Matkarajad

Lahemaa loodusega tutvumiseks on parim viis leida piisavalt aega ja mugav matkavarustus ning võtta ette siinsete matka- ja õpperadade avastamine. Matkarajad on Lahemaal erineva raskusastmega ja eripalgelised – on tunni-kahe pikkuseid rabaringe, on 45 km Oandu-Ikla matkateed, aga on ka kivine kilomeeter Mandri-Eesti põhjapoolseimasse tippu Purekkari neemele. Käsmu poolsaare metsad kutsuvad end avastama nii jalgsi kui ka pedaalides. Lahemaad läbib ka kaugmatkarada E11, mille Baltikumi lõiku nimetatakse Metsa matkarajaks, ning mis saab alguse Scheveningeni linnast Hollandis ja lõpeb Tallinnas.

 

Lahemaa matkaradadele soovitame kaasa kutsuda ka giidi, kelle leiad siit.

 

Loodusesse minnes hoolitse alati selle eest, et sinuga kaasnev koormus loodusele piirdub vaid sinu kohaloluga. Tekkivad pakendid ja kasutatud salvrätid sorteeri vastavalt jäätmekäitluse reeglitele. Hoia matkarajad Lahemaal puhtad!

 

 

Lahemaa rahvuspargi õpperajad:

Majakivi matkarada
Autor: Margus Kontus

Altja loodus- ja kultuuriloolised rada | 4,2 km
Koprarada | 1 km
Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada | 4,2 km
Majakivi-Pikanõmme õpperada | 7 km
Oandu loodusmetsarada | 4,7 km
Oandu pärandkultuurirada | 3,4 km
Oandu taimetarga rada | 1 km
Ojaäärse metsarada | 3,5 km
Sagadi-Oandu metsajuttude rada | 5,6 km
Tsitre Puude rada | 1km
Viru raba õpperada | 3,5 km
Hara lahe rannalooduse rada
Mohni õppe- ja matkarada
Mähu otsa ja Purekkari neeme linnuvaatlusrajad
Pähkneeme luitemänniku ja mereranna rada
Võsu koduloorada

 

Lahemaa rahvuspargi matkarajad:
Käsmu jalgrattarada | 11,6 km
Käsmu matkarada | 15 km
Oandu-Võsu matkarada | 9,5 km

 

Vaateplatvormid:
Majakivi-Pikanõmme õpperada
Viru raba

 

Linnuvaatlustornid:
Vihasoo linnuvaatlustorn
Viinistu linnuvaatlustornid

 

LA'Tours viib sind seiklusrännakutele Lahemaa Rahvuspargi rannakülades, et tutvuda põnevate kunsti-, loodus- ja militaarpäranditega. Ettevõtja ja kohaliku giidina saadan Sind sel rännakul läbi oma kogemuste ja lugude.

Rännakud koos pikniku ja muhedate lugudega Lahemaa looduses, Natturi, Vergi, Altja, Eisma, Karepa ja Toolse rannakülades.

Rännaku hind, mis kestab umbes 3 tundi, ei sisalda pikniku või lõunapakkumise maksumust. Grupihind kokkuleppel.

Tule mõnusale umbes 6 km pikkusele teekonnale Hara sadamast läbi metsatuka Majakivi matkarajale.

Sind ootavad imelised loodusvaated. Juminda poolsaart iseloomustab kõrge keskosa, kus kunagiste rannavallide ja liivaluidete, metsa- ja sooribade põimumine on loonud ainulaadse vaheldusrikka maastiku. Rada läbides saame tutvuda loodusega ja jõuame jalutuskäigu ajal Eesti suuruselt kolmanda rändrahnu – Majakivi juurde. Sealt liigume Hara sadama poole tagasi.

Tee peal annab retkejuht lisainfot nähtu kohta.

 

Elamuslik valgusretk klaakajakiga Äntu järvel, kus avastad looduse ilu läbi läbipaistva kajaki või SUPilaua pimedas, tutvudes samal ajal veekogu floora ja fauna mitmekesisusega.

Äntu Sinijärv on järv Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas. Järv asub umbes 7 kilomeetrit Väike-Maarjast lõuna pool.

See on Eesti kõige selgema veega järv, limnoloogiliselt tüübilt alkalitroofne järv. Järve oletatav läbipaistvus ulatub 15 meetrini, kuigi suurim sügavus järves on vaid 8 m. Suure läbipaistvuse tagavad võimsad allikad. Suurte allikate tõttu ei ulatu veetemperatuur ka suvel oluliselt üle 10-15 kraadi.

Elamus Norra allika järvel, kus avastad looduse ilu läbi läbipaistva kajaki ja SUPilaua, tutvudes samal ajal veekogu floora ja fauna mitmekesisusega. 

Nime sai paikkond endiste mõisnike Knorringute järgi. Allikast ära voolav vesi pani tööle veski. 1936. Aastal korraldatud mõõtmistel üllatas Norra allikas tulemusega, lastes välja voolata 360 liitrit sekundis ehk siis piltlikult 36 ämbritäit vett ühes sekundis! Puhastatud allikajärve põhjast paistab läbi selge vee „paepõrand“, mille lohkudest vesi välja uhab.

Tule avasta Porkuni järve ilu läbi läbipaistva klaaskajaki!

Asudes Lääne-Virumaal, Pandivere keskosa läbivas Porkuni ürgorus, on järv ideaalne koht looduse nautimiseks ja vee-elustiku mitmekesisuse uurimiseks. Järve sügavus on 2,8 m, ja vahel jääb järv looduslikel põhjustel tühjaks (viimati 2003. aastal). Keset järve asub Lossisaarel kunagine linnus, mille kohal asuvad tänapäeval Porkuni Kooli hooned. Järve väljavoolust algab Valgejõgi, ja järv on oluline veelinnujärv.

Koitjärve rabamatkal liigume räätsadel, kogeme looduse värve, heli, lõhna, maitset ja kombime. Koitjärve rabamatkal läbime erinevaid soo arenguetappe. Peatume laukajärve juures. Uurime soode teket ja arengut ning tutvume raba taimestikuga. Vaatleme loomade tegevusjälgi. Tutvume turbasambla ehitusega ja arutleme turbasambla rolli üle soode kujunemisel ja inimeste elus. Lahendame küsimuse, kas turvas on taastuv või taastumatu maavara. Julgemad saavad ujuda laukas. Puhkehetkel keedame teed ja sööme.

Viru rabamatkal liigume räätsadel, kogeme looduse värve, heli, lõhna, maitset ja kombime. Viru rabamatkal läbime erinevaid soo arenguetappe. Peatume laukajärve ja vaatetorni juures. Uurime soode teket ja arengut ning tutvume raba taimestikuga ja vaatleme loomade tegevusjälgi. Tutvume turbasambla ehitusega ja arutleme turbasambla rolli üle soode kujunemisel ja inimeste elus. Lahendame küsimuse, kas turvas on taastuv või taastumatu maavara. Julgemad saavad ujuda laukas. Puhkehetkel keedame teed ja sööme.

Kutsume sind pere või sõpradega hülgevaatlusele!

Malusi saartel asub Harjumaa suurim hülgeala. Tule ja naudi merd, hülgeid ning mõnusat snäkki paadisõidu ajal. Vaatlus toimub ainult paadist, et loomi liigselt mitte häirida.

Grupi suurus on 4 inimest ja vaatlusreisi kestvus on kuni 2,5 tundi.

Vaatlus sisaldab:

  • Paadisõitu
  • Päästeveste
  • Kerget suupistet ja jooki

NB! Võta oma binokkel kindlasti kaasa. Lisatasu eest on võimalik külastada ka teisi Kolga lahes asuvaid saari ja seal jalutada.

Klaaskajakiga jõel sõitmine on ainulaadne kogemus, mis võimaldab näha veealust elu otse enda all – selge põhi, kalad ja veetaimestik muutuvad nähtavaks iga aerutõmbega. See rahulik, ent avastusterohke tegevus sobib igas vanuses loodushuvilistele, pakkudes võimalust tunnetada vee liikumist, kuulata linnulaulu ja näha jõekallaste mitmekesist elurikkust uue nurga alt.

Pärlijões võid märgata jõeforelli. Pärlijões on teadaolevalt Eestis ainsana säilinud ka ebapärlikarbi asurkond.

Jõgi voolab ürgorus (Pärlijõe org), mis on arvele võetud ürglooduse objektina.

Tule avasta veealune maailm klaaskajakiga! Klaasikajakiga veematk on eriline elamus, kus saad klaaskajakiga liikudes veekogul näha veealust maailma otse enda all – kalad, veetaimed ja põhi on kõik selgesti nähtavad. See pakub ühendust loodusega täiesti uuel moel, muutes iga liigutuse vee peal rahustavaks ja samas avastusterohkeks seikluseks.

Kuusalu liivakarjäär pakub põnevaid veealuseid vaateid. Vesi on põhjavesi, mis on külm, selge ja ligi 5 m sügav. See pakub suurepärast võimalust tutvuda veealuse floora ja faunaga otse läbi kajaki klaaspõhja.

Veealuse maailma uudistamine on põnev ka lastele.

Klaaskajak pakub ainulaadset võimalust uurida järvede veealust võlumaailma ilma vette sukeldumata. Läbipaistev kajak võimaldab selgelt näha järvepõhja, taimestikku ja võimalusel ka vee-elukaid, luues visuaalselt lummava elamuse. Selline matk sobib eriti hästi neile, kes soovivad loodust nautida mugavalt ja kuivalt. Ideaalne ka lastele.

Viitna järved on haruldased oma liustikutekkelise päritolu ja selge vee poolest, mis peegeldavad ümbritsevaid metsi ning loovad rahuliku meeleolu. Neid ümbritseb Viitna maastikukaitseala, kus kohtuvad looduslik elurikkus, allikarohkem kaldad ja kaunid matkarajad.

7 km pikkune rada Lahemaa rahvuspargi lääneserval algab poolsaare idaküljel kulgeva Hara-Juminda teeäärsest parklast. 8-kujulise raja kogupikkusest 2 km on laudteed. Õpperada on tähistatud valge-roheliste märkidega puudel, rajal asub 3 suurt ja 9 väikest infotahvlit ning vaatetorn.

Rada läbib Juminda poolsaare kõrge keskosa, kus kunagiste rannavallide ja liivaluidete, metsa- ja sooribade põimumine loob ainulaadse vaheldusrikka maastiku.

Rajal asub Eesti suuruselt kolmas rändrahn Majakivi, kuhu saab ka redelil üles ronida.

18 km pikkune Võsu-Nõmmeveski matkarada asub Lahemaa rahvuspargis Lääne-Virumaal.

Rada algab Võsu telkimisalalt ja suundub Nõmmeveskile. Matkarada kulgeb mööda vanu metsateid, läbib Võhma põlisküla, kus näeb eelajaloolise asustuse jälgi - Tandemäe kalmeid. Pärast metsalõigu läbimist jõuab rada Joaveskile ja sealt edasi Nõmmeveskile, kus näed Lahemaa uhkeimaid jugasid. Rada on võimalik läbida ka jalgrattaga. Peatuda saad Nõmmeveski lõkkekohas, kus võib ka telkida.


Hea teada: Võsu-Nõmmeveski matkarada on osa 79 km pikkusest Oandult Aegviitu kulgevast Kõrve rajast.

Altja loodus- ja kultuurilooline rada asub Altja kalurikülas Lahemaa rahvuspargis.
3 km pikkune rada algab Altja neemelt pärast rippsilla ületamist. Rada kulgeb mööda rannariba, läbi kõrgete mändidega ääristatud metsatee ja jõuab Altja kõrstini.  Altja loodus-ja kultuurilooline rada tutvustab Altja kaluriküla ja ümbritsevat loodust kivisest rannast Altja jõe lammini.

Matkarajale minekuks saab auto jätta Altja kõrtsi vahetusse parklasse, ning jätkata teed jalgsi möödudes kalurikülast ja jõudes rannikuni.

Looduskaitse all olev Tülivere hiietamm on vana hiiepuu, millele toodi vilja- ja karjaõnne kindlustamiseks toiduohvreid veel isegi vähem kui sada aastat tagasi. Esivanemad pidasid puu tühemikku ka tülide lepitamise kohaks, millest tamm nimegi sai.

Kahara võraga puu asub kingul, üsna Tülivere oja lähedal. Puuhiiu omapäraks on tüves laiutav kaarja ukse taoline avaus. Inimene mahub avausest sisse astuma peaaegu kummardamata. Õõnsuse hämar sisemus on tillukese kambri suurune, kus kaks täiskasvanud inimest mahuvad püsti seisma.

Tamm asub eramaal, seega tamme võib külastada vaid päevasel ajal.

Viitna looduse õpperada asub Viitna maastikukaitsealal. Matkata saad ümber Pikkjärve kulgevatel 2,5 km ja 7 km pikkustel radadel. Õpperadade läbimiseks peaksid varuma vastavalt 1,5 või 3 tundi.

Viitna looduse õpperajal näed mandrijää kujundatud mitmekesiseid pinnavorme, erineva toitelisusega mõhnadevahelisi järvi ja väga erinevaid metsakasvukohatüüpe.

Hea teada: suvel on Viitna Pikkjärv populaarne ujumiskoht.

Matkajate seas juba tuttav Järvi-Aegviidu matkarada pakub oma 27 km pikkusel teekonnal Kõrvemaa looduse ilu ja võlu. Rada on aastaringselt avatud ja sellele pääseb hõlpsasti Aegviidu külastuskeskusest.

Matkarajast 3 km on laudteed ja rada kattub osaliselt Paukjärve ja Jussi loodusradadega. 2-3 päevasele teelekonnale jäävad mitmed telkimisalad, lõkkekohtad ja rabad ning järved, kus supelda. Rada on märgistatud punaste värvitäppidega puudel.

Kui otsid rahulikku ja looduskaunist paika, kus matkata, telkida või lihtsalt loodust nautida, siis Järvi-Aegviidu matkarada on suurepärane valik!

Käsmu matka- ja jalgrattarada asub Käsmu kaptenite külas Lahemaa rahvuspargis.

14 km pikkune tähistatud rada kulgeb Käsmu kabeli juurest Käsmu küla lõpus asuva parklani.
Rada teeb poolsaarele ringi peale tutvustades 1500 aastat tagasi merest eraldunud Käsmu järve ja poolsaare värvikat loodust.

Ojaäärse metsarada asub Palmse lähedal Lahemaa rahvuspargis Lääne-Virumaal.

3,5 km pikkune õpperada algab Ojaäärse loodusmaja parklast ja teeb ringi Kuresoo oja ja Pikapõllu oja vahelistes metsades. Rajal leidub palju pärandkultuuri objekte – piirikive, vanu metsasihte, verstakive jne. Siin saad tutvuda ka lindude, loomade ja ravimtaimede kohta käivate rahvapärimustega.

Hea teada: Ojaäärse metsarada on sobiv loodusrada ka väheste metsakogemustega inimestele.

1 km pikkune Koprarada asub Lahemaa rahvuspargis, Oandul. Raja läbimiseks kulub umbes pool tundi, millega saavad hakkama ka kõige väiksemad matkalised. Õpperada tutvustab Altja jõge, jõe orgu ja siinset elustikku ning kooslusi. Matkarada kulgeb oosi kõrgetel nõlvadel, kust avanevad kaunid vaated kärestikulisele Altja jõele. Siinne ürgorg on kobrastele ideaalne elupaik.

Sügavas jõeorus matkates näed kobraste tegevuse jälgi - kopratammisid, kaldanõlva sisse rajatud urge, liuradu ja langetatud puid. Koprarada on üks tore peatuspaik peale pikka bussi- või autosõitu Lahemaal. 

Ei leidnud vastust? Võtke ühendust.