Matkarajad

Pedassaare matkarada teeb ringi ümber Kolga lahe mitmes mõttes unikaalseima saare põhjaosa kulgedes piki randa. See on Kolga lahe metsaseim ja kõrgeim saar, unikaalne oma järsult sügavaks mineva liivaranna poolest. Rada asub Kolga lahe maastikukaitsealal ja rada läbides kohtad 11 huvipunkti.

Raja äärde jääb telkimisvõimalusega kaetud lõkkease. Romantikuid ootab mõnus ja isikupärane metsamaja. I korrusel on kaminaruum laudade-pinkidega ja väike saunavõimalustega ruum ning teisel korrusel põrand magamiseks.

Pedassaarele saab kaatriga Salmistu sadamast, kuhu saab lisatasu eest jätta ka oma auto.

Aablas on vaheldusrikas rada, kus on võimalik näha vesist, siirdesoist metsa ja raba, mida saab läbida turvaliselt mööda laudteed liikudes. Rada läbides näeme ürgmetsa, samas ka liivaluiteid ja rannavalle. Poolsaare kõrgeimasse punkti liivaluite harjal on ehitatud 13,5 meetri kõrgune vaatetorn, kust võib näha suurt osa poolsaarest, samuti Kolga lahte koos väikesaartega. Rajal asub Eesti suuruselt kolmas rändrahn Majakivi.

Kogenud loodusgiid tutvustab kõike rajal nähtavat: linde, putukaid ja taimi. Metsas läheb alati kõht tühjaks, võta võileib kaasa. 

Kohtume Hara-Juminda teeäärses parklas.

Ponisõitu teeme nii päris pisikeste kui ka eesti hobuse mõõtu ponidega. Ootame ponisõidule lapsi, kes tahaksid proovida ponidega tegelemist ega käi veel päris ratsatrennis.
Alustame poni puhastamisega ja näitame kuidas käib saduldamine. Laps saab kõiges ise kaasa lüüa.
Poniga teeme olenevalt ilmast ja aastaajast tiiru talli ümbruses.

Programmi kestvus ca 30 min 

Huvitav teada:

Hobune mõjutab ainulaadsel moel kogu oma olemusega inimese keha ja meelt. Ratsutamine parandab üldist füüsilist võimekust, koordinatsiooni ja tasakaalu, soodustab head rühti ning arendab peenmotoorikat, lõõgastab. 

Energiarada kulgeb mööda paiku, kus inimene võib tunda end imehästi ja taastada oma elujõudu.

Rada on 1,7 km pikk ning algab ja lõpeb Küngassaarel Paemuuseumi juures. Energiarada kulgeb ümber Porkuni järve loodeotsa, suundudes seejärel Porkuni parkmetsa.

Mõisaajast pärinevas parkmetsas korrapära ei leia, kuid siin-seal on säilinud võõrapäraseid, mõisaajast pärit puid-põõsaid. Energiaraja suurimaks vaatamisväärsuseks on Porkuni vana paemurd. Uudistada saab ka Valgejõe algust, pargi looduslikku lagendikku, karstilehtrit ja peksukuuse asupaika.

Rada on varustatud stendidega.

Porkuni järv on populaarne ujumiskoht, mille järvesaarelt leiad ka Porkuni mõisa ja paemuuseumi. 

Porkuni järv on 41 ha, paisudega jagatud Suurjärveks ehk Ülemiseks järveks, Karujärveks ehk Alumiseks järveks, Aiajärveks ja Iiri järveks.

Järve on kuulsaks teinud Suurjärvel ujuvad saared ja veetaseme kõikumine. Karstilõhede tõttu on järv mõnel aastal kuivaks jäänud, paljastades järvepõhja ja hävinud kalastiku. 

Arvukatest allikatest on tuntuimad Kaie- ja Külmallikas, mille kohta on  mitmeid rahvajutte.

Suvel paadi- ja vesirattalaenutus ning kohvik

Huvitav teada: Porkuni järvest saab alguse Valgejõgi.

Puhta vee teemapark kutsub retkele loodusesse, kus õpitakse meeskonda valmistama okstest onni, tikuta süütama lõket, keetma metsataimedest teed ja soovi korral lõkkel ka suppi. Omanda praktilised oskused ja tegevused, kuidas saada hakkama looduses, kui oled eksinud või kriisiolukorras! Lisaks tutvustame võtteid, mida rakendatakse looduses eksimise situatsioonis ning sellisesse olukorda sattumise vältimiseks.

Puhta vee teemapark keskendub puhta vee temaatikale, pakkudes vastuseid küsimustele, kuidas tekib puhas põhjavesi, kuidas elu sõltub puhtast veest ja millest muutub vee kvaliteet. Teemapark asub Pandivere kõrgustikul, Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Park peegeldab psühholoog Tõnu Otsa mõtet: „Looja peitis kogu maailma tarkused loodusesse – meie arukus on need üles leida.“ Pakume teenuseid ja programme, sealhulgas käsitööoskuse arendamist puuetega inimestele, lastele ja ratastooliga liikujatele.

Purekkari neem on mandri-Eesti kõige põhjapoolseim punkt.

1,5 km pikkune kivine ja rändrahnurohke neem asub Lahemaa rahvuspargis. Neem lõpeb väikese saarega, kuhu pääseb vaid siis, kui vesi on madal. Õitsemise ja sügisese viljumise ajal püüavad pilku okkalised põõsad – kurdlehised roosid. Sügisel kohtab siin palju rändlinde, mistõttu on see tuntud linnuvaatluse koht. 

Neeme lähedal asuvad endised sõjaväerajatised ning Purekkari telkimisala, mis on varustatud lõkkekoha, katusealusega ja infotahvlitega.

NB! Parklasse viiv tee on kitsas ja suure bussiga sinna ei pääse.

Koitjärve rabamatkal liigume räätsadel, kogeme looduse värve, heli, lõhna, maitset ja kombime. Koitjärve rabamatkal läbime erinevaid soo arenguetappe. Peatume laukajärve juures. Uurime soode teket ja arengut ning tutvume raba taimestikuga. Vaatleme loomade tegevusjälgi. Tutvume turbasambla ehitusega ja arutleme turbasambla rolli üle soode kujunemisel ja inimeste elus. Lahendame küsimuse, kas turvas on taastuv või taastumatu maavara. Julgemad saavad ujuda laukas. Puhkehetkel keedame teed ja sööme.

Räätsadega rabal kõndimine ja seal õõtsumine tekitab ebamaise tunde – kõnnitakse ju sisuliselt vee peal.

Kõnnu Suursoo on tekkinud jää-aja tulemusel. Raba ümbritsev maastik on selline, et piirkonda nimetatakse ka “Eesti Šveitsiks”. Vaatetornist avanevad võrratud vaated laugastele ja värvilisele rabamosaiigile.

Matk sisaldab: matkajuhi teenus, räätsad, säärised, suupisted ja jook. Kui tahad kogeda raba ilu ja võlu eemal laudteedest ning rabast rohkem teada saada, siis tule räätsamatkale koos Wanderlustiga!

Parim viis Eesti soodel matkamiseks on räätsadega. Räätsad on nagu lumekingad – ainult et nendega käiakse lumeta ajal pehmel soopinnasel. Vetruv ja pehme pinnas, unikaalne soomaastik, laukad, erilised taimed ja soolegendid teevad räätsamatkast unustamatu elamuse. Räätsamatkaga saab hakkama igaüks, kes jalgsi matkata suudab.

Lahemaa rahvuspark on tuntud oma soode poolest ja seal matkame laugasterohkes Viru rabas. See matk sobib neile, kes tahavad räätsamatkamise kogemust saada kiiresti ja lihtsa vaevaga. 

Räätsadel pääsed rabas sinna, kuhu laudtee sind ei vii!

Viru raba asub Tallinnast 50 kilomeetri kaugusel. Siin on kaunis männimets, sinavad rabalaukad ja vaatetorn. Seikleme laugaste vahel ja tunneme, milline on jalge all vetruv õõtsik. Hooajal nopime marju. Matkajuht räägib rabataimedest, loomadest, kohapärimusest ja sellest, miks on rabad tähtsad ökosüsteemid.

Matk sisaldab: matkajuhi teenus, räätsad, säärised, suupisted ja jook. Kui tahad kogeda raba võlu eemal laudteest ja rabast rohkem teada saada, siis tule räätsamatkale Wanderlustiga!

Rabas käimine on igal aastaajal huvitav, ta on alati vahelduv ja värvikirev (ainult mitte rohke lumega talvel). Et rabasid paremini mõista, tuleks neid külastada koos loodusgiidiga.

Retke käigus teeme 3 või 6 km pikkuse jalutuskäigu mööda laudteed, vaatame ümbrust vaatetornist, käime freesturbavälja ääres, katsume ja vaatame erinevaid taimi olenevalt aastaajast ning räägime raba tähtsusest elustikule ja pärimustest. Lisatasu eest saab tellida transpordi või toitlustuse.

Hind sõltub grupi suurusest, retke pikkusest ja lisateenustest. Küsige pakkumist!

Meie matkasiht on Rutja – põline Põhja-Eesti rannaküla, mille nimevormi on kasutatud juba üle 500 aasta vanadel dokumentidel Selja jõe aasade kohal. Nood aasad koos kõrgete jõekallastega on tänaseks Selja maastikukaitsealana hoiu alla võetud. Avastamegi selle jõeäärse maa unustatud radu, hingame vana metsa hõngu, kuulame loodushääli, väisame voolavate vete uuristatud sängi, imetleme mereranda ja vaatame muistse külaelu jälgi maastikul. Rajale jääv suur rändrahn pajatab veelgi vanematest aegadest.

Matka algus- ja lõpp: Rutja külaplats
Kestus: 2-3 tundi
Vahemaa: 6-7 km
Hind: 180.00 eurot rühm

Retkejuhiga aktiivne loodusmatk viib sind Hara sadamast umbes 6 km pikkusele matkarajale, mis kulgeb sadama autoparklast läbi metsade ja lookleb edasi Majakivi matkarajale. See rada on suurepärane võimalus kogeda Juminda poolsaare ainulaadset loodust – siin põimuvad endised rannavallid, liivaluited, metsaribad ja soolapikud, luues mitmekesise ja vaheldusrikka maastiku. Jalutuskäigu jooksul annab kogenud retkejuht põnevaid teadmisi nii loodusest kui ka piirkonna ajaloost.

Matka tipphetk on jõudmine Eesti suuruselt kolmanda rändrahnu – muljetavaldava Majakivi juurde. Sealt suundume taas tagasi Hara sadama poole. Matka kestvus on hinnanguliselt 1,5–2 tundi, mis teeb sellest sobiva ettevõtmise igas vanuses matkahuvilisele.

Soovi korral on võimalik matka kombineerida ka Hara allveelaevade baasi tutvustava ekskursiooniga, mis lisab seiklusele ajaloolise mõõtme. Broneeri matk juba täna!

 

Elamuslik valgusretk klaakajakiga Äntu järvel, kus avastad looduse ilu läbi läbipaistva kajaki või SUPilaua pimedas, tutvudes samal ajal veekogu floora ja fauna mitmekesisusega.

Äntu Sinijärv on järv Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas. Järv asub umbes 7 kilomeetrit Väike-Maarjast lõuna pool.

See on Eesti kõige selgema veega järv, limnoloogiliselt tüübilt alkalitroofne järv. Järve oletatav läbipaistvus ulatub 15 meetrini, kuigi suurim sügavus järves on vaid 8 m. Suure läbipaistvuse tagavad võimsad allikad. Suurte allikate tõttu ei ulatu veetemperatuur ka suvel oluliselt üle 10-15 kraadi.

Tule avasta Rummu raba salapära! Matkal tutvume soo arengujärkudega, õpime tundma rabaelustikku ja liikide omavahelisi suhteid. Hindame Rummu raba väärtusi ja vaatleme kindlaid liike nende elutingimuste seisukohalt. Liigume räätsadel rabas umbes 1,5 km ning kogu matka pikkus on 4-5 km. Matk toimub looduses, järgides Räätsaturismi head tava – räätsamatke ei toimu kaitsealustes soodes 23. aprillist kuni 24. juunini. Sobilik predele lastega ja sõpradele ning loomulikult motivatsiooniks töökollektiivile.

Nautige kaunist loodust, korjake marju ja seeni. Rajal saate liikuda rattaga, suuskadega või jalgsi. Kui olete jõudnud Ohepalusse, siis võite sealt edasi matkata Udriku järvede juurde või kaugemale Mõndaverre, Viitnale või Lahemaale.

Raja esimene 1,5 km pikkune lõik on soine, kuid peale Valgejõe ületamist jõuate Rutka mägedesse, kus ooside harjal kulgeb hea tee. See osa rajast asub Ohepalu looduskaitsealal. 


Rada nimetatakse ka Tapa-Ohepalu matkarajaks.

Sagadi hotelli vastuvõtust on võimalik rentida jalgrattaid. Osadel ratastel on lapseistme võimalus. Rattalaenutajatele anname kaasa ka kiivrid ja rattalukud.

Koos ratastega on võimalik saada hotelli administraatorilt kaart ja head soovitused erinevate marsruutide läbimiseks Lahemaal. Ümbruskonnas on väga ilus loodus ja head teed ratastega sõitmiseks. Võimalik on valida kergemate, asfaltteel kulgevate ja raskemate, metsateid läbivate radade vahel, mille pikkused jäävad 5-50km.

Sagadi mõisa lahutamatuks osaks on mõisapark võimsate põlispuudega.  Pargis kasvab jämedaim künnapuu ning tammed, mis oma 33 meetriga on Eesti ühed kõrgemad.

Mõisa idaküljele rajatud viljapuuaias kasvab üle 150 õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsipuu, viljapuuaia servale rajatud kollektsioonaiast leiab erinevaid  iiriseid, liiliaid, pojenge, magunaid ja kümneid erinevaid roosisorte.

1985. aastal rajati mõisakompleksi lääneküljele 5,1 hektari suurune dendropark, kuhu on istutatud üle 120 puu- ja põõsaliigi.

Sagadi mõisapark ning dendropark on avatud aastaringi kõikidele huvilistele.