Matkarajad

Lahemaa rahvuspargis asuv Tsitre on ajalooline paik. Veel möödunud sajandi keskel olid Tsitre kuulsa suvitusmõisa paljud hooned alles, siin asus suur mõisakompleks – häärberid, teenijatemajad, tallid, roosiaiad, teerajad, alleed, keegliväljak, supelmajad ning reisisadam. Nüüd on aeg ja loodus teinud oma töö. Praegu on mõisaparki rajatud Tsitre puude rada, mis tutvustab allesjäänud puid. Vanimad männid võivad olla kuni 300 aastased, hobukastanid üle 120 aasta. Vaatetornist saab imetleda Kolga lahte.

Rajalt leiab ka mitmeid puhkeplatse koos pinkide-laudade, grillialuste ja telkimiskohtadega.

Looduskaitse all olev Tülivere hiietamm on vana hiiepuu, millele toodi vilja- ja karjaõnne kindlustamiseks toiduohvreid veel isegi vähem kui sada aastat tagasi. Esivanemad pidasid puu tühemikku ka tülide lepitamise kohaks, millest tamm nimegi sai.

Kahara võraga puu asub kingul, üsna Tülivere oja lähedal. Puuhiiu omapäraks on tüves laiutav kaarja ukse taoline avaus. Inimene mahub avausest sisse astuma peaaegu kummardamata. Õõnsuse hämar sisemus on tillukese kambri suurune, kus kaks täiskasvanud inimest mahuvad püsti seisma.

Tamm asub eramaal, seega tamme võib külastada vaid päevasel ajal.

Loodusgiidi juhendamisel õpitakse tundma metsaelanike tegevusjälgi looduses, ulukite lisasöötmise põhimõtteid, tutvutakse jahimeeste tegevustega ulukite arvukuse reguleerimisel.

Loodusgiidiga matk hõlmab ringkäiku metsas ning trofeedega (nt sarved, kihvad, nahad) tutvumist. Sobilik matk seltskondadele, kes hoolivad loodusest ja nõustuvad olukorraga, et inimtegevus on mõjutanud looduse tasakaalu ning vajadust selle reguleerimiseks inimese poolt.

Sobilik lastega peredele, sõpradele ja töökollektiividele.

Pane proovile oma maitsemeeled, avasta Magasimaa maagilisi võimalusi – tule ja loo erilisi kooslusi, mida hiljem naudid teetassis! Võimalik on teha mitut sorti meelepäraseid segusid ja pakendada teekotikestesse. Kasutada on Magasimaa aasal kasvanud ürte, õisi, vürtse, marju.

Oled oodatud Lahemaa Rahvuspargi südames asuvasse Magasimaa talu töötuppa kestvusega 45 min. Hinnas sisalduvad vajalikud vahendid, materjalid ja juhendamine. Töötoas valminud ürditee pakikesed saavad segumeistrid endaga kaasa viia.

Soovi korral rendime lisatasu eest suurema saali Magasimaa läheduses või tuleme mujale.

See on Eesti päris põhjatipu avastusretk. Ja rannikust ühe kaugeimal asuva Eesti väikesaare külastus. Siin on kõndinud vähesed inimesed. Sageli öeldakse, et Purekkari neem Lahemaa rahvuspargis on Eesti põhjatipp. Mandri-Eesti oma tõepoolest. Riigi päris põhjapoolseim paik on aga Kunda rannikust Lääne-Virumaal ~28 km kaugusel avameres asuv Vaindloo saar.

Peale meresõitu kaatriga näeme üle kuue hektari kivist maad, Eesti suuruselt neljandat rändrahnu, tuletorni (muide, kunagi Vormsilt sinna toodud), radarijaama ja veel veidi väheldast hoonestust. Vestame kohalugusid, mis suuremad kui saar ise.

Kaunis Vainupea rand asub põhjarannikul Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, Lahemaa rahvuspargi külje all. Rand on korrastatud ja varustatud riietuskabiinidega. Randa on paigaldatud pingid, laudtee, prügikastid ning kuivkäimlad.

Suvitamine hakkas Eestis moodi minema pärast pärisorjuse kaotamist 19. sajandi lõpus. Umbes 100 aastat tagasi oli Vainupea juba päris aktiivne suvituskoht.

Tallinnast 30-minutilise autosõidu kaugusel põhjarannikul asub üks Kolga lahe ilusamaid liivarandu – Valkla rand. Peene heleda liivaga rand on suurepärane suplusrand, mis eristub suurtest supelrandadest oma rahu ja puhtusega.

Rannas on olemas WC ja parkimine ning riietuskabiinid. Rannast on suveperioodil võimalus rentida kajakki ja sõita lähedalasuvale Pedassaarele – asustamata saar 1 km kaugusel, kus on olemas lõkkeplatsid ja saunamaja. Rannas renditakse ka aerusurfe koos turvavarustusega.

Valka rannas asub ka Valkla restoran ja puhkekeskus koos karavanipargi ning saunadega.

Puhta vee teemapargi matk “Veetarga retk puhta vee tekkekohas” on just selline ehtne ja huvitav Eestimaad ja maapõue tutvustav loodusmatk, mille märksõnadeks on ehedad loodus- ja kultuurielamused.

Pandivere kõrgustiku ja Pandivere-Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala omapära kasutades näidatakse, kuidas tekib karst, selgitatakse karstinähtust, külastatakse kurisud ja müstilisi Äntu allikajärvi ning kogetakse kohalikku kultuuri. Praktilised näited elust, kuidas kulgeb suur ja väike veeringe ning esitletakse keemilist reaktsiooni lubjakiviga.

Avastage Kostivere maastikukaitseala, Jägala juga ja Jõelähtme kanjonid ning Linnamäe HEJ, kus tutvume ainulaadse kivist seene ja karsti uhtuvormidega. Külastame karsti koopa- ja lõhesüsteeme, õpime karstinähtuste teket ja mõju loodusele. Veerõõmu pakuvad kurisud ja allikad, mis on seotud kohaliku kultuuripärandiga. Samuti tutvustame suurte ja väikeste veeringe kulgu ning keemilisi reaktsioone lubjakiviga. Sobib suurepäraselt peredele koos lastega, sõpradele ja töökollektiividele, kes soovivad põnevaid avastusi looduses!

Avastage Pandivere kõrgustiku ja Puhta vee teemapargi looduse ilu meie kohandatud jalgrattatuuridel.

Pakume ekskursioone Porkuni järve, Äntu järvede, Norra allikate ja karstiala kaudu. Loome just teie soovidele vastava matka pikkuse ja kestuse. Alustame Tamsalu raudteejaamast või teie poolt valitud ühistranspordi punktist.

Sobib peredele, sõpradele ja töökollektiividele, kes soovivad avastada Eestimaa kauneid loodusmälestisi ja nautida aktiivset päeva.

Linnuvaatlustorn asub Lahemaa rahvuspargi kõige linnurikkamas kohas Vihasoo rannaniidul, kust avaneb vaade Eru lahe loosaartele, mis on 26 linnuliigi pesitsusala ning rändlindude peatuskoht.

Korraga paarkümmend inimest mahutav torn on 7 m kõrge, vaateplatvorm asub maapinnast ligi 4 meetri kõrgusel. Infotahvlid tutvustavad loosaarte ja Eru lahe lindusid ning ka tee ääres asuvat kaitsealust künnapuud.

Torn paikneb elektrikarjusega piiratud alal, kus viibivad lihaveised. Koplisse pääseb nurgaga värava kaudu, sealt veised läbi ei mahu. Vaatlustornis on linnupiltide püsinäitus.

Vihula Mini-Golfi plats asub Mustoja jõe kaunil saarel. See on Baltimaade suurim, 1880 m² rahvusvahelistele standarditele vastav 18-auguline minigolfirada, mis on hariv ja meelelahutuslik atraktsioon. Golfiväljaku radadel võib näha Eesti, Läti ja Lee­du vaatamisväärsusi, seega saab mängu käigus justkui läbi nende riikide reisida. 

Kui sa pole varem golfi mänginud ja tahaksid selle mängu ära proovida, siis Vihula Mõis pakub unikaalset võimalust mängida minigolfi ja harida end samaaegselt!

Asume imekaunis Lahemaa Rahvuspargis Põhja-Eestis, vaid tunnisõidu kaugusel Tallinnast.

Kõigil, nii lastel kui ka täiskasvanutel, on Vihula Mõisa öko-farmis võimalus tutvuda mõisas elavate toredate loomadega. Farmi hoovis on laste mänguväljak vahvate puidust loomakujuliste kiikede, toredate ronimis- ja mänguvõimalustega.

Vihula Mõisas on ka spordiväljak, vesiveski, mini-golfi väljak, tuuleveski, kontserdilava ja mitmed söögikohad. Hooned on avatud nii Vihula Mõisa külalistele kui ka teistele huvilistele, 

Klaaskajak pakub ainulaadset võimalust uurida järvede veealust võlumaailma ilma vette sukeldumata. Läbipaistev kajak võimaldab selgelt näha järvepõhja, taimestikku ja võimalusel ka vee-elukaid, luues visuaalselt lummava elamuse. Selline matk sobib eriti hästi neile, kes soovivad loodust nautida mugavalt ja kuivalt. Ideaalne ka lastele.

Viitna järved on haruldased oma liustikutekkelise päritolu ja selge vee poolest, mis peegeldavad ümbritsevaid metsi ning loovad rahuliku meeleolu. Neid ümbritseb Viitna maastikukaitseala, kus kohtuvad looduslik elurikkus, allikarohkem kaldad ja kaunid matkarajad.

Viitna looduse õpperada asub Viitna maastikukaitsealal. Matkata saad ümber Pikkjärve kulgevatel 2,5 km ja 7 km pikkustel radadel. Õpperadade läbimiseks peaksid varuma vastavalt 1,5 või 3 tundi.

Viitna looduse õpperajal näed mandrijää kujundatud mitmekesiseid pinnavorme, erineva toitelisusega mõhnadevahelisi järvi ja väga erinevaid metsakasvukohatüüpe.

Hea teada: suvel on Viitna Pikkjärv populaarne ujumiskoht.

Viru rabamatkal liigume räätsadel, kogeme looduse värve, heli, lõhna, maitset ja kombime. Viru rabamatkal läbime erinevaid soo arenguetappe. Peatume laukajärve ja vaatetorni juures. Uurime soode teket ja arengut ning tutvume raba taimestikuga ja vaatleme loomade tegevusjälgi. Tutvume turbasambla ehitusega ja arutleme turbasambla rolli üle soode kujunemisel ja inimeste elus. Lahendame küsimuse, kas turvas on taastuv või taastumatu maavara. Julgemad saavad ujuda laukas. Puhkehetkel keedame teed ja sööme.

Viru raba õpperada on üks Eesti kõige parema ligipääsuga sooradasid, kus saad kogeda Lahemaa rahvuspargile omast mitmekesist loodust. Rajal vahelduvad metsarajad, endised liivaluited, vallseljakud ja avarad rabaväljad. 3,5 km pikkune tee on tähistatud ja varustatud infotahvlitega, mis jutustavad raba kujunemise loo, selle tähtsuse looduses ning tutvustavad rabataimi nagu sookail ja rabamurakas. Raja tagumises osas näed endise turbavälja taastamisala koos selgitavate tahvlitega. Rada saad läbida ka ringikujuliselt. Siis on teekonna pikkus 5,5 km.

Raja keskel asuv 11 m vaatetorn pakub imelist vaadet kogu rabale. Kuni tornini (1,3 km) viib lai laudtee, mis sobib ka ratastooli või lapsevankriga, ning torni esimesele platvormile pääseb ilma treppideta. Edasi muutub laudtee kitsamaks. Lähedal asuv Kalmeoja lõkkekoht pakub võimalust puhata või telkida.

Liigu alati rajal, et hoida tundlikku pinnast ja väldi raudteel rattasõitu. 

Viru raba on silmapaistvalt mitmekülgne – eri maastike, laugaste, kõrgsoo siilude ja älvestega raba. Matkal laugaste vahel kulgeme ka üle soosaarte ning heidame pilgu turbakaevandamisest taastuvale rabale. Elamuslikkust lisab soo keskel seisvasse vaatetorni ronimine ja avaneva vaate nautimine. Teekonna lõpetame raba ümbritsevatel oosidel matkates. Soovi korral saab lõkke ääres süüa.

Teenus sisaldab: matkakorraldus, räätsad, kepid, vajadusel säärised, matkajuht. Matkaja pangu jalga kummikud, selga aastaajale vastav riietus.

Matk sobib ka lastele alates 12. a.

Mõnusal jalutuskäigul tutvutakse Nõmmeveski looduse ja kultuurilooga. Osaledes 1,5-tunnisel retkel, saab kohaliku loodusgiidi juhendamisel hea ülevaate, miks on Valgejõe ürgorg juba üle poole sajandi kaitse all ning kuidas siia tekkis Eesti vanim rahvuspark. Tutvume Lahemaa suurima jõe ja selle elustikuga, uurime Balti klinti, kanjonorgu ja kunagise hüdroelektrijaama varemeid, maitseme allikavett ning kuulame Nõmmeveski joa kohinat.

2 km pikkune retk algab Nõmmeveski parklas, kulgeb mööda mõnusat metsateed, sobib peredele ja on läbitav ka maastikul liikumiseks mõeldud lapsevankriga.

Retkel tutvume Valgejõe ürgoru looduse ja siinsete külade kultuurilooga. Osaledes 4-tunnisel retkel, saad kohaliku loodusgiidi juhendamisel hea ülevaate, miks on Valgejõe ürgorg juba üle poole sajandi kaitse all ning kuidas siia tekkis Eesti vanim rahvuspark. Tutvume Lahemaa suurima jõe ja selle elustikuga ning Balti klindiga. Nõmmeveskil uurime kanjonorgu ja kunagise hüdroelektrijaama varemeid, maitseme allikavett ning kuulame joa kohinat.

10 km pikkune retk algab Kotka küla parklas, kulgeb mööda mõnusat metsateed vaheldusrikkal maastikul ja lõppeb Nõmmeveski parklas.