Matkarajad

Sagadi mõisa lahutamatuks osaks on mõisapark võimsate põlispuudega.  Pargis kasvab jämedaim künnapuu ning tammed, mis oma 33 meetriga on Eesti ühed kõrgemad.

Mõisa idaküljele rajatud viljapuuaias kasvab üle 150 õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsipuu, viljapuuaia servale rajatud kollektsioonaiast leiab erinevaid  iiriseid, liiliaid, pojenge, magunaid ja kümneid erinevaid roosisorte.

1985. aastal rajati mõisakompleksi lääneküljele 5,1 hektari suurune dendropark, kuhu on istutatud üle 120 puu- ja põõsaliigi.

Sagadi mõisapark ning dendropark on avatud aastaringi kõikidele huvilistele.

Jalgsirännak algab juba tsaariajast tuntud suvituskohast Vainupealt, otse mere ääres kõrguva romantilise Vainupea kabeli juurest. Kõnnime mööda rannikut otse rannal väikese peatusega Mustojal, kus peame pikniku. Selleks palume võileivad endal kaasa võtta. Ületame Mustoja rippsilla ja jätkame teed. 

Rännak lõpeb kirju ajalooga rannakülas Altjal, mille Lahemaa Rahvuspark on taastanud endisaegsel kujul. Kuulsad on Altja paadikuurid ja kõrts, kus pakutakse eesti rannarahva traditsioonilisi toite. Siin asub ka küla kiik ja jaanituleplats.

Suuremate (üle 20) gruppide puhul teeme rännakut 2 giidiga.

Meil on ainulaadne võimalus nautida loodust ka ratastooliga!

2014. aastal avasime ajaloolises 16. sajandi metsapargis ratastooliraja, kus saab tutvuda haruldaste loodusobjektidega, nagu 200-aastane kask ja üle 40 cm diameetriga pihlakas. Raja kogupikkus on ligi 3 km, sisaldades Mesilaste vaatlustaru ja Meelteaeda, kus saab kogeda kõiki meeli – vaatamist, kuulmist, lõhnamist, kompimist ja maitsmist. Matk pakub füüsilist tegevust, uusi teadmisi looduse kohta ja head meeleolu.

Retke juhib loodusgiid. Meil on inva kuivkäimla.

Puhkus kanuuga jõel on kindlasti üks lihtsamaid võimalusi rebida ennast lahti igapäeva rutiinist. Matk on jõukohane nii vanurile kui juuniorile. Parim puhkus perega, sõpradega või töökollektiiviga. 

Pakume sulle 1- ja 2-päevaseid kanuumatku Valgejõel.
Peale viibimist looduses pakume lõõgastavat sauna. Ööbida saad suvehooajal telkides ja aidas heintel, aastaringselt aga Õnnela külalistemajas.

Hea teada: Linnumäe Loodustalu on Ohepalu raba servas paiknev kaheksat põlve teeninud elektrita popsitare, mis on matkade alguspunktiks või sobib saunatamise kohaks.

Jalgratastel näeb kaugeid, unustatud ja hüljatud külasid, tuntud ja tundmatuid mõisu, leiab Kõrvemaa oose ja järvekesi, kuhu autodega ligi ei pääse.

Pakume sulle matkajuhti jalgrattamatkadele. Peale viibimist looduses pakume lõõgastavat sauna. Kui tuled omaette matkama, siis Ohepalust saab kaardid kaasa. Põhjalikumalt ette valmistades saab marsruudi enne paika panna ja isegi viidad teeristidele tellida.

Hea teada: Linnumäe Loodustalu on Ohepalu raba servas paiknev kaheksat põlve teeninud elektrita popsitare, mis on matkade alguspunktiks või sobib saunatamise kohaks.

Ohepalu rabas saab räätsadega iga kord ise marsruudi ette võtta. Kaugemale minnes pole ka Kõrvemaa rabad liiga pika tee kaugusel.

Linnumäe Loodustalus on kaheksa räätsapaari rentimiseks. Soovi korral saab matkale minna omapead või kogenud teejuhiga. 

Puhta vee teemapark keskendub puhta vee temaatikale, pakkudes vastuseid küsimustele, kuidas tekib puhas põhjavesi, kuidas elu sõltub puhtast veest ja millest muutub vee kvaliteet. Teemapark asub Pandivere kõrgustikul, Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Park peegeldab psühholoog Tõnu Otsa mõtet: „Looja peitis kogu maailma tarkused loodusesse – meie arukus on need üles leida.“ Pakume teenuseid ja programme, sealhulgas käsitööoskuse arendamist puuetega inimestele, lastele ja ratastooliga liikujatele.

Loobu külas asuv Lahemaa Matkakeskus on loodud propageerimaks loodushoidlikku eluviisi ja looduses liikumist.

Kanuumatk toimub Valgejõel, ühel ilusaimatest Põhja-Eesti jõgedest. Matka pikkuseks on vastavalt soovile 3-5 tundi. Jõel on võimalus näha veelinde, haigrut, koprakuhilaid ning nende tegutsemise jälgi, hea õnne korral näed ka vee ääres teisi metsloomi.

Kõik osalejad saavad kanuu, päästevesti ja mõla, juhendamine toimub kohapeal. Peale kanuumatka on võimalus minna Hääde Mõtete Maja kaminasaali ja sauna või mõnusalt vestelda püstkojas lõkke ääres.

Tule ja pane ennast ning teisi proovile!

Torn asub Lahemaa rahvuspargi kõige linnurikkamas kohas Vihasoo rannaniidul, kust avaneb vaade Eru lahe loosaartele, mis on 26 linnuliigi pesitsusala ning rändlindude peatuskoht.

Korraga paarkümmend inimest mahutav torn on 7 m kõrge, vaateplatvorm asub maapinnast ligi 4 meetri kõrgusel. Infotahvlid tutvustavad loosaarte ja Eru lahe lindusid ning ka tee ääres asuvat kaitsealust künnapuud.

Torn paikneb elektrikarjusega piiratud alal, kus viibivad lihaveised. Koplisse pääseb nurgaga värava kaudu, sealt veised läbi ei mahu. Vaatlustornis on linnupiltide püsinäitus.

Oled ööbinud öises metsas keset kõrguvaid puid?
Kuulanud öise metsa hääli, kes on need loomad?  
Istunud lõkke ääres kuulates seltskonna kogemusi?

See on metsalaager koos kosutava saunaga, mis pakub erakordset ööbimiskogemust sõltumata aastaajast. Laager toimub puudega köetavates staabi- ja jaotelkides. Talvine aeg pakub võimalust uisutamiseks ja suplemiseks jääaugus, igal aastaajal aga matkamist Kõnnu Suursoos. Võimalik on juurde tellida ZIL safari ja räätsamatk!

Hind sisaldab telke, saunabussi, valgust, lõkkepuid, generaatorit, ööbijatele voodeid ja matte, kütmist öösel ja võimalusel jääauku.

Tänapäeva seikluspargid ja -mängud pole midagi uut, elu maal on olnud täis seiklusi juba aegade algusest. Tule ja osale selles Mikumardil.

Päev Mikumardi seikluspargis sisaldab endas huvitavat ja harivat tegevust. Räägime, kuidas ja milliseid mänge mängisid maalapsed ennemuiste ja millised olid maalaste tööd. Saad tutvuda ühe Eesti põlistalu ajalooga, käsitsi lehma lüpsta, traktoriga sõita, zipline’ga heinakuhja sõita, tasakaalu harjutada piimanõudel ja hobusevankril, ajada loomi ning osaleda hooajalistes talutöödes (heina niitmine, lammaste niitmine, kündmine, viljakoristus jne).

Koge maaelu!

Arma ratsatalu programm hobusehuvilisele, kel omandatud algtõed ratsutamisest (oskab hobust valmis panna ja oskab sõita vähemalt kergendatud traavi).

Matk algab oma hobusega tutvumisest, tema ettevalmistusest. Seejärel läheme ratsaretkele kauni Rutja rannaküla loodusesse mööda metsaradasid ja külateid. Osa matkast toimub ka Selja jõe maastikukaitsealal. 

Grupi tempo valitakse kõige väiksemate kogemustega sõitja järgi. Kui grupi tase on vastav, sõidetakse ka galopis. 

Matkale võtame lapsi alates 10.a.

Tule koos pere või seltskonnaga, sind ootab hubane puhkemaja ja ratsakeskus.

Nautige kaunist loodust, korjake marju ja seeni. Rajal saate liikuda rattaga, suuskadega või jalgsi. Kui olete jõudnud Ohepalusse, siis võite sealt edasi matkata Udriku järvede juurde või kaugemale Mõndaverre, Viitnale või Lahemaale.

Raja esimene 1,5 km pikkune lõik on soine, kuid peale Valgejõe ületamist jõuate Rutka mägedesse, kus ooside harjal kulgeb hea tee. See osa rajast asub Ohepalu looduskaitsealal. 


Rada nimetatakse ka Tapa-Ohepalu matkarajaks.

Kauni loodusega Mohni saare vaatamisväärsusteks on ammustest aegadest laevameeste tähtsaks teejuhiks olnud Mohni tuletorn, nõukogude aegadest säilinud piirivalve abihooned, kaitsealune põlispuu Mohni pärn, liivaluited ning kivimosaiigid.

Mohni saar kuulus ajalooliselt mungakloostrile. Hiljem oli saar legendi kohaselt varjupaigaks mereröövlitele.

Meie päev saab alguse Viinistul, kust väljub kaater Mohnile. Saarel viibides tutvume sealse puutumatu ja imelise loodusega ning matkame saare risti ja põiki läbi koos kohaliku matkajuhiga, kes tunneb koha eripära, ajalugu ja legende kõige paremini.

Saame tuttavaks Juminda ja Pärispea poolsaartel kõneldava arhailise rannakeele ehk pohiranna ja siinsete kaunite rannamaastikega. Murraku kandjaid on ligi 100. Mõnega neist kohtume ka, neh! Proovime ka ise lugeda. Teekonnal külastame Kolga-Aabla randa, Leesi kirikuaeda ja Virve küla. Erinevad tegevused ja randlaste laulumängud vahelduvad liikumisega looduses.

Kohtumispaik on Muuksi linnamäe parklas, Leesi mnt 8. kilomeetril.

Kaunis rabamaastik laugaste, kidurate mändide ja vaatetorniga ootab matkama!

Mu lapsepõlvekodu on siinkandis. Kuigi siis veel Viru rabas matkarada ei olnud,  sattus meie pere siia marjule-seenele ja isal oli asja töö pärast. Nüüd on siin tore matkarada, kus on võimalik mugavalt Viru raba tundma õppida. Siin on jalgrada läbi kena männimetsa, maaliliste laugaste vahel looklev laudtee, vaatetorn ning piknikukoht Kalmeoja poolse parkla lähedal.

Kõik see ootab avastamist giidi juhendamisel! 

Tule avastama kaunist paika Eesti põhjarannikul koos sõpradega!

Alustame Muuksi linnamäe parklast linnamäel käiguga, nautides kaunist vaadet Kolga lahele. Edasi tutvume Tsitre suvemõisa põlise pargi ja mererannaga, kogudes teadmisi seiklusmänguks.  

Pärast matka on aeg panna endid proovile seiklusmängus meeskondadele. Saab lõbusalt tegutseda ning nautida loodust. Soovi korral on võimalus pidada rannas, RMK lõkkekohas, piknik.

Eelneval kokkuleppel on võimalik marsruuti lisada veel mõni ümberkaudsetest huviobjektidest või kodumuuseumitest.

Kui soovid nautida avarust ja kauneid vaateid, siis see matk on just sulle.
Lahemaa Retked pakub loodusmatka Muuksi-Tsitre radadel. See kant on tuntud oma ilusa looduse ja rikka ajaloo poolest. Klindiservalt avanevad vaated Kolga lahele ja Juminda poolsaarele.

Kohtumispaik on Muuksi linnamäe parklas, kust alustame 6,2 km pikkust matkaringi.
Matkame vanal külatänaval, nüüdisaegsel külateel ja klindi kallasrajal. Teekonnal oleme ümbritsetud rikkalikkust loopealsest taimestikust ja saame aimu siinsest elu-olust.

Tsitre mererannas on RMK lõkkekohad, kus on võimalik pärast matka pikniku pidada.

Porkuni järv on populaarne ujumiskoht, mille järvesaarelt leiad ka Porkuni mõisa ja paemuuseumi. 

Porkuni järv on 41 ha, paisudega jagatud Suurjärveks ehk Ülemiseks järveks, Karujärveks ehk Alumiseks järveks, Aiajärveks ja Iiri järveks.

Järve on kuulsaks teinud Suurjärvel ujuvad saared ja veetaseme kõikumine. Karstilõhede tõttu on järv mõnel aastal kuivaks jäänud, paljastades järvepõhja ja hävinud kalastiku. 

Arvukatest allikatest on tuntuimad Kaie- ja Külmallikas, mille kohta on  mitmeid rahvajutte.

Suvel paadi- ja vesirattalaenutus ning kohvik

Huvitav teada: Porkuni järvest saab alguse Valgejõgi.

Rännakul külastame kolme Lahemaa juga - Valgejõel Nõmmeveski juga ja selle romantilises kanjonorus paiknevaid hüdroelektrijaama varemeid, sealt läheme jalgsi Vasaristile, kus vaatleme vähemtuntud Vasaristi juga ning karstinähtusi seal ümbruses, samuti tutvume kohale omase taimestikuga. Lõpuks külastame Joaveski joastikku koos seal olnud puupapi vabrikuga.

Liigume jalgsi või kombineeritult jalgsi ja auto või bussiga. Võimalus on ka piknikupidamiseks.