Meie Lahemaa lood ja paigad: Pärispea poolsaar
Eesti kõige põhjapoolsem poolsaar on Pärispea. Sajandeid on siinsed rannakülad olnud avatud merele ja naaberkultuuridele. Legendi järgi rajasid Viinistu küla soomlased ning Pärispead peetakse Eesti vanimaks rannakülaks. Poolsaare arengut on mõjutanud ka Loksa linn, kus elavad tänapäeval eri rahvuste esindajad. Just siin kohtuvad vana rannakultuur, põnev lähiajalugu ja elav kultuurielu.
Viis põnevat fakti Pärispea kohta
- Pärispea poolsaarel olid kalapüük ja sõbrakaubandus sajandeid peamised elatusallikad. 1920. aastatel teeniti lisaraha ka salapiirituse veoga üle Soome lahe.
- Pärispead peetakse Eesti vanimaks rannakülaks ning legendi järgi olid Viinistu asutajad pärit Soomest.
- Veel 20. sajandi alguses oli Loksa väike rannaküla. Tellisetehase, sadama ja suvituskultuuri arenguga kasvas sellest kiiresti oluline tööstus- ja sadamaasula.
- Pärast Teist maailmasõda rajati Suurpeale mereväebaas ning piirkond kuulus aastakümneid kinnisesse piiritsooni.
- Mandri-Eesti kõige põhjapoolsem punkt asub Purekkari neemel.
Mida Pärispea poolsaarel teha?
- Matka Purekkari neemele. Mandri-Eesti põhjapoolseimasse tippu viiv rada on üks Lahemaa populaarsemaid matkaradu. Kivisel teel näed põhjamaist rannamaastikku.
- Külasta Viinistut. Kunstimuuseumis asub Eesti kunsti suurim erakogu, rahvamajas ootab külastajaid Viinistu külamuuseum ning rannarestoranis saab nautida head toitu mere ääres. Viinistult väljuvad ka paadid Mohni saarele.
- Avasta hiidrahnud. Pärispea poolsaar on täis rändrahne. Jaani-Tooma suurkivi on üks Lahemaa rahvuspargi tuntumaid sümboleid.
- Peatu Loksal. Poolsaare tõmbekeskuses on liivarand, kaks kirikut, poed, kiirsöögikohad ning hea ühendus Tallinnaga.
- Naudi loodust. Poolsaarel asuvad Vihasoo linnuvaatlustorn, rannalooduse õpperajad, RMK Purekkari telkimisala ning mitmed kaunid rannad.
Kohalik giid jutustab
Maie Itse: „Minu side Pärispea poolsaarega algas Mohni saare matkade kaudu. Kui meri oli tormine ja saarele ei pääsenud, hakkasin avastama poolsaare metsi ja randu. Purekkari neemel kohtusin kord eaka Pärispea memmega, kes rääkis, kuidas ta õppis lugema Pärispea kroonika järgi. Meelde jäi ka vana sõna „ridamine“, mis tähendas arvutamist. Siinsetes külades on alati hinnatud haridust, ettevõtlikkust ja meretarkust.“
Õnne Arba: „Suurpea oli nõukogude ajal omaette linnak – siin olid poed, kool, lasteaed, haigla, kino ja isegi diskosaal. Kohalikud meenutavad, et poelettidel leidus kaupu, mida mujal Eestis naljalt ei näinud. Mere äärde pääses vaid piiratud kohtades ning kogu piirkond oli aiaga ümbritsetud. Täna jutustavad sellest ajast alles jäänud militaarrajatised ja inimeste mälestused.“
Tänane Pärispea poolsaar
Pärispea poolsaarel asuvad Suurpea, Pärispea, Viinistu, Turbuneeme ja Kasispea küla. Kokku elab poolsaarel ligikaudu 500 inimest, lisaks umbes 2500 elanikku Loksal.
Suvel on poolsaar eriti elav. Viinistul toimuvad näitused, kontserdid ja teatrietendused, rannad täituvad puhkajatega ning külades peetakse kogukonnasündmusi. Samal ajal pakuvad matkarajad, hiidrahnud ja mereäärsed külad võimalust avastada Lahemaad rahulikumas tempos.
Kui soovid Pärispea poolsaare lugusid põhjalikumalt tundma õppida, võta kaasa kohalik giid, tema oskab näidata paiku, mille tähendus peitub sageli väikestes lugudes ja inimeste mälestustes.
