Meie Lahemaa lood ja paigad: Käsmu poolsaar

Meie lahemaa lood ja paigad: Käsmu poolsaar

Käsmu poolsaar erineb teistest Lahemaa poolsaartest selle poolest, et siin asub vaid üks küla – umbes 150 elanikuga Käsmu. Seda tuntakse eelkõige kaptenite külana, aga ka kunstnike, kirjanike ja teadlaste armastatud suvituspaigana. Tänapäeval tulevad külalised Käsmu kauni looduse, meremuuseumi ning suviste kultuurisündmuste pärast.

Juba 15. sajandist pärinevad esimesed kirjalikud teated Käsmust kui rannakülast. 19. sajandil kujunes sellest üks Eesti olulisemaid meresõidukülasid. Siit sirgus kümneid kaugsõidukapteneid, siin ehitati laevu ning Käsmu lahest sai oluline laevade talvitumispaik.

Käsmu küla Lahemaa rahvuspargis.
Foto: Aivar Pärtel

 

Viis põnevat fakti Käsmu kohta

  •  
    • Käsmus tegutses aastatel 1884–1931 merekool, kus õppisid tulevased kaptenid ja tüürimehed.
    • Käsmu on Euroopa üks rändrahnuderohkemaid paiku ning siin asub hiiglaslik kivikülv, mille mandrijää jättis endast maha ligi 12 000 aastat tagasi.
    • Käsmu järv eraldus merest umbes 1500 aastat tagasi.
    • 19. sajandil avastas Käsmu suvituskohana kindral Nikolai von Dellingshausen. Temaga on seotud ka külas asuv raudkivist Kindrali kabel.
    • Käsmu Meremuuseum tegutseb endises tsaariaegses piirivalvekordoni hoones ning selle juures asub ainulaadne Käsmu tuletorn.

 

Mida Käsmus teha?

  •  
    • Külasta Käsmu Meremuuseumi. Aarne Vaigu loodud eramuuseum on alati avatud ning tutvustab kapteniküla ajalugu, meresõitu, kalapüüki, salakaubavedu ja mere tähtsust kohalike inimeste elus. Külastada saab ka Käsmu tuletorni.
    • Jaluta kaptenite külas. Vaata vanu valgeid kaptenimaju ja kõrgeid lipumaste, külasta puidust kabelit ja kalmistut ning otsi üles Kindrali kabel. Talude aedadel olevate QR-koodide abil saab küla lugusid avastada ka iseseisvalt.
    • Mine Vana-Jüri kivide juurde. Mõnusaks lühemaks jalutuskäiguks sobib retk läbi küla mere äärde Vana-Jüri kivide juurde.
    • Avasta Käsmu poolsaare loodust. 14 kilomeetri pikkune matka- ja jalgrattarada kulgeb läbi männimetsade, rannaniitude ja kiviste mererandade ning viib ka Käsmu järve äärde.
    • Võta aega mere jaoks. Jaluta sadamas ja rannas või mine õhtul poolsaare tippu päikeseloojangut vaatama. Käsmut tasub avastada rahulikult, sest paljud selle küla lood ja detailid jäävad kiirustades märkamata.
Käsmu tuletorn lahemaa rahvuspargis.
Käsmu tuletorn. Foto: Visit Estonia

 

Kohalik giid jutustab

Külavanem ja giid Eduard Vainu ütleb, et Käsmu on paik, kuhu tullakse sageli mere pärast, kuid tagasi tullakse lugude pärast.

„Giidina näen ikka, kuidas esmapilgul vaiksena tunduv kaptenite küla hakkab tasapisi oma kihte avama. Siin on meri, mets, rändrahnud ja sajanditepikkune meresõiduajalugu.“

Lahemaa giid Mari-Liis Vohli soovitab Käsmut avastada ka väljaspool suvist tipphooaega.

„Septembrist maini valitseb siin tõeline vaikelu. Aeg on justkui seisma jäänud ja seda tundub olevat lõputult. Sügisene ja kevadine niiske mets lõhnab erinevalt ja intensiivselt, talvine mets on kui muinasjutt. Tugeva tuulega võib hoida metsa varju, vaikse ilmaga kulgeda mööda kivist mereranda.“

Mari-Liis soovitab küla avastamist alustada Käsmu poe juurest, kuhu on mugav auto jätta. Pärast jalutuskäiku tasub proovida ka kohalike perenaiste valmistatud toitu. Suurematele gruppidele pakutakse ettetellimisel einestamist Käsmu Meremuuseumis Aarne ja Triinu juures, väiksemaid seltskondi võõrustab Mari-Liis oma koduõuel Helge talus.

 

Tänane Käsmu

Käsmu on tänapäeval nii elav koduküla kui ka armastatud kultuuripaik. Suvel toimub siin kontserte ja teisi sündmusi, augustis toob Viru Folk külla muusika, kultuuri, loengud, töötoad ja matkad. Kontserdipaigad asuvad üle küla, mere ääres ja männimetsade vahel.

Pikemaks peatuseks leiab Käsmust puhkemaju ning majutust Lainela puhkekülas. Kehakinnitust pakuvad restoran Kaspervik ja Käsmu pood.

Kui soovid Käsmu lugusid põhjalikumalt tundma õppida, avasta küla koos kohaliku giidiga. Kaptenimajade, kivide, metsaradade ja mereranna taga peitub palju lugusid, mida niisama läbi küla jalutades ei pruugi märgata.

Viru fold, Käsmu külas, Lahemaa rahvuspargis
Viru folk. Foto: Raul Valgiste

Veel lugemist

Käsmu tuletorn lahemaa rahvuspargis.

Meie Lahemaa lood ja paigad: Käsmu poolsaar

Meie lahemaa lood ja paigad: Käsmu poolsaar Käsmu poolsaar erineb teistest Lahemaa poolsaartest selle poolest, et siin asub vaid üks küla – umbes 150 elanikuga Käsmu. Seda tuntakse eelkõige kaptenite külana, aga ka kunstnike, kirjanike ja teadlaste armastatud suvituspaigana. Tänapäeval tulevad külalised Käsmu kauni looduse, meremuuseumi ning suviste kultuurisündmuste pärast. [...]

Loe edasi
Jaani tooma hiidrahn Lahemaal

Meie Lahemaa lood ja paigad: Pärispea poolsaar

Meie Lahemaa lood ja paigad: Pärispea poolsaar Eesti kõige põhjapoolsem poolsaar on Pärispea. Sajandeid on siinsed rannakülad olnud avatud merele ja naaberkultuuridele. Legendi järgi rajasid Viinistu küla soomlased ning Pärispead peetakse Eesti vanimaks rannakülaks. Poolsaare arengut on mõjutanud ka Loksa linn, kus elavad tänapäeval eri rahvuste esindajad. Just siin kohtuvad [...]

Loe edasi
Leesi külapood Juminda poolsaarel.

Meie Lahemaa lood ja paigad: Juminda poolsaar

Meie Lahemaa lood ja paigad: Juminda poolsaar Lahemaa neljast poolsaarest läänepoolseimale on andnud nime selle tipus asuv siinne vanim küla – Juminda, mis on seotud mitmete legendidega. Tänapäeval on Juminda poolsaar üle Eesti kuulus aktiivse kogukonna poolest – kohalike eestvedamisel tegutsevad siin Leesi külapood, rahvamaja ja vabatahtlik merepääste. Samal ajal [...]

Loe edasi