Lahemaa loodusega tutvumiseks on parim viis leida piisavalt aega ja mugav matkavarustus ning võtta ette siinsete matka- ja õpperadade avastamine. Matkarajad on Lahemaal erineva raskusastmega ja eripalgelised – on tunni-kahe pikkuseid rabaringe, on 45 km Oandu-Ikla matkateed, aga on ka kivine kilomeeter Mandri-Eesti põhjapoolseimasse tippu Purekkari neemele. Käsmu poolsaare metsad kutsuvad end avastama nii jalgsi kui ka pedaalides. Lahemaad läbib ka kaugmatkarada E11, mille Baltikumi lõiku nimetatakse Metsa matkarajaks, ning mis saab alguse Scheveningeni linnast Hollandis ja lõpeb Tallinnas.
Lahemaa matkaradadele soovitame kaasa kutsuda ka giidi, kelle leiad siit.
Loodusesse minnes hoolitse alati selle eest, et sinuga kaasnev koormus loodusele piirdub vaid sinu kohaloluga. Tekkivad pakendid ja kasutatud salvrätid sorteeri vastavalt jäätmekäitluse reeglitele. Hoia matkarajad Lahemaal puhtad!
Lahemaa rahvuspargi õpperajad:

Altja loodus- ja kultuuriloolised rada | 4,2 km
Koprarada | 1 km
Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada | 4,2 km
Majakivi-Pikanõmme õpperada | 7 km
Oandu loodusmetsarada | 4,7 km
Oandu pärandkultuurirada | 3,4 km
Oandu taimetarga rada | 1 km
Ojaäärse metsarada | 3,5 km
Sagadi-Oandu metsajuttude rada | 5,6 km
Tsitre Puude rada | 1km
Viru raba õpperada | 3,5 km
Hara lahe rannalooduse rada
Mohni õppe- ja matkarada
Mähu otsa ja Purekkari neeme linnuvaatlusrajad
Pähkneeme luitemänniku ja mereranna rada
Võsu koduloorada
Lahemaa rahvuspargi matkarajad:
Käsmu jalgrattarada | 11,6 km
Käsmu matkarada | 15 km
Oandu-Võsu matkarada | 9,5 km
Vaateplatvormid:
Majakivi-Pikanõmme õpperada
Viru raba
Linnuvaatlustornid:
Vihasoo linnuvaatlustorn
Viinistu linnuvaatlustornid



7 km pikkune rada Lahemaa rahvuspargi lääneserval algab poolsaare idaküljel kulgeva Hara-Juminda teeäärsest parklast. 8-kujulise raja kogupikkusest 2 km on laudtee, mis on mugav lapsevankri või ratastooliga läbimiseks. Õpperada on tähistatud valge-roheliste märkidega puudel, rajal asub 3 suurt ja 9 väikest infotahvlit ning vaatetorn.
Rada läbib Juminda poolsaare kõrge keskosa, kus kunagiste rannavallide ja liivaluidete, metsa- ja sooribade põimumine loob ainulaadse vaheldusrikka maastiku.
Rajal asub Eesti suuruselt kolmas rändrahn Majakivi, kuhu saab ka redelil üles ronida.
18 km pikkune Võsu-Nõmmeveski matkarada asub Lahemaa rahvuspargis Lääne-Virumaal.
Rada algab Võsu telkimisalalt ja suundub Nõmmeveskile. Matkarada kulgeb mööda vanu metsateid, läbib Võhma põlisküla, kus näeb eelajaloolise asustuse jälgi - Tandemäe kalmeid. Pärast metsalõigu läbimist jõuab rada Joaveskile ja sealt edasi Nõmmeveskile, kus näed Lahemaa uhkeimaid jugasid. Rada on võimalik läbida ka jalgrattaga. Peatuda saad Nõmmeveski lõkkekohas, kus võib ka telkida.
Hea teada: Võsu-Nõmmeveski matkarada on osa 79 km pikkusest Oandult Aegviitu kulgevast Kõrve rajast.
3 km pikkune rada algab Altja neemelt pärast rippsilla ületamist. Rada kulgeb mööda rannariba, läbi kõrgete mändidega ääristatud metsatee ja jõuab Altja kõrstini. Altja loodus-ja kultuurilooline rada tutvustab Altja kaluriküla ja ümbritsevat loodust kivisest rannast Altja jõe lammini.
Matkarajale minekuks saab auto jätta Altja kõrtsi vahetusse parklasse, ning jätkata teed jalgsi möödudes kalurikülast ja jõudes rannikuni.
Looduskaitse all olev Tülivere hiietamm on vana hiiepuu, millele toodi vilja- ja karjaõnne kindlustamiseks toiduohvreid veel isegi vähem kui sada aastat tagasi. Esivanemad pidasid puu tühemikku ka tülide lepitamise kohaks, millest tamm nimegi sai.
Kahara võraga puu asub kingul, üsna Tülivere oja lähedal. Puuhiiu omapäraks on tüves laiutav kaarja ukse taoline avaus. Inimene mahub avausest sisse astuma peaaegu kummardamata. Õõnsuse hämar sisemus on tillukese kambri suurune, kus kaks täiskasvanud inimest mahuvad püsti seisma.
Tamm asub eramaal, seega tamme võib külastada vaid päevasel ajal.
Viitna looduse õpperada asub Viitna maastikukaitsealal. Matkata saad ümber Pikkjärve kulgevatel 2,5 km ja 7 km pikkustel radadel. Õpperadade läbimiseks peaksid varuma vastavalt 1,5 või 3 tundi.
Viitna looduse õpperajal näed mandrijää kujundatud mitmekesiseid pinnavorme, erineva toitelisusega mõhnadevahelisi järvi ja väga erinevaid metsakasvukohatüüpe.
Hea teada: suvel on Viitna Pikkjärv populaarne ujumiskoht.
Matkajate seas juba tuttav Järvi-Aegviidu matkarada pakub oma 27 km pikkusel teekonnal Kõrvemaa looduse ilu ja võlu. Rada on aastaringselt avatud ja sellele pääseb hõlpsasti Aegviidu külastuskeskusest.
Matkarajast 3 km on laudteed ja rada kattub osaliselt Paukjärve ja Jussi loodusradadega. 2-3 päevasele teelekonnale jäävad mitmed telkimisalad, lõkkekohtad ja rabad ning järved, kus supelda. Rada on märgistatud punaste värvitäppidega puudel.
Kui otsid rahulikku ja looduskaunist paika, kus matkata, telkida või lihtsalt loodust nautida, siis Järvi-Aegviidu matkarada on suurepärane valik!
Käsmu matka- ja jalgrattarada asub Käsmu kaptenite külas Lahemaa rahvuspargis.
14 km pikkune tähistatud rada kulgeb Käsmu kabeli juurest Käsmu küla lõpus asuva parklani.
Rada teeb poolsaarele ringi peale tutvustades 1500 aastat tagasi merest eraldunud Käsmu järve ja poolsaare värvikat loodust.
Ojaäärse metsarada asub Palmse lähedal Lahemaa rahvuspargis Lääne-Virumaal.
3,5 km pikkune õpperada algab Ojaäärse loodusmaja parklast ja teeb ringi Kuresoo oja ja Pikapõllu oja vahelistes metsades. Rajal leidub palju pärandkultuuri objekte – piirikive, vanu metsasihte, verstakive jne. Siin saad tutvuda ka lindude, loomade ja ravimtaimede kohta käivate rahvapärimustega.
Hea teada: Ojaäärse metsarada on sobiv loodusrada ka väheste metsakogemustega inimestele.
1 km pikkune Koprarada asub Lahemaa rahvuspargis, Oandul. Raja läbimiseks kulub umbes pool tundi, millega saavad hakkama ka kõige väiksemad matkalised. Õpperada tutvustab Altja jõge, jõe orgu ja siinset elustikku ning kooslusi. Matkarada kulgeb oosi kõrgetel nõlvadel, kust avanevad kaunid vaated kärestikulisele Altja jõele. Siinne ürgorg on kobrastele ideaalne elupaik.
Sügavas jõeorus matkates näed kobraste tegevuse jälgi - kopratammisid, kaldanõlva sisse rajatud urge, liuradu ja langetatud puid. Koprarada on üks tore peatuspaik peale pikka bussi- või autosõitu Lahemaal.
Oandu-Võsu matkarada asub Oandul Lahemaa rahvuspargis Lääne-Virumaal. 9,5 km pikkune rada algab Oandu telkimisalalt ja suundub Võsu telkimisalale. Täiendav info, kaardid ja pildid siit.
Oandu-Võsu matkarada on RMK Oandu-Ikla Matkatee esimene lõik. Matkatee kulgeb siin endise Oandu-Koljaku loodusreservaadi põliseid metsi läbival muistsel Seljaku teel, on hästi läbitav nii jalgsi kui rattaga.
Enne rajale minekut tasub külastada Oandu looduskeskuse näitusi ja püsiekspositsiooni, RMK Oandu teabepunktist saab kaarte ja infot raja kohta. Rajale minnes saab auto jätta Oandu looduskeskuse parklasse.
Hea teada:
- Metsaretke võiks alustada Oandu külastuskeskuse näituste külastamisega, siis saab juba ette põnevat infot, millega rajal tutvuda.
- Pane rajal oma teadmised mänguliselt proovile nutimänguga "Jalutades põlismetsas".
Käsmu loodus-ja kultuurilooline rada asub Käsmu kaptenite külas Lahemaa Rahvuspargis. 4,2 km pikkune rada algab Käsmu kabeli juurest parklast ja lõpeb küla lõpus. Rada tutvustab Käsmu poolsaare kujunemislugu ja 400 ha suurusel alal paiknevat Eesti suurimat kivikülvi.
Hea teada: Käsmu on Eesti üks ilusamaid mereäärseid külasid, küla meresõiduajalooga saad tutvuda Käsmu meremuuseumis.
Lahemaa Rahvuspargis asuv Juminda poolsaare tipp ehk Juminda neem on huvitav selle poolest, et neeme nina läheb edasi merevee alla. Edasi läheb neem suurtest kividest moodustunud "ketina", mis suurema laine puhul suisa liiguvad. Tipust otse väga järsku sügavaks ei lähe. Poolsaare tipus ootab sind imeline rand.
Täna näed sa ka neeme tippu rajatud mälestusmärki II Maailmasõjas, Juminda lahingus, hukkunud laevadele ja inimestele. Mälestusmärk koosneb tühjadest miinidest.
Päris neeme tipu juures asub ka lõkkekohtadega Juminda telkimisala. Lähedusest leiad ka Juminda tuletorni ning matkaraja.
Kui sulle meeldib tervislik eluviis, ilus loodus ja karastav vesi, siis leiad meilt parimad võimalused oma vaba aja veetmiseks.
Pakume sulle retkejuhiga matku Ohepalu rabas. Peale viibimist looduses pakume lõõgastavat sauna. Ööbida saad suvehooajal telkides ja aidas heintel, aastaringselt aga Õnnela külalistemajas.
Hea teada: Linnumäe Loodustalu on Ohepalu raba servas paiknev 150 aasta vanune elektrita popsitare kus pakutakse autentset talutoitu, kuuma eesti sauna ja arhailist ajastukohast majutust.
Võsul, Lahemaa rahvuspargis asub siinsete puhkajate üks lemmikuid liivarandu. Rannas on vetelpääste, riietuskabiinid, WC ja duši võimalus. Aktiivsed puhkajad saavad mängida erinevaid pallimänge või treenida välijõusaalis, lapsed kiikuda ja läheduses mänguväljakul mängida. Suuremaid lapsi ootab pump track rulluiskude ja BMX-ratastega katsetamiseks.
Suvehooajal saab rannast ka karastusjooke ja suupisteid osta. Lähimad söögikohad ja kauplus asuvad Võsu alevikus, paarsada meetrit rannast.
Hea teada: rannas levib ka traadita internet.
Parim viis Eesti soodel matkamiseks on räätsadega. Räätsad on nagu lumekingad – ainult et nendega käiakse lumeta ajal pehmel soopinnasel. Vetruv ja pehme pinnas, unikaalne soomaastik, laukad, erilised taimed ja soolegendid teevad räätsamatkast unustamatu elamuse. Räätsamatkaga saab hakkama igaüks, kes jalgsi matkata suudab.
Lahemaa rahvuspark on tuntud oma soode poolest ja seal matkame laugasterohkes Viru rabas. See matk sobib neile, kes tahavad räätsamatkamise kogemust saada kiiresti ja lihtsa vaevaga.
Õhtune süstasõit Valkla rannast Pedassaarele on mõnus tegevus päeva lõpetamiseks. Pedassaar on Lahemaa rahvuspargis asuva Kolga lahe kõige kõrgem saar ilusate liivarandade ja männimetsadega.
Saarel külastame endist metsavahikohta ning saare põhjakaldal on väga hea vaade ülejäänud Kolga lahe saartele. Vaatame pealetungiva mere tegevusjälgi, viskame pilgu rändrahnudele meres ning kaeme päikeseloojangut. Päikeseloojangu nähtavus sõltub ilmast, kuid ka pilves ilmaga võib kohata läänetaevas värvide mängu.
Teenus sisaldab algõpet, süstavarustust, kerget einet ja matkajuhi teenust.
Ponisõitu teeme nii päris pisikeste kui ka eesti hobuse mõõtu ponidega. Ootame ponisõidule lapsi, kes tahaksid proovida ponidega tegelemist ega käi veel päris ratsatrennis.
Alustame poni puhastamisega ja näitame kuidas käib saduldamine. Laps saab kõiges ise kaasa lüüa.
Poniga teeme olenevalt ilmast ja aastaajast tiiru talli ümbruses.
Programmi kestvus ca 30 min
Huvitav teada:
Hobune mõjutab ainulaadsel moel kogu oma olemusega inimese keha ja meelt. Ratsutamine parandab üldist füüsilist võimekust, koordinatsiooni ja tasakaalu, soodustab head rühti ning arendab peenmotoorikat, lõõgastab.
Käsmu kaptenite küla lõpus vasakul metsas paikneb Põhja-Euroopa suurim kivikülv. See on paik, kuhu on kokku kuhjunud suur hulk massiivseid rändrahne.
Suurim kivi on 4,8 m kõrge ja 14,7 m ümbermõõduga Matsikivi e. Eremiit. Need rändrahnud on siia uhutud koos Soome ja Rootsi poolt tulnud mandriliustikega 10 000 aastat tagasi.
Täna saad kivikülvi näha Käsmu loodus- ja kultuuriloolisel matkarajal. Kivikülvi on võimalik kõige paremini näha ilma lumeta.
Huvitav teada: Käsmu küla on Eesti kivide- ja rahnuderohkeim paik.
Lumekingad pakuvad suurepärast võimalust matkata soodes ja metsades ning nautida lumise metsa vaikust ja talvise rabamaastiku kordumatut ilu. Eestis on palju metsloomi ja lumekingamatkadel on põnev vaadata loomade jälgi.
Kõrvemaa on suur loodusmaastik Tallinnast tunnise autosõidu kaugusel. Kõrvemaal vahelduvad künkad ja metsatukad soodega. Ideaalne maastik räätsamatkaks ja talviseks loomajälgede vaatlemiseks. Piirkonnas elab palju põtru, metssigu, ilveseid ja hundikari, kelle jälgi matkal võib-olla näha õnnestub.
Näidishind grupile alates 12 in. Küsi hinda ka väiksemale grupile!