matkarajale, mis kulgeb sadama autoparklast läbi metsade ja lookleb edasi Majakivi matkarajale. See rada on suurepärane võimalus kogeda Juminda poolsaare ainulaadset loodust – siin põimuvad endised rannavallid, liivaluited, metsaribad ja soolapikud, luues mitmekesise ja vaheldusrikka maastiku. Jalutuskäigu jooksul annab kogenud retkejuht põnevaid teadmisi nii loodusest kui ka piirkonna ajaloost.
Matka tipphetk on jõudmine Eesti suuruselt kolmanda rändrahnu – muljetavaldava Majakivi juurde. Sealt suundume taas tagasi Hara sadama poole. Matka kestvus on hinnanguliselt 1,5–2 tundi, mis teeb sellest sobiva ettevõtmise igas vanuses matkahuvilisele.
Soovi korral on võimalik matka kombineerida ka Hara allveelaevade baasi tutvustava ekskursiooniga, mis lisab seiklusele ajaloolise mõõtme. Broneeri matk juba täna!
Tule avasta Rummu raba salapära! Matkal tutvume soo arengujärkudega, õpime tundma rabaelustikku ja liikide omavahelisi suhteid. Hindame Rummu raba väärtusi ja vaatleme kindlaid liike nende elutingimuste seisukohalt. Liigume räätsadel rabas umbes 1,5 km ning kogu matka pikkus on 4-5 km. Matk toimub looduses, järgides Räätsaturismi head tava – räätsamatke ei toimu kaitsealustes soodes 23. aprillist kuni 24. juunini. Sobilik predele lastega ja sõpradele ning loomulikult motivatsiooniks töökollektiivile.
Nautige kaunist loodust, korjake marju ja seeni. Rajal saate liikuda rattaga, suuskadega või jalgsi. Kui olete jõudnud Ohepalusse, siis võite sealt edasi matkata Udriku järvede juurde või kaugemale Mõndaverre, Viitnale või Lahemaale.
Raja esimene 1,5 km pikkune lõik on soine, kuid peale Valgejõe ületamist jõuate Rutka mägedesse, kus ooside harjal kulgeb hea tee. See osa rajast asub Ohepalu looduskaitsealal.
Rada nimetatakse ka Tapa-Ohepalu matkarajaks.
Sagadi mõisa lahutamatuks osaks on mõisapark võimsate põlispuudega. Pargis kasvab jämedaim künnapuu ning tammed, mis oma 33 meetriga on Eesti ühed kõrgemad.
Mõisa idaküljele rajatud viljapuuaias kasvab üle 150 õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsipuu, viljapuuaia servale rajatud kollektsioonaiast leiab erinevaid iiriseid, liiliaid, pojenge, magunaid ja kümneid erinevaid roosisorte.
1985. aastal rajati mõisakompleksi lääneküljele 5,1 hektari suurune dendropark, kuhu on istutatud üle 120 puu- ja põõsaliigi.
Sagadi mõisapark ning dendropark on avatud aastaringi kõikidele huvilistele.
Astu Eesti muinasjuttude radadele Sagadi ja Oandu metsade vahel!
Kas Sina tead, milliseid lugusid räägiti metsast ammustel aegadel? Sagadi-Oandu Metsajuttude rada kutsub Sind rännakule läbi muistsete pärimuste, mis jutustavad meie esivanemate väärtustest ja suhtest loodusega. See tähistab ühtaegu nii rahvajutu aastat kui ka Eesti looduskaitse 110. sünnipäeva.
8 km pikkune looduslik jalutustee kulgeb Sagadi ja Oandu vahel, ühendades eriilmelisi metsalõike ning tutvustades metsaga seotud rahvajutte ja kohapärimust. Teekonnal saad infotahvlitelt lugeda või QR-koodi abil kuulata vanu lugusid nii eesti kui inglise keeles.
Metsajuttude rada sobib avastamiseks igas vanuses külastajale – lumeta ajal on rada läbitav ka lapsevankriga ja ratastoolis.
Lase Eesti muinasjuttudel end juhtida ja tule avasta metsa lummust pärimuse kaudu!















