Lahemaa loodusega tutvumiseks on parim viis leida piisavalt aega ja mugav matkavarustus ning võtta ette siinsete matka- ja õpperadade avastamine. Matkarajad on Lahemaal erineva raskusastmega ja eripalgelised – on tunni-kahe pikkuseid rabaringe, on 45 km Oandu-Ikla matkateed, aga on ka kivine kilomeeter Mandri-Eesti põhjapoolseimasse tippu Purekkari neemele. Käsmu poolsaare metsad kutsuvad end avastama nii jalgsi kui ka pedaalides. Lahemaad läbib ka kaugmatkarada E11, mille Baltikumi lõiku nimetatakse Metsa matkarajaks, ning mis saab alguse Scheveningeni linnast Hollandis ja lõpeb Tallinnas.
Lahemaa matkaradadele soovitame kaasa kutsuda ka giidi, kelle leiad siit.
Loodusesse minnes hoolitse alati selle eest, et sinuga kaasnev koormus loodusele piirdub vaid sinu kohaloluga. Tekkivad pakendid ja kasutatud salvrätid sorteeri vastavalt jäätmekäitluse reeglitele. Hoia matkarajad Lahemaal puhtad!
Lahemaa rahvuspargi õpperajad:
Altja loodus- ja kultuuriloolised rada | 4,2 km
Koprarada | 1 km
Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada | 4,2 km
Majakivi-Pikanõmme õpperada | 7 km
Oandu loodusmetsarada | 4,7 km
Oandu pärandkultuurirada | 3,4 km
Oandu taimetarga rada | 1 km
Ojaäärse metsarada | 3,5 km
Sagadi-Oandu metsajuttude rada | 5,6 km
Tsitre Puude rada | 1km
Viru raba õpperada | 3,5 km
Hara lahe rannalooduse rada
Mohni õppe- ja matkarada
Mähu otsa ja Purekkari neeme linnuvaatlusrajad
Pähkneeme luitemänniku ja mereranna rada
Võsu koduloorada
Lahemaa rahvuspargi matkarajad:
Käsmu jalgrattarada | 11,6 km
Käsmu matkarada | 15 km
Oandu-Võsu matkarada | 9,5 km
Vaateplatvormid:
Majakivi-Pikanõmme õpperada
Viru raba
Linnuvaatlustornid:
Vihasoo linnuvaatlustorn
Viinistu linnuvaatlustornid
Linnuvaatlustorn asub Lahemaa rahvuspargi kõige linnurikkamas kohas Vihasoo rannaniidul, kust avaneb vaade Eru lahe loosaartele, mis on 26 linnuliigi pesitsusala ning rändlindude peatuskoht.
Korraga paarkümmend inimest mahutav torn on 7 m kõrge, vaateplatvorm asub maapinnast ligi 4 meetri kõrgusel. Infotahvlid tutvustavad loosaarte ja Eru lahe lindusid ning ka tee ääres asuvat kaitsealust künnapuud.
Torn paikneb elektrikarjusega piiratud alal, kus viibivad lihaveised. Koplisse pääseb nurgaga värava kaudu, sealt veised läbi ei mahu. Vaatlustornis on linnupiltide püsinäitus.
Vihula Mini-Golfi plats asub Mustoja jõe kaunil saarel. See on Baltimaade suurim, 1880 m² rahvusvahelistele standarditele vastav 18-auguline minigolfirada, mis on hariv ja meelelahutuslik atraktsioon. Golfiväljaku radadel võib näha Eesti, Läti ja Leedu vaatamisväärsusi, seega saab mängu käigus justkui läbi nende riikide reisida.
Kui sa pole varem golfi mänginud ja tahaksid selle mängu ära proovida, siis Vihula Mõis pakub unikaalset võimalust mängida minigolfi ja harida end samaaegselt!
Klaaskajak pakub ainulaadset võimalust uurida järvede veealust võlumaailma ilma vette sukeldumata. Läbipaistev kajak võimaldab selgelt näha järvepõhja, taimestikku ja võimalusel ka vee-elukaid, luues visuaalselt lummava elamuse. Selline matk sobib eriti hästi neile, kes soovivad loodust nautida mugavalt ja kuivalt. Ideaalne ka lastele.
Viitna järved on haruldased oma liustikutekkelise päritolu ja selge vee poolest, mis peegeldavad ümbritsevaid metsi ning loovad rahuliku meeleolu. Neid ümbritseb Viitna maastikukaitseala, kus kohtuvad looduslik elurikkus, allikarohkem kaldad ja kaunid matkarajad.
Viitna looduse õpperada asub Viitna maastikukaitsealal. Matkata saad ümber Pikkjärve kulgevatel 2,5 km ja 7 km pikkustel radadel. Õpperadade läbimiseks peaksid varuma vastavalt 1,5 või 3 tundi.
Viitna looduse õpperajal näed mandrijää kujundatud mitmekesiseid pinnavorme, erineva toitelisusega mõhnadevahelisi järvi ja väga erinevaid metsakasvukohatüüpe.
Hea teada: suvel on Viitna Pikkjärv populaarne ujumiskoht.
Viru rabamatkal liigume räätsadel, kogeme looduse värve, heli, lõhna, maitset ja kombime. Viru rabamatkal läbime erinevaid soo arenguetappe. Peatume laukajärve ja vaatetorni juures. Uurime soode teket ja arengut ning tutvume raba taimestikuga ja vaatleme loomade tegevusjälgi. Tutvume turbasambla ehitusega ja arutleme turbasambla rolli üle soode kujunemisel ja inimeste elus. Lahendame küsimuse, kas turvas on taastuv või taastumatu maavara. Julgemad saavad ujuda laukas. Puhkehetkel keedame teed ja sööme.
Viru raba õpperada on üks Eesti kõige parema ligipääsuga sooradasid, kus saad kogeda Lahemaa rahvuspargile omast mitmekesist loodust.
Rajal vahelduvad metsarajad, endised liivaluited, vallseljakud ja avarad rabaväljad. 3,5 km pikkune tee on tähistatud ja varustatud infotahvlitega, mis jutustavad raba kujunemise loo, selle tähtsuse looduses ning tutvustavad rabataimi nagu sookail ja rabamurakas. Raja tagumises osas näed endise turbavälja taastamisala koos selgitavate tahvlitega. Rada saad läbida ka ringikujuliselt. Siis on teekonna pikkus 5,5 km.
Raja keskel asuv 11 m vaatetorn pakub imelist vaadet kogu rabale. Kuni tornini (1,3 km) viib lai laudtee, mis sobib ka ratastooli või lapsevankriga, ning torni esimesele platvormile pääseb ilma treppideta. Edasi muutub laudtee kitsamaks. Lähedal asuv Kalmeoja lõkkekoht pakub võimalust puhata või telkida.
Avastage Viru raba võlu – kõigest tunnise sõidu kaugusel Tallinnast!
Viru raba on silmapaistvalt mitmekülgne – eri maastike, laugaste, kõrgsoo siilude ja älvestega raba. Matkal laugaste vahel kulgeme ka üle soosaarte ning heidame pilgu turbakaevandamisest taastuvale rabale. Elamuslikkust lisab soo keskel seisvasse vaatetorni ronimine ja avaneva vaate nautimine. Teekonna lõpetame raba ümbritsevatel oosidel matkates. Soovi korral saab lõkke ääres süüa.
Teenus sisaldab: matkakorraldus, räätsad, kepid, vajadusel säärised, matkajuht. Matkaja pangu jalga kummikud, selga aastaajale vastav riietus.
Matk sobib ka lastele alates 12. a.
Mõnusal jalutuskäigul tutvutakse Nõmmeveski looduse ja kultuurilooga. Osaledes 1,5-tunnisel retkel, saab kohaliku loodusgiidi juhendamisel hea ülevaate, miks on Valgejõe ürgorg juba üle poole sajandi kaitse all ning kuidas siia tekkis Eesti vanim rahvuspark. Tutvume Lahemaa suurima jõe ja selle elustikuga, uurime Balti klinti, kanjonorgu ja kunagise hüdroelektrijaama varemeid, maitseme allikavett ning kuulame Nõmmeveski joa kohinat.
2 km pikkune retk algab Nõmmeveski parklas, kulgeb mööda mõnusat metsateed, sobib peredele ja on läbitav ka maastikul liikumiseks mõeldud lapsevankriga.
Retkel tutvume Valgejõe ürgoru looduse ja siinsete külade kultuurilooga. Osaledes 4-tunnisel retkel, saad kohaliku loodusgiidi juhendamisel hea ülevaate, miks on Valgejõe ürgorg juba üle poole sajandi kaitse all ning kuidas siia tekkis Eesti vanim rahvuspark. Tutvume Lahemaa suurima jõe ja selle elustikuga ning Balti klindiga. Nõmmeveskil uurime kanjonorgu ja kunagise hüdroelektrijaama varemeid, maitseme allikavett ning kuulame joa kohinat.
10 km pikkune retk algab Kotka küla parklas, kulgeb mööda mõnusat metsateed vaheldusrikkal maastikul ja lõppeb Nõmmeveski parklas.
Lahemaa rahvuspargis asuv Võsu on üks Eesti vanimaid rannakuurorte, mida on armastatud juba 19. sajandi lõpust – põhjuseks selle valge liivaranna, puhta mereõhu ja lummavate päikeseloojangu vaadetega kalda ääres Käsmu lahesoppi.
Võsu supelannas on kõik vajalik mugavaks ajaveetmiseks – vetelpääste, riietuskabiinid, WC ja dušid. Aktiivsema puhkuse nautijatele pakutakse võimalust mängida pallimänge või treenida välijõusaalis, lapsed saavad rõõmu tunda kiikedest ja mänguväljakutest. Suurematele seiklejatele on rajatud pump track, kus saab proovida rulluiskude või BMX-rattaga sõitmist.
Suvehooajal saab srannas osta karastusjooke ja suupisteid, ent veidi eemal Võsu alevikus asuvad ka kohvikud ja kauplus.
Võsu rannale on omane hubane atmosfäär, mis toob siia igal suvel nii kohalikke kui ka külalisi kaugemalt. Võsu rand ühendab mõnusalt looduse ilu, aktiivsed tegevused ja vajalikud mugavused, pakkudes igale külastajale midagi meeldejäävat!
Tule Võsule puhkama!
18 km pikkune Võsu-Nõmmeveski matkarada asub Lahemaa rahvuspargis Lääne-Virumaal.
Rada algab Võsu telkimisalalt ja suundub Nõmmeveskile. Matkarada kulgeb mööda vanu metsateid, läbib Võhma põlisküla, kus näeb eelajaloolise asustuse jälgi – Tandemäe kalmeid. Pärast metsalõigu läbimist jõuab rada Joaveskile ja sealt edasi Nõmmeveskile, kus näed Lahemaa uhkeimaid jugasid. Rada on võimalik läbida ka jalgrattaga. Peatuda saad Nõmmeveski lõkkekohas, kus võib ka telkida.
Hea teada: Võsu-Nõmmeveski matkarada on osa 79 km pikkusest Oandult Aegviitu kulgevast Kõrve rajast.