Lahemaa rahvuspark saab 55-aastaseks
Sel aastal tähistab Lahemaa rahvuspark oma 55. sünnipäeva. Eesti vanim ja suurim rahvuspark on paik, kus kohtuvad mitmekesine loodus, rikkalik kultuuripärand ja elav kogukond.
Lahemaa ei ole ainult kaunis loodusmaastik – see on ka kodu tuhandetele inimestele ning koht, kus sajanditevanused traditsioonid elavad tänapäevani.
Aga kui hästi me tegelikult Lahemaad tunneme?
Lahemaa – kahe maakonna ühine rahvuspark
Lahemaa rahvuspargi pindala on umbes 750 km², millest ligi kolmandik on meri. Maismaast veidi üle poole jääb Harjumaale (Kuusalu valda ja veidi Loksa linna) ning ülejäänu Lääne-Virumaale (Haljala ja Kadrina valda).
Rahvuspargi territooriumil on üle 70 küla, kus elab ligikaudu 3500 inimest.
Kuigi elame ühe rahvuspargi piires, tunneme sageli paremini oma kodukanti kui naabermaakonda. Lahemaa Turismiühing on püüdnud kogukonda ühendada, korraldades giidikoolitusi, turismifoorumeid ja ühiseid kohtumisi.
Juubeliaasta on hea võimalus Lahemaad taasavastada – nii kohalikele kui ka külalistele.
Rannarahvas ja maarahvas
Lahemaa kogukond on ajalooliselt jagunenud rannarahvaks ja maarahvaks.
Poolsaared on keskelt metsased ja soised ning külad paiknevad peamiselt mere ääres. Kuna rannakülade maa on kivine ja väheviljakas, oli peamiseks elatusallikaks kalapüük.
Elatist teeniti ka puiduveo, laevaehituse ja merekaubandusega, 19. sajandi keskpaigast alates tõi rannaküladesse jõukust ka salakaubavedu.
Pärast Teist maailmasõda muutus Eesti rannik NSV Liidu piiritsooniks. Kalasadamad suleti, paadikuurid lammutati ning rannarahva traditsiooniline eluviis muutus oluliselt.
Mõisad ja maakülad
Lahemaa maismaa-asustust on mõjutanud Balti klint, mille serval paiknevad mitmed vanad külad ja muistsed asulakohad.
Siin asuvad ka neli tuntud mõisakompleksi:
• Palmse mõis
• Sagadi mõis
• Vihula mõis
• Kolga mõis
Need mõisad olid kunagi olulised majandus- ja kultuurikeskused ning pakuvad tänapäeval võimalust tutvuda Lahemaa ajaloo ja arhitektuuriga.
Kuidas sündis nimi Lahemaa?
Nime Lahemaa võttis kasutusele Soome geograaf Johannes Gabriel Granö 1922. aastal.
Ta kirjeldas seda piirkonda kui looklahelist lava-lausmaad – metsade, soode ja hõreda teestikuga maastikku Kuusalu ja Kunda vahel Põhja-Eesti rannikul.
Lahemaa nime hakati laiemalt kasutama alles pärast rahvuspargi loomist.
Eesti esimene rahvuspark
1. juunil 1971 asutatud Lahemaa oli esimene rahvuspark kogu endise Nõukogude Liidu territooriumil.
Lisaks looduskaitsele peeti siin algusest peale oluliseks ka looduse tutvustamist, turismi ja puhkamise võimaldamist ning õpperadade loomist. 1977. aastal rajati Viru rappa Eesti esimene külastatav rabarada.
Lahemaa kui Eesti populaarseim loodusturismi sihtkoht
1980. aastate lõpus hakkasid Lahemaad külastama esimesed välisturistid.
Tänapäeval on see Eesti populaarseim loodusturismi sihtkoht, mida külastab umbes 250 000 inimest aastas.
Külastajaid toovad siia:
• ürgsed metsad
• rabad ja matkarajad
• Euroopa rikkalikem rändrahnude rannik
• autentsed külad ja kultuur
Üha enam pakub külalistele huvi ka kohalik kogukond ja selle elav kultuur.
Lahemaa kogukonnafestivalid
Lahemaa rahvuspark hõlmab kolme – Kuusalu, Haljala ja Kadrina – ajaloolist kihelkonda.
Neist piirkondadest on kogutud märkimisväärne osa Eesti rahvalauludest ja -tantsudest.
Kultuurielu on siin jätkuvalt aktiivne – Lahemaal tegutseb 12 rahvamaja, kus toimuvad kontserdid, rahvatantsuõhtud, kogukonnaüritused ja festivalid.
Visit Lahemaa koondab paljud neist Lahemaa kogukonnafestivalide nime alla ning sündmuste infot leiab Visit Lahemaa sündmuste kalendrist.
Maitsed Lahemaalt
Lahemaa toidukultuur on sama mitmekesine kui siinne loodus.
Siin saab nautida:
• Michelini tasemel restorane
• sadamarestosid
• hubaseid kõrtsimiljööga söögikohti
Paljud toidupakkujad kasutavad Põhja-Eesti kohaliku toidu märgist ning väärtustavad kestlikku eluviisi ja kohalikku toorainet.
Juubeliaasta kutsub Lahemaad avastama
Lahemaa 55. sünnipäev on hea põhjus võtta ette uus retk oma kodukanti.
Võib alustada paigast, kuhu pole ammu sattunud – mõnest külast, poolsaarelt või rabaservalt.
Lahemaa on meie ühine maa, hoidkem ja tundkem seda.
